Tazabekov ne deıdi?
Áleýmettik jelidegi bólisken jazbasyna qatysty dinı arnanyń dırektory bylaı dep túsinikteme bergen.
"Serke.orq saıty meniń áleýmettik jelide bólisken (repost jasaǵan) jazbam týraly maqala jarıalaǵan eken.
Maqalanyń qysqasha mazmuny – úndistandyq bir ǵalymnyń qaıtys bolǵany men onyń janazasyna mıllıonǵa jýyq adam jınalǵanyn habarlaǵan "ásire radıkal oı aıtyp júretin adamnyń" jazbasynan "qatty áserlenip", onyń «qaýipti adam ekenin bilip turyp bóliskenim» jáne «on myńdaǵan adamdy jat aǵymmen ýlap jibergenim» týraly.
Buǵan qosa, búrkenshik esim jamylǵan avtor meni "ýahabılik ýaǵyzdy halyqqa tyqpalap júr jáne muny moıyndamaıdy" dep aıyptap, Aqtóbe men basqa aımaqtarda bolǵan terrorlyq akti jasaýshylarmen baılanystyrǵan jáne endi "qutylyp ketýi neǵaıbyl" dep jazady.
Sonymen qatar, osy maqalany bólisken Aıgúl Orynbek qaryndasymyz óz postynda meni "din salasynda qanshama jyl stajy bar adamnyń aqparatty bóliskende shatasýy múmkin emes" deı kele, "naǵyz terrorıstiń jazbasyn bólisýshi" zań aldynda jaýap bersin dep úmittengen eken" deıdi Tazabekov.
"Asyl arnanyń" dırektory ózine taǵylǵan aıyptaýlardy joqqa shyǵaryp otyr. Aıtýynsha, feısbýkte mıllıardtan asyp jyǵylatyn qoldanýshy bar. Mundaǵy jurttyń bárin jete tanyp, olardyń baǵyttaryn bilip júrý múmkin emes.
"Ádette, áleýmettik jelide aqparat bólisken ýaqytta avtory emes, jazba kontentine kóńil bólemiz. Al atalǵan jazba janaza týraly jáne onda zańǵa qaıshy keletin, «qutylyp ketýim neǵaıbyl» dúnıe bolmaǵanyn aıtqym keledi.
Post avtorymen tanys emespin jáne onyń basqa jazbalarymen tanysyp, ustanymyn bilgen bette, jyldam paraqshamnan alyp tastadym. Tıisinshe, onyń "qaýipti adam ekenin" bilip turyp jarıalaýym jáne az ýaqyttyń ishinde "on myńdaǵan adamdy jat aǵymmen ýlap jiberýim" áste múmkin emes.
Sondyqtan zań aldynda jaýap bersin degen «úmitterdiń» de orynsyz ekensiz aıtqym keledi.
Kerisinshe, maqala men ony bólisýshilerdiń meniń atymdy Aqtóbe men basqa aımaqtarda bolǵan terrorlyq aktilermen baılanystyrýy jáne ýahabılik ýaǵyzdy tyqpalap júr deýi - kórineý jáne bedelimdi túsiretin aqparat dep bilemin. Atalǵan jaǵdaıǵa baılanysty QR Konstıtýsıasy men zańdaryna sáıkes óz abyroıymdy qorǵaý maqsatynda quqyq qorǵaý organdaryna shaǵym túsirý quqyǵym baryn jáne zańgerlermen keńesý jasap jatqanymdy habarlaımyn" deıdi Tazabekov.
Orynbek ne deıdi?
Tazabekov bólisken áleýmettik jelidegi jazba jurttyń nazaryna birden ilikken. Alǵashqylardyń biri bolyp bul týraly zańger, áleýmettik jeli belsendisi Aıgúl Orynbek jazǵan.
"Aýyldyń baldary repost pen laık úshin qamalyp ketip jatyr, al Muhametjan Tazabekke zańdy túrde jaza joq pa?" degen bloger bul jazbanyń Ulttyq Qaýipsizdik Komıtetiniń tóraǵasy K.Másimovtyń nazaryna iligýi kerektigin aıtqan.
Onyń aıtýynsha, mundaı aqparatty bóliskende din salasynda qanshama jyl stajy bar adamnyń shatasýy múmkin emes.
"Dúrdeı bir dinı arnanyń dırektory "Bilmeı qaldym "- dep balanyń áńgimesin aıtpaı -aq qoısyn! Naǵyz terrorısttiń jazbasyn bólisip, oqyrmandaryna ne aıtqysy keldi eken? Zań bárimizge ortaq! Bólisken posty úshin zań aldynda jaýap bersin! Bas Prokýratýra nemquraıly qaramaıdy dep úmittenemin!" degen-tuǵyn Orynbek.
İs nasyrǵa shapty ma?
Bul iske osymen núkte qoıylýy da múmkin edi. Alaıda Aıgúl Orynbektiń aıtýyna qaraǵanda, oǵan qoqan-loqy jasalanyp jatyr. Áleýmettik jeliden jalǵan paraqsha ashqan bóten bireýler ony qorqytyp-úrkitpek bolǵan. Bul týraly zańger bylaı dep jazdy.
"Maǵan jekege jalǵan paraqshalarmen ashylǵan adamdardan qoqan loqy jasalynyp jatyr.
Maǵan qandaıda qastandyq jasalynatyn bolsa, Muhametjan Tazabekten onyń artynan erýshi shákirtteri ma , tyńdaýshylaryma solardan kúdiktenemin!
Sebebi keshe men Muhamedjan Tazabek ekstremızm baǵytyn taratýshy adamnyń postyn bóliskeni úshin zańdy túrde jazasyn alsyn degen bolatynmyn! Al ol kisi óziniń qatelesip bólisken posty úshin meni sotqa berem dep post jazypty. Sonyń septigi bolar Muhamedjan aǵamnyń ýaǵyzyn tyńdap júrgen shabarmandar maǵan shaýyp, qoqan loqy jasap jatqany.
Búkil kelgen hattardy skrınshottap UQK -ǵa aryz daıyndap jatyrmyn!".
Tazabekov jaýap qatty
İle-shala zańgerdiń jazbasyna Tazabekov jaýap qatqan.
"O zamanda bu zaman, qazaq qyz balasyna qoqan-loqy jasap qorqyta ma eken? Qyzdy qorqytpaq túgili, qyzdyń aldynda artyq sóıleýdi ar sanaıtyn erlerdiń urpaǵy emes pe edik... Erkelesin... Oıyndaǵysyn aıtsyn... Armanda qalmasyn...
Egemen elde, erkindik alańy áleýmettik jelide aıtpaǵanda qaıda aıtady. Óz sózi óziniki...Shynymen men renjip qap, bireýge ótinip, birdeńe jazǵyzyp jatyr, dep, jurt oılap qalar. Áleýmettik jeli ashylǵaly beri qorǵanýmen kele jatyr ekenmin. Bireýge tura umtylǵan kezim joq. Eshkimge qamshymdy shıyryp, qalamymdy ushtap kórmeppin", – dedi Tazabekov.
Onyń aıtýynsha, kisige jumsaıtyn toby joq.
"Aqymdy alyp kep ber, deıtin adamym joq.
Sıynarym da, súıenerim de- jalǵyz Alla!
Aıgúlde nem bar?
Solaı oılady, sosyn jazdy..." dep jazypty ol.
Quspan ne deıdi?
Al Orynbekke qoldaý kórsetken áriptesi Abzal Quspan "olar qaryndasymyzdyń ómirine qaýip tóndire bastady, ázirge sóz júzinde, al erteń iske asyra bastamasyna kim kepil?" deıdi.
Onyń aıtýynsha, Aıgúlge jasalǵan qoqan-loqqy, Qazaqstandaǵy jańa qalyptasyp kele jatqan azamattyq qoǵamǵa kórsetilgen doq, naqty qaýip.
"Sol sebepti Ulttyq qaýipsizdik komıtetin Aıgúldiń aryzyn jan-jaqty, tolyq, obektıvti tekserýge shaqyramyn. Aıgúldiń jeke basyna qatysty jaǵdaı barsha qoǵam qadaǵalaýynda ekenin eskertemin! " dep jazypty Abzal Quspan.
(jalǵasy bar)
