Eń aldymen aýdan basshysy Dostyq aýyldyq okrýgine qarasty 6 eldi mekendi jáne ondaǵy memlekettik mekemeler men kásipkerlik nysandardy aralap kórip, turǵyndar tarapynan aıtylǵan ózekti máselelerdi tyńdady.
Dostyq – Maqtaaral aýdanyndaǵy halqy eń kóp jáne eń kóp ultty aýyldyq okrýg sanalady. 11283 gektar jerde 16 myńnan asa turǵyn tatý-tátti ǵumyr keshýde.
Negizinen eginshilikpen aınalysatyn aýylda 9665 gektar sýarmaly egistik jer bar. Sondaı-aq, munda mal sharýashylyǵy da qarqyndy damyp keledi. Atap aıtsaq, 5236 iri qara, 12834 usaq mal, 394 jylqy, 4900 qus tirkelgen. Tórt sharýa januıalyq sút fermasymen jáne 10 sharýa mal bordaqylaýmen aınalysady.
Okrýgte barlyǵy 5 mektep, 8 balabaqsha, 5 densaýlyq saqtaý mekemesi, 3 pochta qyzmeti, 1 mádenıet úıi, 2 kitaphana, 11 saýda núkteleri halyqqa qyzmet kórsetýde.
Dostyq turǵyndary tarapynan negizinen eldi mekenderdi tabıǵı gazben qamtamasyz etý jáne ishki kóshelerge asfált tóseý máselesi kóterildi. Sondaı-aq, birneshe jyldan beri sheshimin tappaı kele jatqan K-19 kanalynyń basyna sý sorǵysh ornatyp berýdi eńbekshi dıqandar ótindi.
Munan soń aýdan basshysy 7 eldi mekeni bar A.Qalybekov aýyldyq okrýgine bardy. Okrýgtiń jalpy kólemi 4564 gektar jerinde 8631 adam turady. Mundaǵy turǵyndar da negizinen egin sharýashylyǵymen aınalysady. Barlyǵy 535 sharýa qojalyq okrýgtiń ekonomıkasyn kóterip otyr. Okrýgte ishki joldardyń jaǵdaıy jaqsy, basym bóligi asfált tóselgen. Sondaı-aq, munda oblystyq trassa jańadan salynýda.
A.Qalybekov okrýginde barlyǵy 4 mektep, 6 balabaqsha, 11 saýda núkteleri, 2 maqta tútý sehy, 1 SVA, 4 FAP, 1 klýb, 1 kitaphana, 1 pochta bólimshesi turǵyndarǵa qyzmet etýde.
Okrýgke gaz joldary tartylyp kelgenimen turǵyndar kógildir otynnyń rahatyn kóre almaı otyr. Bul máselemen jaqsy tanys ekenin jáne ony sheshý úshin máselemen turaqty aınalysyp kele jatqanyn aıtqan aýdan ákimi B.Asanov aldaǵy qarasha aıyna deıin gazdyń beriletinin atap ótti. Sondaı-aq, keıbir eldi mekenderdegi elektr baǵanalaryn, transformatorlardy jańartý máselesin de aýyl turǵyndary kóterdi.
Maqtaaral aýdany ákiminiń baspasóz qyzmeti
