Sharany Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń Otbasy ınstıtýtyn zertteý ortalyǵy uıymdastyrdy.
El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Jańa jyl qarsańynda 2022 jyldy «Balalar jyly» dep jarıalady.
«Men Memleket basshysy retinde óskeleń urpaqtyń bolashaǵyna basa mán beremin. Jastarǵa zor úmit artamyn. Jastarymyz atqarylyp jatqan aýqymdy jumystyń, reformalardyń ıgiligin mindetti túrde kóredi. Olardyń arasynda kózi ashyq, kókiregi oıaý, oıy ushqyr azamattar az emes. Biz óskeleń urpaqqa jol ashý úshin barlyq jaǵdaıdy jasaýymyz kerek».
Kezdesýdiń maqsaty – Qazaqstanda memlekettik alıment qoryn qurý qajettiligi men múmkindigin talqylaý.
Otyrysqa Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginiń, Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Sotynyń, Jeke sot oryndaýshylarynyń respýblıkalyq palatasynyń ókilderi, qoǵamdyq birlestikterdiń basshylary, saıasattanýshylar, QQDI sarapshylary qatysty.
İs-shara QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń Jastar jáne otbasy isteri komıteti tóraǵasynyń orynbasary Lıra Raısovanyń moderatorlyǵymen ótti.
Ol óz sózinde memleket otbasy ınstıtýtyn qoldaýǵa úlken kóńil bóletinin aıtty, oǵan Memleket basshysynyń qyrkúıek aıyndaǵy Joldaýy dálel ekendigin jáne onda áleýmettik qoldaýdyń jańa sharalaryn jarıalanǵanyn atap ótti.
Sonymen qatar sońǵy kezderi qoǵamda elimizdegi alımenttik qatynastarǵa qatysty kóptegen suraqtar týyndap, bul salada reformalardyń múmkindigi men qajettiligi týraly usynystar aıtyldy.
Osy taqyrypta ary qaraı sóz qozǵaǵan Prezıdenttiń kadrlyq rezerviniń múshesi, kásipker Sultan Tundyqbaevtyń baıandamasy qundy aqparattarǵa toly boldy.
Baıandamada qyzyqty statısıkalyq derekterdi keltirip, qoǵamda bar máselelerdi atap ótti, osy saladaǵy qajetti reformalar týraly óziniń kózqarasyn aıtty.
«Búgingi tańda alıment óndirýde ashyqtyq joq, kóbinese balalardyń qolyna túspeıtin alımenttiń tólenip jatqandyǵyna tıisti baqylaý júrgizilmeıdi. Búginde 200 myńnan astam bala alıment ala almaýda, olarǵa bul aqsha erteń nemese keıin kerek emes, dál búgin qajet», - dedi spıker.
Ol qaıtarymdy bolýy tıis memlekettik alıment qoryn qurý ıdeıasyn qoldap, onyń jumys isteý mehanızmin usyndy.
Qazaqstan Respýblıkasy Jeke sot oryndaýshylary Respýblıkalyq palatasy tóraǵasynyń orynbasary Ǵalymbek Smaǵulovtyń óz sózinde alıment óndirý tájirıbesi men osy saladaǵy qazirgi jaǵdaıǵa toqtaldy. Sondaı-aq ol Palata jumysyna jáne oryn alyp otyrǵan máselelerge, alımenttik isterdi oryndaý boıynsha qabyldanǵan jáne josparlanǵan zańnamalyq ózgeristerge toqtalyp, sondaı-aq, talqylanyp otyrǵan másele boıynsha JSO palatasynyń ustanymyn atap ótti.
«Búginde alımentterdi óndirip alýdyń nátıjeliligi sot oryndaýshylaryna 90% jáne boryshkerge 10% baılanysty. 93 paıyzynda alıment tóleý oryndalsa, 7 paıyzynda máseleler bar. Alıment tólemeý – bul memlekettik áleýmettik másele, sondyqtan ol boıynsha zańnamalyq deńgeıde sheshimder qabyldaıtyn kez keldi»- dedi spıker.
Astana qalasynyń kámeletke tolmaǵandar isteri jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynyń tóraǵasy Janargúl Alpysbaeva óz sózinde Memleket ataýly áleýmettik qoldaý salasynda, onyń ishinde halyqtyń áleýmettik osal toptaryn qoldaý baǵytynda kóp jumys atqaratynyn, sondaı-aq Memleket basshysynyń qyrkúıek aıyndaǵy Joldaýynda da qoldaýdyń mańyzdy sharalary aıtylǵandyǵyna toqtaldy.
«Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KeAQ Otbasy ınstıtýtyn zertteý ortalyǵynyń jetekshisi Juldyz Battalova «Memlekettik alıment qoryn qurýdyń halyqaralyq tájirıbesi» taqyrybynda baıandama jasady.
Otyrysqa qatysqan spıkerler: «Pravo» qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy Olga Ryl, Qazaqstan Respýblıkasy Jeke sot oryndaýshylary respýblıkalyq palatasy tóraǵasynyń keńesshisi Irak Elekeev, QQDI strategıalyq taldaý tobynyń jetekshisi Lázat Nurqatova jáne basqa da sharaǵa qatysýshylar da talqylanyp jatqan másele boıynsha óz pikirlerin bildirip, osy baǵyttaǵy jumystardy jalǵastyrý qajettigin qoldady.
Jıyn sońynda moderator Lıra Fazylova qatysýshylarǵa is-sharaǵa belsendi qatysqandary úshin alǵysyn bildirip, mańyzdy máseleni talqylaý jumystary jalǵasatynyn, aıtylǵan barlyq usynystar aldaǵy jumysta eskeriletinin atap ótti.
