Túrkistan qalasyn álemdik deńgeıdegi tarıhı-mádenı ortalyq retinde damytý úshin ázirlengen «Kóne Túrkistan» konsepsıasy 3 kezeńde júzege asyrylatyn bolady.
Kóne shahardyń 99,6 gektar jer aýmaǵyn qamtıtyn konsepsıanyń basty baǵyttarynyń biri – týrısik ındýstrıany damytý bolyp belgilenip otyr. Búgin bul týraly aımaqtyq komýnıkasıalar ortalyǵynda ótken brıfıńte Túrkistan qalasynyń ákimi Álipbek Ósirbaev málim etti.
Qala basshysynyń aıtýynsha, Túrkistanǵa bıylǵy jyldyń 6 aıynda 678 683 týrıs kelip, bul kórsetkish ótken jylmen salystyrǵanda 92 myń 291 adamǵa artqan. Týrıserden túsken tabys 1 mlrd. 496,5 mln. teńgeni qurapty.
«Qazir «Kóne Túrkistan» konsepsıasynyń alǵashqy kezeńin iske asyrý maqsatynda Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń qarsy betinde ornalasqan 12,8 gektar jer aýmaǵynda buzylýǵa jatatyn 129 turǵyn úıdi memlekettik qajettilikke satyp alý úshin baǵalaý jumystary júrgizilip jatyr. Satyp alý sharalary zań talaptaryna saı iske asyrylatyn bolady. Bul jobanyń jalpy quny shamamen - 7 850,6 mln. teńgeni quraıdy. Onyń ishinde – 1 290 mln. teńge 129 úıdi satyp alýǵa, 800,0 mln. teńge ınfraqurylymǵa qaralǵan», - dedi Álipbek Sháripbekuly.
Sondaı-aq qalanyń ońtústik shyǵys betindegi 45,0 gektar jer aýmaǵyna etnosaıabaq salý josparlanýda. Etnosaıabaqta ulttyq naqyshtaǵy oıyn-saýyq oryndary, ulttyq taǵamdar men sýsyndar usynatyn nysandar, ashyq aspan astyndaǵy demalys oryndary men kıiz úıler ornalasatyn bolady. Osy etnosaıabaqta týrıserge orta ǵasyrlyq kóshelerdiń kórinisterimen sol kezdiń mádenıetin tamashalaı alatyndaı múmkindikter jasalady. Sonymen qatar, oblysymyzdaǵy tarıhı-mádenı eskertkishter jóninde maǵlumat beretin ashyq aspan astyndaǵy maketter ornalastyrylady. Saıabaqta eski tarıhı kólshik qaıta qalpyna keltiriledi.
Al, úshinshi kezeńde ortalyq Esimhan alańymen Ámir Temir kóshesi aralyǵynda S.Qojanov, Baıburt kóshesi, jaıaý júrginshiler arbatty qaıta jaraqtandyryp, jańalaý josparda bar.
Budan bólek, qaladaǵy tabıǵı qordy paıdalanyp emdik-saýyqtyrý týrızmin damytý kózdelýde. Óıtkeni Túrkistan qalasy aýmaǵynda jer asty termaldy sý júıeleriniń mol qory bar. Osy sý kózderiniń qatarynda quramy «Trýskoves» (Ýkraına), «Vıtaýtas» (Lıtva) jáne Novo-Ijevskaıa (Ýdmýrtıa) emdik jer asty sýlaryna teńdes «Shıpa-sý» shıpajaıy ornalasqan. Búgingi tańda shıpajaı basshysymen kelisip, mekemeniń jumysyn jandandyrý úshin tıisti sharalar júrgizilýde.
