Osy rette bala tárbıesine qatysty birneshe faktorlardy eskere ketkimiz keledi. Birinshiden, balaǵa sózben emes, ispen úlgi bolý. Onyń kózinshe kúnáli iske boı aldyrmaı, barynsha teris qylyqtardy jasaýdan bas tartqan abzal. Óıtkeni, bizden ketken qatelikti sábı «durys dúnıe» eken degen pikirde qalady.
Ekinshiden, jumsaqtyq. Bala ata-anasynan jylýlyq sezinbeıinshe, olarǵa degen meıirim-mahabbaty oıanbaıdy. Ony betinen qaıtarý nemese qateligin betine basý – orynsyz. Óz qateligin ózi túsinip, moıyndatýǵa tyrysýymyz tıis. Sonda ol sanaly túrde shalys basqan qadamyn endigári qaıtalamaýǵa tyrysady.
Úshinshiden, keıde qataldyq ta qajet. Ol óziniń ádepsiz áreketi úshin ákesiniń ashýlanatynyn bilýi kerek. Jumsaqtyq jaqsy. Biraq ol balany bosańsytyp jibermeýi qajet. Sol úshin danalyqpen qataldyq jasaǵan da jaqsy.
Tórtinshiden, onymen úlken adamdarsha pikirlesý, sóılesý. Kóp jaǵdaıda ony sóıletýge, pikirin ashyq aıtýǵa daǵdylandyrǵanymyz abzal. Óz pikirin bildire almaı ósken bala úlkeıgende de ynjyqtyq tanytady. Buǵan da mán bergenimiz jón.
Besinshi, júıeli túrde jasalǵan tárbıe. Balaǵa aptasyna bir ýaqytty arnaý – onyń tárbesin júıeli qadaǵalaýǵa múmkindik beredi. Bala bolǵan soń, buzyqtyq jasaıdy, bosańsıdy, teledıdardan kórgenin qaıtalaǵysy keledi. Sondyqtan oǵan udaıy kóńil bólgen durys.
Altynshy, onyń qolymen qaıyrly isterdi jasaý. Mysaly, kóshede ketip bara jatyrmyz delik. Jol boıynda qaıyr suraǵan qarıaǵa, múgedekke balańyzdyń qolymen nan, aqsha, t.b. berý. Sonda bala óskende mundaı qaıyrly ister onyń boıynda qalyptasyp, ómirinde kórinis tabady.
Jetinshi, syılyq berý. Syılyq – kez kelgen júrekti jibitedi. Syılyq berý arqyly jattaǵan «taqpaqty» nemese bergen tapsyrmany talap etińiz. Óıtkeni, syılyq alǵan adam berýshige «bereshek» bop qalady. Berý arqyly, óz «bıligińizdi» júrgizesiz.
Segizinshi, duǵagóılik. Igi urpaqty, qulshylyǵy men tirshiligi jarasqan qaıyrly balany Alladan tileý. Óıtkeni, qaıyrly urpaqty paıǵambarlar da Jaratýshydan suraǵan. Qazaqtyń: «Bala ber, bala berseń sana ber. Sana bermeseń ala ber», – degen qanatty sózi qaıyrly urpaqty tileýden týǵan nıet.
Toǵyzynshy, balalardy alalamaý, bárine birdeı qaraý, birdeı kóńil bólý qajet. Birin ekinshisinen artyq jaqsy kórý – úlken qatelik. Bul jarǵa jyǵady.
Musylmannyń muraty – ımandy, izgi urpaq tárbıeleý. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ósıetti sózinde: «Balaǵa ákeniń berer eń jaqsy syıy – ol tárbıe», – degen. Taǵy bir hadıste: «Balaǵa bir ret kóńil kólip, tárbıe berý – bir saǵat (bir saǵat – 2120 gramǵa teń) kóleminde sadaqa bergennen de jaqsy», – dep, tárbıeniń mańyzdylyǵyn meńzegen. Bir ǵulamanyń: «Bala qymbat bolsa, baladan da onyń tárbıesi qymbat», – degen sózinde de úlken mán jatyr.
Aǵabek QONARBAIULY, Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń baspasóz hatshysy
