Narynqoldan attandym qusqa minip.
«Al endi ózińdi-óziń usta, jigit»
Degendeı qarap qaldy aýyl maǵan
Aýyldan attandym men qusqa minip.
Aq jaýlyǵyn bulǵap tur aýyl maǵan,
Mal jatyr maısa taýda mamyrlaǵan.
Taý jatyr ulpa bulttar damyldaǵan,
Bulaqtar bulǵap qalyp belbeýlerin,
Alystap, qan barady taýym, dalam.
Alystan shaqyrady baýyr da anam,
Alystan sálem aıtyp qaýym maǵan.
Alystaǵy dostardy bir kóreıin,
Aspanynan saǵynysh - ún bereıin.
Beıtanysty mynaýyń kim demeıin,
Beısharasy bolsa da qúndemeıin,
Qulpyraıyn dalamnyń gúlimenen,
Qumymenen nemese birge óleıin,
Basy jumyr pendesin kúndemeıin!
Altyn terip ár túıir tastaryńnan,
Baqyt taptym baýyryńnan, asqaryńnan.
Aıhaı, dalam, sýsyndat dastanyńnan!
Jaıaý kezsek ǵumyrym jetpeıdi eken,
Qus bop ushyp óteıin aspanyńnan.
Án bolaıyn Altaıdan bastalynǵan,
Kúı bolaıyn Kaspııge tastalynǵan
Aıhaı, dalam, sát sapar aspanyńnan!
...Qanyn quıyp qazaqtyń myń atynyń,
Mingizip ap qazaqtyń bir aqynyn.
Sen shydasań, shydaımyn men de, ushqysh,
Jyrdan óter joq shyǵar surapylyń.
Samǵa, ushqysh!
Ólkemmen tanystyram,
Tanymaıtyn janyńmen tabystyram,
Baýyryńdaı jandarmen qaýyshtyram,
Kóz aldyńda ártústi ekrandaı,
Bir boıaýdan bir boıaý aýystyram.
Samǵa, ushqysh!
Qazaqtyń kógimenen.
Júrýshi edim kezdespeı kóbimenen,
Bererimdi elime berip ólem,
Mynaý alyp aq qustyń qanatymen,
Keń ólkeme keteıin seýip óleń.
2
O, Jetisý!
Sandyq taý, sandal belim,
Shoqtyǵy esip, jal bitip, jandandy eliń.
Kúnim týdy kóginde samǵar meniń,
Alataýdan bıikpin demeýshi edim,
Átteń shirkin, ǵaryshpen jalǵar ma edim!
Jetisýym - jeti qut, yrys maǵan,
Barsha halyq baýrynda tynystaǵan.
Aralasyp árbir ult dostasyp júr,
Aralassyn, Adamdar týys maǵan,
Alakóz bop, qustana uryspaǵan.
Baılyqty aıtyp nesine maqtanamyn,
Balaq, qoınyn nesine aqtaramyn,
Jetisýdyń baılyǵyn bilmek bolsań,
Bir ýys topyraǵyn ap qaraǵyn.
Eki qulaq, estisem kereń bolsyn,
Eginshiniń bul jerdi dattaǵanyn,
Aınalaıyn, Jetisý - alshaq arym!
Qusyńdy bur, ushqyshym, Shyǵysyma,
Sálem berem Altaıda týysyma.
Shyǵysyma, tart meniń yrysyma!
Sirá da, Klondaık, Aláskalar,
Tolar ma eken Altaıdyń ýysyna?!
Shyǵysyma, tart meniń Shyǵysyma
Saǵynyshyn Katonda qaryndastyń,
Túıip ketem jyrymnyń bir ushyna.
Qanatymen aq qustyń shaǵylysyp,
Albyrt kóńil barady alyp-ushyp.
Altaıdan da bıiktep ketkenmin be?!
Qaýyshqam ba aspanmen saǵynysyp?!
Aq qusyńdy, aıaýlym, qondyr jerge,
Baıaǵyda babamyz jol júrgende,
Alatyn-dy Ertisten qanyp iship,
Aq aıdynmen aqsaqal shaǵylysyp.
Mynaý jatqan Marqakól, Zaısanym ba?
Shyǵystaǵy kishkene Baıqalym ba?
Qos janary Shyǵystyń sıaqty-aý bir,
Qos janary, ushqyshym, baıqadyń ba?
Aıdynyna máńgilik eskertkish qyp,
Qalamymdy tastarmyn qaıtarymda,
Qalasa, alsyn Marqakól, Zaısanym da.
Ýa, Shyǵys!
Jerińde emes, kógińde men,
Úńilip Buqtarmańa kóńildenem.
Aspanyńa jyr syzyp, ótip baram,
Qus bolyp senen ushqan temirmenen,
Keremet, keremet qoı ómir degen!!!
Samǵa, ushqysh!
Ertistiń aǵynymen,
Eki jaǵy, Ertistiń baýyry keń,
Aıdyn Ertis, aq Ertis asyraýda
Aınalasyn óziniń saýyrymen.
Baıanǵa tart, Baıandy saǵynyp em,
Taǵzym etip aspannan, óteıik bir,
El ardaǵy Qanyshtyń aýylymen.
Osy ólkeni osy Ertis asyraıdy
Osy ólkeniń Ertisi basybaıly.
...Aıalap ush, aıaýlym, aınalyp ush,
Sonaý jatqan jasyl kól - Jasybaıdy!
Aıqaı, zaman!
Arqanyń dalasyn-aı
Dalasyna qalasy jarasýy-aı!
Pavlodar - Arqanyń aǵasyndaı,
Buǵyp qalǵan jaýtańkóz - Jasybaıy,
Babalardyń qut quıǵan sabasyndaı.
Qaıtip, Ertis, arnańda aǵasyń jáı?
Surapyldy sapyryp, alasurmaı?!
Asaý Ertis noqta ildi, taǵalandy,
Sýsyndatpaq shólderdi, dalalardy.
Ertis qulap keledi, súıinshi ber
Súıinshi ber, súıikti Qaraǵandy!
Armysyń, aty áıgili Qaraǵandym!
Jylýym, qara altynym, qara nanym.
Kimderdiń pálmasynan artyq maǵan,
Bozarǵan kóde, jýsan, qaraǵanyń.
Balqash pen Jezqazǵandy eki jaqqa ap,
(Aldynda eki inińniń betiń appaq)
Ózegińdi eki alyp jaryp shyǵyp,
Tósińdi soryp jatyr eki jaqtan.
Qap-qara Qaraǵandym, betiń appaq.
Qanysh kezgen jerler ǵoı, Qanysh tapqan
Qaharmannan qalǵan iz - tabys, maqtan
Tarıhymda Baıqońyr qaldy máńgi,
Qazaqstan baılyǵyn ǵaryshqa atqan.
Qaraǵandy, qaryshta, qaryshtap qal!
Aınalaıyn, Saryarqam, saǵymdanǵan,
Saǵynyshyn basa almas saǵynǵan jan.
Túneı-daǵy tústene keter me edim,
Sary belde otyrǵan aýyldardan.
Saǵan degen basylmas janymda arman
Saıam meniń, Saryarqam, saǵymdanǵan.
Dám-tuzyńdy qunyǵa tatpasam da,
Tulpar minip, dalańda shappasam da,
Qıyr jaılap júrgen bir urpaǵyńmyn
Dattasań da, óziń bil, maqtasań da.
Topyraǵyńdy basatyn kún týsa eger,
Topyraǵyńdy qushaqtap jatpasam ba
Attasań da, óziń bil, taptasań da...
Oıhoı, Abaı dalasy, «Abaılaǵan»,
Semeı dese, Abaı dep qaraıdy adam.
Talaı jyldar ótse de, talaı zaman
Qalam tartar qazaqta aqyn týsa,
Arýaǵyna Abaıdyń qaraılaǵan.
Abaı bolý, árıne, ońaı emes,
Aqyn bolmaı qalsań ǵoı...
Qalaı jaman!
Ýa, armysyń!
Ardaqty, kıeli Jer!
Týǵan elin Muhtardaı súıe biler.
Syılaı biler, pan, basyn ıe biler.
Ýa, armysyń!
Ardaqty kıeli jer!
Ádeıilep kógińnen ótkenimde,
Kózim aýdy tósińde kóp belgige.
Jatyr qazaq dalasy jaıyp tastap,
Kóz aldyma búgingi, ótkendi de.
Anaý jatyr ataqty Semeı degen,
Semeı dese, búlkilder kómeıde óleń.
Syrlasqandaı baıaǵy Shyńǵystaý tur,
Jataqpenen, jalshymen, kedeımenen.
...Bosqa úńilip qaıteıiı ótkenińe,
Ótkeni de ótkenniń, ketkeni de.
Arman qalyp barady júregimde
Oqı almaı Abaıdyn, mektebinde...
Tekke úńilip qaıteıin ótkenińe,
Qýanamyn bul kúnge jetkenińe.
Abaı-dalam, kóńiliń jabyqpasyn.
Muhtar bolyp dańqyńdy anyqtasyn.
Jańa zaman bulbuly Bıbigúliń,
Bıiginde sharyqtasyn,
Saıraýynan bulbulyń jalyqpasyn!
...Dala, dala...
Sardala saǵym ushqan,
Aýmaıdy-aý, túpsiz tereń saǵynyshtan.
O sheti men bu shetin aıyra almaı,
Qustar da baǵytynan jańylysqan.
Jatqa qımaı jarty adym, súıem jerdi,
Talaı kóshter túıege tıelgen-di,
Mıyń jetip bolmaıdy, munsha jerdi,
Ata-qazaq qalaısha ıemdendi?!
Jap-jalpaq jaýyryny, jatyr dala,
Aqyn-dala, alapat batyr-dala.
Aqmola men Qostanaı arasynda,
Dán ósken tatyrǵa da, taqyrǵa da.
Erekshe-aý, jaralysyń, zatyń, dala!
Oh, netken aıdyndy óńir, alyp óńir!
Astyqtan omyraýyna salyp óńir,
Aqyn meı batyrlardyń jeri me bul!
Álibı, Amangeldi eli me bul?
Oh, netken aıdyndy óńir, alyp óńir!
Eı, ushqysh, ókinbespiz jáılatqannan,
Qut tur ǵoı myna ólkede qaımaqtanǵan.
Aıaldap ush, arylyp jáı maqtannan,
Bolashaq dastanyma nár alaıyn.
Aqyn aıaq baspaǵan aımaqtardan.
Bilemin, aqyn jortqan bul ólkeni,
Máńgilik mekendegen jyr-ertegi.
Qarttary óleńmenen namaz oqyp,
Jastary jyr jastanyp kúneltedi.
Jyrlap bir óte almasam jyr-erkeni,
Aqyndar ájýalap júrer tegi.
Armysyń, ardaq-meken, asyl-meken!
Aıryqsha topyraǵyń, tasyń bóten,
Babalar baqyt izdep kezýshi edi.
Bilmepti, baqyttary qasynda eken
Ǵasyrlar silemimen basýly eken.
Qostanaı, jetkize alman maqtaýyńdy,
Dańqyńdy dúıim qazaq jatqa bildi.
Nurqannyń deńgeıine kóterilsem,
Tópep-tópep jiberip aqpa-jyrdy.
Ybyraı alǵash ret mektep ashyp,
Tý alyp, Amangeldi atqa mindi,
Torǵaıdy keń Arqaǵa qaqpa qyldy,
Ata-jerin qorǵaǵan qara qazaq,
Amangeldi quraǵan sapqa kirdi.
Qostanaı, jetkize alman maqtaýyńdy,
Yrys bop Torǵaı-dala aqtaryldy,
Aqynyńa amanat, án-kúılerge,
Bilesiń mynaý kerim shaqtaryńdy.
Áýlıe-ólke, kóginde qalqyp baram,
Áldıleı ber, áldıle, balqyp baram.
Ár shaǵylda kóringen bir-bir aýyl,
Bildeı-bildeı qaladan artyq maǵan.
Kóz jasyndaı áredik kól kóremin,
Kól jaǵalaı otyrǵan el kóremin.
Qoldan kelse, qoshalaq qumdaryńdy
Adam tanyp bolmastaı emder edim,
Shashpaý taǵyp ormannan, eńder edim.
Kún bulttandy. Aq qusyń aýyrlaýda,
Bara almaı qaldym talaı aýyldarǵa
Qıyr shette Qyzyljar qalyp qoıdy,
Duǵaı-duǵaı sálem de baýyrlarǵa.
Aıaýlym, Aqmolaǵa qusyńdy bur,
Mursat ber jerde biraz damyldaýǵa!
Aınalyp Aqmolany, qımaı baram,
Aman bol, aınalaıyn mıdaı dalam!
Atamnyń ájimindeı joldar, joldar.
Mańdaıyn Aqmolanyń shımaılaǵan.
Qobaljyp, ózime-ózim sımaı baram,
Aman bol, aınalaıyn, mıdaı dalam!
...O, ǵajap!
Ózińbisiń Kókshe degen?!
Tastaryn jıǵan júkteı tekshelegen.
Býrabaı Oqjetpesti ekshelegen,
O, ǵajap!
Ózińbisiń Kókshe degen?!
Bulttaryń - Aqyn aıtqan keshpeli óleń,
Birjan ba, tasqa baryp ósken emen?!
Kólkigen synaptaıyn kólderiń be?
Sákenniń aqqýlary kestelegen.
Aqanyń ardaq edi ósken eren,
Birjaıyń almas edi kespe-beren.
Kókshetaý - án otaýy, jyr otaýy,
Altaıdan Atyraýǵa kóshken óleń.
O, ǵajap! Osy eken ǵoı Kókshe degen!
Kel jatyr kúmis sholpy, teńgedeıin,
Óńiri - jasyl orman, kólge beıim.
Kúmis qanat qusyndy qondyr, ushqysh,
Kóksheniń baýyrynda dóńgeleıin.
«Syrǵasyn hor qyzynyń qaıyq etip»,
Aqansha aıdynynda terbeleıin,
«Oqjetpeske» men jetip órmeleıin.
Dalanyń baǵy ispettes tarlan Kókshe,
Ornatqan saharaǵa kórmedeıin.
3
Armysyń, Atyraýym, bozań dalam!
Kaspıı menen Jaıyqtan kez almaǵam,
Umyttyń ba sonaý bir kezderińdi?
Qulan jortsa, qumyńdy keze almaǵan.
Jylan jaılap, aptapqa tóze almaǵan,
Armysyń, Atyraýym, bozań dalam!
Qaıda ketken saǵymyń kóz aldaǵan?!
Armanmenen, elespen ajarlanǵan?
Amansyń ba, ot dalam, ojar dalam!
Túıe ornyna bul kúnde aq qalalar,
Munaralar moıynyn sozar maǵan.
Qonystaıtyn babalar qumǵa baryp,
Úńiletin qudyqqa qumǵan alyp.
Qumǵa oranyp ómirdi ashatyn da,
Jabatuǵyn ómirdi qumǵa oranyp.
Aqynnyń da, alapat batyrdyń da,
Zergerdiń de, zeıindi paqyrdyń da,
Qaranyń da, hannyń da, tóreniń de,
Tabyttary tunshyǵyp, jatyr qumda.
Atyraýlap uldaryń atqa mindi,
Qumnan saıa, shaǵyldan baq tabyldy.
Muń-armanyń kózińnen munaı bolyp,
Jalyn bolyp keýdeńnen aqtaryldy;
Enesinen týǵandaı jańa ǵana.
Ólgen qala ornynda - jańa qala.
Adam degen - qudiret, qudiret qoı,
Adam izi jalǵanda joǵala ma?!
Qaıtem maqtap munaıyń, balyǵyńdy,
Halyǵyńdy súıemin, halyǵyńdy!
Qum ústinde qus bolyp ushyp baram,
Jalynyma jalǵap ap jalynyńdy.
...Ushqysh dosym,
Jańylma baǵytyńnan!
Dala, dala...
Basyńda baǵy tunǵan,
Qazaqstan - ózinshe bir materık,
Jer kindigi osynda aǵytylǵan.
Qajydyń ba?
Qajysań qonaqtaı ber,
Qadirmendi ózińdi qonaqtaı kór.
Bizdiń dala qashan da aerodrom,
Qonaqtaı ber, kúdikti joǵaltpaı kel.
Qaýyrsyny qusyńnyń talmady ma?
Qanyqty ma kógimde jolǵa myna?
Sálem jolda aq qustyń qanatynan,
Óńirine Oraldyń ormanyna.
Erke Jaıyq - elimniń qarashyǵy,
Egiziniń syńary anasynyń.
Kún aınalyp, kóginen kete almaıtyn,
Tóri osy qazaqtyń, dalasynyń.
Baılyǵy ma?Baılyǵy taýsylmaıdy.
Alsyn nanyn, etin de, alsyn maıdy,
Bul ólke - jıylmaǵan dastarqanym,
Jıegin máńgilikke qaýsyrmaıdy.
Bul ólke - batyr eli, aqyn eli,.
Kúńirene kúıdiń shalqyp jatyr lebi.
Til bitip qum Narynǵa sóılep ketse,
Kómeski shejireni oqyr edi.
Oralym - Ordam meniń tanys maǵan,
Boranyń Mahambet bop daýystaǵan.
Isataı aq semserin, Qurman babam,
Urpaqqa dombyrasyn tabystaǵan.
Jasa, Oral, jańa Oral, jasyl Oral,
Qara bult qaıta kelmes basyńa, Oral,
Kegińnen, kólkip jatqan kólge úńilem,
Jibekteı arýyńnyń jasy bolar.
Jasaı ber, jasyl Oral, jasyma, Oral!
Aqtóbeme tart, ushqysh, Aralyma,
Qıyryna jetkizbes dala myna.
Qalaı yrza bolmassyń zamanyńa.
Jan bitirgen dalaǵa, adamyńa,
Saǵyz tolqyp, Jem tasyp bara jatyr.
Jan bitirip tarynyń sabaǵyna,
Qyzyr jaılap, qyzyq bop jatyr mine.
Qyrqasypa Muǵadjar balaǵyna,
Qalaı yrza bolmassyń zamanyńa?!
Oıyly ma, bul mańnyń Yrǵyzy ma,
Bári-daǵy bergisiz qyrmyzyǵa.
Bir pende de bas ımeı óte almaıdy
Jerde janǵan Shyǵanaq juldyzyna,
Sansyz sálem, Aqtóbe, ul-qyzyńa!
Aralyna qulaǵan Darıa-Syr,
Darıa-Syr - qazaqtyń qarıasy.
Syrdyń boıy kúrishtiń qoımasy ma,
Qoımasy ma, nemese dán uıasy,
Darıa-Syr - qazaqtyń qarıasy.
Syrdyń boıy túleýde, qulpyrýda,
Alqabynda kúı shalqyp, jyr tunýda.
Tóretamdar startqa kezek alyp,
Baıqońyrǵa jetýge umtylýda.
Toqtar emes tolastap bógesinge,
Syrdyń eli ǵaryshtyń kemesindeı!
Jatyr shalqyp Aralym - aq aıdynym
Yrys quıǵan qazaqtyń tegeshindeı.
Qolyn bulǵap san týys tur ma qarap,
Syr jaǵalap usha gór, Syr jaǵalap.
Shıeliden shaı iship attanaıyq,
Ońtústikke baraıyq qumdy aralap.
Qumyna da qazaqtyń qut daryǵan,
Qumy da onyń quldyqtan qutqarylǵan
Ańqań keýip qalmaıdy baıaǵydaı,
Júzgenderdiń túbinen sút tabylǵan.
Qumyna da qazaqtyń qut daryǵan.
Myna teńiz - qazaqtyń Shardarasy,
Kóni kepken keshegi sardalasy.
Shóldi kezip, osynda shókken shyǵar,
Shóldep ótken Asannyń, arýanasy.
Qyzyl qumnyń qoınynda qazyna bar,
Kisi bolsa, bolǵany qazyp alar.
Shertilmegen osynda shejire bar,
Tek ıesi tabylsyn jazyp alar!
Kentaýym, Qazyǵurtym, Qarataýym,
Áýlıeata - áıgili aq otaýyń,
Toıǵa shashý jiberip, torqa jaýyp,
Áldılep jatyr bári Alataýyn.
Aryma, Ońtústigim baq Otanym
Basynan Qarataýdyń kósh kelmeıdi,
Qarataý endi eshkimge des bermeıdi,
Móltildep qara kózden jas kelmeıdi,
Qara kóz qaryndasym seskenbeıdi.
Qarataý endi eshkimge des bermeıdi.
Jatady jaınap, túlegi,Jambylym da,
Janshylmaıdy eshkimniń de handyǵynda.
Endi qazaq qaıǵyrmas «Elim-aı» dep,
Áldeqashan jerlegen zardy qumǵa.
Esin jıdy muńlyǵym, zarlyǵym da.
Raqmet, Oktábr, aq tańyńa!
Jarty ǵasyr aq tańyń atqanyna.
Óli ólkege nur seýip, óttiń jelpip:
Ómir toıy ólkemde shattanýda,
Raqmet, Oktábr, aq tańyńa.
Kóńlime nur, boıǵa kúsh taratylyp,
Qusqa minip, ushtym men jańa týyp,
Ógeıiń emespin men,óz balańmyn,
Ózińmen máńgilikke qalatuǵyn.
Keýdemde keremetter jaratylyp,
Dýmandap jatyrmyn men, jańa týyp.
Oktábr, Lenındi jatqa bilgen,
Erkimen komýnıstik sapqa kirgen,
Qazaqpyn muhıt keship, baqta júrgen,
Men - jańa ómir, jaralǵan Oktábrden
Muqaǵalı Maqataev
