Arabqa tıgen qazaq qyzdary: "bizdi adam qurly kórmeıdi"

Dalanews 09 tam. 2016 11:02 1350

"Arabtyń sheıhyna kúıeýge shyǵyp, úlde men búldege oranǵan hanshaıymǵa aınalamyn" dep armandaıtyn qyzdar aramyzda áli kóp. "Myń bir tún„ ertegisiniń ǵajaıyp keıipkerine aınalǵysy kelgen júzdegen qyzdar jyl saıyn Qazaqstannan Arab eline saıahattap ketip jatady. Alaıda bul bos qıal eken.

Búginderi sol elge baryp, óz qıaldaryna arbalyp, aldanyp qalǵandaryn aıtqan qazaqstandyq kelinshekter basynan ótken oqıǵalaryn ózgelerge sabaq bolsyn dep, bólisipti. Bul týraly maqala NewTimes.kz saıtynda jarıalandy.

Baı-manaptar bas suǵatyn dúkenge daıashy bop ornalasqan taldyqorǵandyq Darına sulý ári jas bolatyn. Tabatyn tabysy da jaman emes: 400 myń teńge. Bir kúni oǵan orta jastaǵy arabtyń kózi túsip, sóz tastaıdy. Az ýaqytta „mendik bol„ dep qolqa salady. „Jumys istemeısiń, ózińniń kútýshiń bolady, baǵaly syılyqtarmen úıip-tógemin, odan artyq ne kerek. Maǵan ekinshi áıel bolasań, ul týyp berseń bolǵany„ dep qolqa salady ol.

Qyzdaryn bala dep sanamaıdy


Alaıda bala týa salysymen Darınanyń sán-saltanatty ómiri kúrt ózgerip qoıa bergen.

— Meniń kúıeýim óte baı-qýatty adam. Ol jumysynyń árbir saǵatyna jalaqy alady. Tipti, úshinshi áıel alamyn dese de oǵan salmaq emes.
Biraq qazir ol maǵan, tipti, balalaryna da kómektespeıdi. Internettiń de aqysyn tólemeıdi. Úsh balamyz bar. Balalarym mektepke de barmaıdy. Óıtkeni, ol oqý aqysyn tólegisi kelmeıdi. Al qyzdaryn bala dep, moıyndamaıdy.

Balalarymnyń barlyǵy maǵan tartqan, aqquba. Sodan keıin de ol balalaryn jaqsy kórmeıtin sekildi, — deıdi Darına.

Dýbaıdaǵy ómirdi men bulaı elestetken joqpyn. Munda úı janýary sekildisiń


Shymkenttik Marjan esimdi kelinshek te jaqsy ómirdi ańsap, Arab eline baryp, tutylyp qalǵanyn aıtady.

— Sheteldik qyzdar arabtardyń tek ekinshi áıeli bola alady. Sharıǵat boıynsha munda birinshi áıel arab bolǵany durys. Meniń kúıeýim óte baı, onyń menen bólek birinshi áıeli bar. Árıne, Dýbaıdaǵy ómirdi men bulaı elestetken joqpyn. Basynda bári jaqsy boldy. Bir adamdy qulaı súıip, kúıeýge shyǵasyń, bala týasyń, sodan keıin bári bitti deı berińiz.
Al munda kúıeýińniń ruqsatynsyz eshqaıda shyǵa almaısyz. Bir sózben aıtqanda, óz-ózińe tıesili emessiń. Úı janýary sekildisiń. Arab áıelderiniń eshteńege quqyǵy joq.

Jumys isteýge maǵan tyıym salynǵan. Meniń bar bitirerim: úıde otyrý, jumystan keletin kúıeýimdi qarsy alý. Al qandaı da bir másele týa qalsa, meni kináli etedi. Tipti, jumystaǵy máselesine de men kinálimin. Keıingi kezde ol qol kóteretindi shyǵardy. Basynda úndemedim, artynan onyń barlyǵyn beınetaspaǵa túsiretin boldym. Polısıa shaqyrǵan soń, kúıeýim sabyrǵa keledi, basylady.
Balalarymdy ol qatty jaqsy kóredi. Osy ǵana maǵan demeý, balalarym úshin ómir súremin!

— deıdi Marjan.

Biraz bolmaǵanda, qyzymyz ekeýmiz jer basyp júrmes te edik


Onyń sózine qaraǵanda, Arab ámirliginde júrgen qazaqstandyq qyzdar kóp. Áıelder bir-birimen baılanys ustap, ózara tildesip turǵandy jón kóredi eken. Tájirıbelerimen bólisedi, keńesterimen almasady.

31-jastaǵy qostanaılyq kelinshek búginderi arab kúıeýimen ajyrasyp ketipti, biraq ol áli Dýbaıda  turyp jatyr.

„Ol ólimshi etip meni sabap tastaıtyn, tipti, „óltiremin„ dep qoqan-loqy kórsetetin. Sodan keıin men odan ajyrasyp kettim.

Shyny kerek, endi biraz bolmaǵanda, qyzymyz ekeýmiz jer basyp júrmes te edik. Baqytymyzǵa oraı, men ózime kórsetilgen qorlyq-zombylyqty dáleldeı aldym, sóıtip bizdi ajyratty.
Ulyma ońaıyraq. Óıtkeni ol ul bala ǵoı. Al Arab ámirliginde ul balaǵa barlyǵy tólenedi: baspanamen qamtamasyz etedi, oqý aqysyn tóleıdi, dárigerge tegin qaralady. Al maǵan Qazaqstan azamaty retinde barlyǵy aqyly.

Mysaly, dárigerdiń kómegi kerek bolsa, aqysyn tólep qana qarala alamyn. Men aı saıyn járdemaqy alamyn, óıtkeni, arab balalaryn tárbıelep otyrmyn ǵoı„, — deıdi ol.

Bul aıtylǵan oqıǵalar bergi jaǵy ǵana kórinedi. Óıtkeni, arab elderinde er adamnyń quqyǵy joǵary, sondyqtan olar oıyna kelgenin isteı alatyn kórinedi. Sondyqtan munda qorlyqqa shydamaı, óz ómirimen qosh aıtysatyn  názik jandylar kóp kórinedi.

Derekkóz: kaz.365info.kz

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar