Baıqaýdyń maqsaty – memlekettik til saıasatyn odan ári jetildirý jónindegi jumystardy júzege asyrý jáne memlekettik organdardaǵy memlekettik til saıasatyn júrgizýdegi ózindik úlesin aıqyndaý.
Baıqaýǵa, aýdan, qala ákimdikterinde qyzmet isteıtin memlekettik qyzmetshilerden quralǵan 15 top qatysty.
Jarysqa qatysýshylardy Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarma basshysynyń mindetin atqarýshy Gúlnar Bitebekova quttyqtady.
– QR Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev «Qazaqstan joly-2050: bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» atty Joldaýynda «Máńgilik el» ıdeıasyn jarıalady. «Máńgilik el» qazaq tiliniń damýymen birtutas ekenin erekshe atap ótti. Elbasynyń óz joldaýynda memlekettik til týraly: «Endi eshkim ózgerte almaıtyn bir aqıqat bar. Ana tilimiz máńgilik elimizben birge máńgilik til boldy. Ony daýdyń taqyryby emes, ulttyń uıytqysy ete bilgenimiz jón» dep aıtqan sózi árbir adamǵa jaýapkershilik júkteıdi, – degen Gúlnar Aıdarqyzy ana tilimiz rýhanı túp tamyrymyz ekendigin, eldiktiń negizgi sharty ult rýhynyń ósýimen, memlekettik tildiń damý bıigimen ólshenetinin, osy oraıda jetisý jerinde atqarylyp jatqan jumystardyń az emestigin, jyl sanap memlekettik tilge qatysty atqarylyp jatqan sharalar men oǵan bólinip jatqan qarjy kólemi de ulǵaıyp keletinin tilge tıek etti.
Óz sózinde ol 2005-2006 jyldarmen salystyrǵanda memlekettik tilde is-júrgizý 46 paıyzdan 99, 3 paıyzǵa jetkendigin, memlekettik tildi bilý – memlekettik qyzmetshilerdiń eń basty biliktilik talabyna aınalǵanyn aıtty. Sondaı-aq, baıqaýǵa qatysýshy toptarǵa sáttilik tiledi.
Baıqaýǵa qatysýshylar tórt tapsyrma boıynsha synǵa tústi. Alǵashqy kezeńde saıyskerler ózderin óleń-jyrmen, qara sózben jan-jaqty tanystyrdy. Ekinshi kezeńde ár komanda led-ekrannan kórsetilgen jer-sýlardyń ataýlaryn anyqtap, qysqasha tarıhynan syr shertti. Úshinshi aınalymda top músheleri memlekettik til týraly bastalǵan qanatty sózderdi jalǵastyryp, tilderdi damytý salasyn retteıtin normatıvtik quqyqtyq aktiler týraly suraqtarǵa jaýap berdi. Sońǵy aınalymda «Máńgilik el – mártebeli til» taqyrybynda mýzykalyq jáne teatrlandyrylǵan qoıylymdar kórsetti.
Baıqaýdyń sarapshylary úmitkerler ónerin baǵalaý kezinde til sheberligine, sóz ónerine, kıim kıý úlgisine, sahnada ózin-ózi ustaýy syndy basty belgilerge basa nazar aýdardy. Qazylar alqasynyń sheshimimen baıqýdyń bas júldesi barlyq synnan súrinbeı ótken Taldyqorǵan qalasy ákimdiginiń «EKSPO» komandasyna berildi. Birinshi oryn aqyndar men batyrlar elinen kelgen «Jambyl juldyzdary» tobyna tabys etildi. Ekinshi oryn eki topqa buıyrdy. Atap aıtsaq, «Alakól qyrandary» (Alakól aýdany) toby men Panfılov aýdanynan qatysqan «Aldaspan» toby. Júldeli úshinshi oryn úsh aýdanǵa buıyrdy. «Alataý» toby (Talǵar aýdany), Qaratal aýdanynan «Jalyn» toby jáne «Talshyn» toby (Sarqan aýdany). Sonymen qatar baıqaýdyń arnaıy nomınasıasy Eńbekshiqazaq aýdanynyń namysyn qorǵaǵan «Rýhanıat» tobyna tabystalsa, yntalandyrý syılyǵyn «Tildaryn» (Kóksý aýdany) toby ılendi. Barlyq jeńimpazǵa aqshalaı syılyq pen arnaıy dıplom tabys etildi. Baıqaýda jeńimpaz atanǵan «EKSPO» toby aldaǵy ýaqytta ótetin respýblıkalyq saıysta Almaty oblysynyń namysyn qorǵaıtyn bolady.
