Tárbieniń toǵyz tiregi
Osy rette bala tárbiesine qatysty birneshe faktorlardy eskere ketkimiz keledi. Birinshiden, balaǵa sózben emes, ispen úlgi bolý. Onyń kózinshe kúnáli iske boi aldyrmai, barynsha teris qylyqtardy jasaýdan bas tartqan abzal. Óitkeni, bizden ketken qatelikti sábi «durys dúnie» eken degen pikirde qalady.
Ekinshiden, jumsaqtyq. Bala ata-anasynan jylýlyq sezinbeiinshe, olarǵa degen meiirim-mahabbaty oianbaidy. Ony betinen qaitarý nemese qateligin betine basý – orynsyz. Óz qateligin ózi túsinip, moiyndatýǵa tyrysýymyz tiis. Sonda ol sanaly túrde shalys basqan qadamyn endigári qaitalamaýǵa tyrysady.
Úshinshiden, keide qataldyq ta qajet. Ol óziniń ádepsiz áreketi úshin ákesiniń ashýlanatynyn bilýi kerek. Jumsaqtyq jaqsy. Biraq ol balany bosańsytyp jibermeýi qajet. Sol úshin danalyqpen qataldyq jasaǵan da jaqsy.
Tórtinshiden, onymen úlken adamdarsha pikirlesý, sóilesý. Kóp jaǵdaida ony sóiletýge, pikirin ashyq aitýǵa daǵdylandyrǵanymyz abzal. Óz pikirin bildire almai ósken bala úlkeigende de ynjyqtyq tanytady. Buǵan da mán bergenimiz jón.
Besinshi, júieli túrde jasalǵan tárbie. Balaǵa aptasyna bir ýaqytty arnaý – onyń tárbesin júieli qadaǵalaýǵa múmkindik beredi. Bala bolǵan soń, buzyqtyq jasaidy, bosańsidy, teledidardan kórgenin qaitalaǵysy keledi. Sondyqtan oǵan udaiy kóńil bólgen durys.
Altynshy, onyń qolymen qaiyrly isterdi jasaý. Mysaly, kóshede ketip bara jatyrmyz delik. Jol boiynda qaiyr suraǵan qariiaǵa, múgedekke balańyzdyń qolymen nan, aqsha, t.b. berý. Sonda bala óskende mundai qaiyrly ister onyń boiynda qalyptasyp, ómirinde kórinis tabady.
Jetinshi, syilyq berý. Syilyq – kez kelgen júrekti jibitedi. Syilyq berý arqyly jattaǵan «taqpaqty» nemese bergen tapsyrmany talap etińiz. Óitkeni, syilyq alǵan adam berýshige «bereshek» bop qalady. Berý arqyly, óz «biligińizdi» júrgizesiz.
Segizinshi, duǵagóilik. Igi urpaqty, qulshylyǵy men tirshiligi jarasqan qaiyrly balany Alladan tileý. Óitkeni, qaiyrly urpaqty paiǵambarlar da Jaratýshydan suraǵan. Qazaqtyń: «Bala ber, bala berseń sana ber. Sana bermeseń ala ber», – degen qanatty sózi qaiyrly urpaqty tileýden týǵan niet.
Toǵyzynshy, balalardy alalamaý, bárine birdei qaraý, birdei kóńil bólý qajet. Birin ekinshisinen artyq jaqsy kórý – úlken qatelik. Bul jarǵa jyǵady.
Musylmannyń muraty – imandy, izgi urpaq tárbieleý. Paiǵambarymyz (s.ǵ.s.) ósietti sózinde: «Balaǵa ákeniń berer eń jaqsy syiy – ol tárbie», – degen. Taǵy bir hadiste: «Balaǵa bir ret kóńil kólip, tárbie berý – bir saǵat (bir saǵat – 2120 grammǵa teń) kóleminde sadaqa bergennen de jaqsy», – dep, tárbieniń mańyzdylyǵyn meńzegen. Bir ǵulamanyń: «Bala qymbat bolsa, baladan da onyń tárbiesi qymbat», – degen sózinde de úlken mán jatyr.
Aǵabek QONARBAIULY, Qazaqstan musylmandary dini basqarmasynyń baspasóz hatshysy
