Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyń haqysy bar edi, halqyma qyzmet etpeı qoımaımyn!
** ** **
Talas-tartys joq bolsa, ómir abaqtyǵa aınalar edi.
** ** **
Aqylǵa sańyraýlyq ta – aıyp.
** ** **
Jurt ádil bolmaı, jurt isi ońǵa baspaıdy.
** ** **
Bostandyqqa aparatyn jalǵyz jol – ulttyq yntymaq qana.
** ** **
Aqyldy sóz qylmaq qıyn, aqyldy sózdi aqyldy is qylmaq odan da qıyn.
** ** **
Bolǵannan – qashpa, bolmaǵanǵa – saspa.
** ** **
Ultyna, jurtyna qyzmet etý – bilimnen emes, minezden.
** ** **
Kózi soqyrdan, kóńili soqyr jaman.
** ** **
Eldiń turmysyn, tilin, minezin bilmegen kisi kósh basyn da alyp júre almaıdy.
** ** **
Naǵyz túrik zatty halyq tili – bizdiń qazaqta.
** ** **
Eldiń turmysyn, tilin, minezin bilmegen kisi kósh basynda alyp júre almaıdy.
** ** **
Maqalany qalam ózi tilegende jazsa – sóz kesteli bolady.
** ** **
Tirshilik – báıge: júırik alar, shaban qalar.
** ** **
Erinshek pen ezge jol, báıge, sybaǵa, múshe joq.
** ** **
Óz kúshine senbegen halyq ta, adam da eshqashan ómir báıgesin ala almaıdy.
** ** **
Óziń túıeden ótken jetekshil bolsań, saǵan aqyl ne kerek?!
** ** **
Bı túzý, bılik ádil bolsyn.
** ** **
Maqalany qalam ózi tilegende jazsa, sóz kesteli bolady.
** ** **
Jer dese dirildemeı bolmaıdy: jer máselesi – ómir súrý máselesiniń zory.
** ** **
Mansapqumar eli – kemeldikke jetpegen el.
** ** **
Zań adam paıdasyna jazylady, adam zań úshin týmaıdy ǵoı.
** ** **
Eýropa mádenıettimin dep maqtanǵanymen, mádenıeti ónerinde ǵana, al minezi haıýandyq saparynan qaıtqan joq.