Al eń tómengi jalaqynyń (budan ári – ETJ) ulǵaıýy ekonomıkanyń barlyq salalarynda jumys isteıtin 1,6 mln adam kirisiniń ósýin qamtamasyz etedi.
Azamattardy qoldaý úshin memlekettik búdjetten júzege asyrylatyn áleýmettik tólemderdiń mólsherin belgileý úshin Qazaqstanda ETK jáne AEK qoldanylady.
Eń tómengi kúnkóris deńgeıi men aılyq eseptik kórsetkish mólsheri ınflásıanyń boljamdy deńgeıin eskerip, jyl saıyn belgilenedi. Osylaısha, Úkimet, halyqtyń ómir súrý deńgeıiniń tómendeýin boldyrmaý úshin turaqty sharalar qabyldaýda.
Máselen, 2020 jyly eldegi epıdemıologıalyq jaǵdaıǵa baılanysty ETK men AEK mólsheri eki ret, jalpy alǵanda 10%-ǵa ulǵaıtyldy. Bıyl olar 5% ındeksasıalanyp, ETK jáne AEK mólsheri tıisinshe 34 302 teńge jáne 2 917 teńgeni qurady.
2022 jylǵy 1 qańtardan bastap eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń shamasyn jáne aılyq eseptik kórsetkishti 5%-ǵa ındeksasıalaý josparlanýda. Nátıjesinde ETK mólsheri 36 018 teńgeni, al AEK – 3 063 teńgeni quraıdy.
2022 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq búdjette memlekettiń áleýmettik mindettemelerin oryndaýǵa 4 trln teńge, onyń ishinde zeınetaqy men barlyq áleýmettik járdemaqylardyń mólsherin ındeksasıalaýǵa 190,4 mlrd teńge kózdelýde. Bul 4,2 mln adamnyń tabysyn arttyrady, onyń ishinde:
- 2,3 mln-ǵa jýyq zeınetkerge yntymaqty zeınetaqy mólsherin 7%-ǵa (ınflásıa deńgeıinen 2%-ǵa oza otyryp) jáne bazalyq zeınetaqy tólemin 5%-ǵa, jalpy somasy 138,3 mlrd teńgege arttyrý júrgiziletin bolady;
- 1,9 mln alýshyǵa áleýmettik járdemaqy jalpy somasy 52,1 mlrd teńgege, 5%-ǵa arttyrylady.
Budan tys ETK deńgeıiniń ósýi ataýly áleýmettik kómek alatyn 900 myńnan astam adamnyń kiris deńgeıine de oń áser etedi.
Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý úshin 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap ETJ mólsheri aǵymdaǵy 42,5 myń teńgeden 60 myń teńgege deıin ulǵaıtylatyn bolady. Osylaısha eń tómengi jalaqy mólsheriniń ósýi 41%-dy quraıdy.
Eńbek kodeksine sáıkes jumys berýshiler jumyskerlerge eńbekaqyny ETJ tómen emes deńgeıde qamtamasyz etýge mindetti bolady. Bul shara barlyq saladaǵy ártúrli menshik nysanyndaǵy kásiporyndarda jumys isteıtin 1,6 mln adamnyń aqshalaı tabysynyń ósýine alyp keledi.
Birinshi kezekte ETJ kóterilýi «jalaqysy tómen» qyzmetkerlerge qatysty bolady. Ekinshiden, jalaqy deńgeıin belgileý kezinde ETJ kórsetkishin paıdalanatyn jumys berýshiler, qyzmetkerlerdiń basqa daa sanattarynyń jalaqysyn qaıta qaraıtyn bolady.
Budan basqa, Úkimet búdjet salasy qyzmetkerleriniń jalaqy deńgeıin arttyrý jóninde dáıekti sharalar qabyldaýda. Máselen, 2020 jyldan bastap pedagogtardyń jalaqysy kezeń-kezeńimen artyp, 2023 jylǵa qaraı ol 2 esege artady. 2021 jyly medısınalyq jáne áleýmettik qyzmetkerlerdiń jalaqysyn kezeń-kezeńimen arttyrý bastaldy, nátıjesinde 4 jyl ishinde olardyń jalaqysy 2 esege artady.
2022 jyldan bastap mundaı joǵarylaý áser etpegen sanattardyń jalaqysy ulǵaıady. Olar – muraǵatshylar, kitaphanashylar, murajaıtanýshylar, ormanshylar, tehnıkalyq qyzmetkerler jáne t.b., shamamen 588 myń adam. Qazirgi ýaqytta daıyndyq jumystary júrip jatyr.
Jalpy 1,2 mıllıonǵa jýyq azamattyq qyzmetshiniń jalaqysy joǵarylaıdy.
Sonymen qatar, aǵymdaǵy jyldyń úshinshi toqsanynyń qorytyndysynda halyqtyń ataýly tabysy ótken jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 15,4%-ǵa, ınflásıany eskergende – 6%-ǵa ósti. 2021 jyldyń úshinshi toqsanynda ortasha jalaqy 243,7 teńgege jetip, ótken jyldyń úshinshi toqsanynan 19% artyq deńgeıdi kórsetti. Bul rette ınflásıany eskere otyryp, naqty mánde jalaqynyń ósýi 9,8%-dy qurady.
