Al endi básekege aınalǵan qandaı kólik deısiz ǵoı? Ol bizdiń sheneýnikterdiń ylǵı túsine kirip júretin ataqty «Toyota Land Cruiser 200» degen súlikteı sylańdaǵan sheteldik asa yńǵaıly da, ádemi kólik.
Baǵasy da adam qyzyǵarlyqtaı. Eń sorlysy degeniniń ózi 20 mıllıon teńgeden asyp jyǵylady.
Olar tipti budan sál de bolsa arzandaý, alaıda álgi mashınadan esh kemdigi joq «Toyota Land Cruiser Prado» mashınasyn da mensinbeıdi. Al ony ary ketse 15-16 mıllıon teńgege op-ońaı alýǵa bolady.
Aıyrmashylyǵy shamaly, tek jaılylyǵy ıaǵnı komforty erekshe demeseń. Páleniń bári mine osy komfort degenge tirelip tur emes pe?
Aıtpaqshy, Prado sekildi jol talǵamaıtyn jıpti bylaı qoıyp, jer betinde sán-saltanaty esh mashınadan kem emes «Mercedes-Benz», «Audi», «Volkswagen», «Nissan», «Renault», «Ford», «Ýaz», «VAZ» jáne «KIA» markaly kólikter jyrtylyp-aırylady emes pe?
Joq, bizdiń shendiler olardyń birine de otyrmaıdy. Al óz oblysymyzda shyǵarylatyn JAC, Peugeot, Ravon jáne Iveco tárizdi mashınalarǵa tipti de muryn shúıire qaraıdy.
Demek, bizdegi sheneýnikter Elbasynyń ózimizdiń avtomobıl zaýyttary óndiretin ónimderge kóbirek kóńil bólý kerek degen sózin qulaǵyna ilmegeni ǵoı. Budan keıin bul jerde olarǵa «sen nege elimizdiń patrıoty bolyp, óz kóligimizdi nege minbeısiń?» dep aıtýǵa da uıalady ekensiń,
Jalpy bizdegi osyndaı sheneýnikterdiń ózderine degen asa myrzalyq qasıeti Astanadaǵy Parlamenttiń de qulaǵyna jetipti. «Mashınalardy satyp alýdaǵy baǵa aıyrmashylyǵy bes mıllıon teńgeden de asyp jyǵylady, – deıdi Májilis depýtaty Ábsattarov. – Máselen, Pavlodar qalasy ákiminiń apparaty «Toyota Land Cruiser 200» mashınasyn satyp alýǵa dep 20 mıllıon teńge belgilese, al Qostanaı oblysynyń Áýlıkól aýdany ákiminiń apparaty 25 mıllıon 125 myń teńge bólgen».
Depýtat qansha degenmen alysta turady ǵoı, sondyqtan da tym sypaıylap aıtqan shyǵar. Al onyń jańaǵy 20 mıllıon degenin bizde onsha úlken aqsha sanamaıdy.
Máselen, osyndaǵy Denısov aýdanynyń ákimi Erlan Jamanov «Qulasań nardan qula» degendeı, álgindeı sáıgúlikti 26 mıllıon teńgege satyp alyp, ózge sheneýnikterdiń barlyǵyn da jerge qaratyp ketken. Sondaı «iskerliginiń» arqasy shyǵar qazir ol sonaý ıt arqasy qıandaǵy Denısov aýdanynan qala irgesindegi jaqyn da jaıly óńir Altynsarın aýdanyna ákim bolyp taǵaıyndaldy.
«Jaman ádet juqqysh keledi» emes pe, mundaı myrzalyqty kórgen ózgeleri de ysyrapshylyqtyń kókesin tanytty. Qazir dál sondaı kólik alyp úlgermese, taǵynan túsip qalatyndaı kezek-kezek bir-bir tulpardan tańdap mindi.
Mysaly, «Toyota Land Cruiser 200» kóligin Naýrzym aýdanynyń ákimi 25 mıllıon 629 myń teńgege, Arqalyq qalasynyń ákimi 25 mıllıon 600 myńǵa, Sarykól aýdananyń ákimi 25 mıllıon 793 myńǵa, Jitiqara aýdananyń ákimi 22 mıllıon 624 myńǵa, Taran aýdananyń ákimi 21 mıllıon 109 myńǵa satyp alyp, halyqtyń aqshasynyń tegin kelgen dúnıe ekendigin aıdaı álemge áıgilep tastady.
Al endi mundaı ysyrapshyldyq pen menmensinýge oblys ákimi Arhımed Muqanbetov qalaı qaraıdy deısizder ǵoı. Ol kisige bári bir sıaqty.
Tipti óz qaramaǵyndaǵy ákimderdiń kólikterine qaramaıtyn da sekildi. Ákim bolǵan soń qymbat mashına mingende turǵan ne bar deıtin shyǵar.
Al halyqtan jınalǵan qarjy she? Al biz osy kúnge deıin oblys ákiminiń qaramaǵyndaǵylarǵa «Sender nege sheteldik qymbat mashınaǵa qumarsyńdar? Ózimizde shyǵarylatyn kólikti alyp, birinshiden búdjettiń aqshasyn únemdep, ekinshiden otandyq óndiristi qoldaýǵa nege ónege tanytpaısyńdar?» degenin estigen adam joq.
Aıtpaqshy, aýdan jáne qala ákimderiniń álgideı qymbat kólikterin satyp alýǵa dep búdjetten anaý-mynaý emes 462 301 413,28 teńgeni qınalmaı-aq bere salypty.
Qalamyzda balabaqshalarǵa degen zárýlik talaı jyldardan beri sheshilmeı kele jatqandyǵyn, al úıge kezektiń jaqyn ýaqytta joıyla qoımaıtyndyǵyn, oblys túgili Qostanaı qalasynyń ózindegi kóshelerdiń ábden qıýy ketkendigin eskersek mundaı «myrzalyqtyń» qısynǵa syımaıtyn qısyqtyq ekendigin moıyndaǵan jón.
Jaıbergen BOLATOV
Derekkóz: Abai.kz
