SHQO sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmeti 2022 jylǵy qyrkúıekten qarashaǵa deıin jaıylymdyq jerler salasynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy monıtorıń júrgizdi, óıtkeni bul másele óńir halqy úshin ózekti máselelerdiń biri bolyp tabylady.
Oblystyń kóptegen eldi mekenderinde jaıylymdarǵa qatysty kúrdeli jaǵdaı qalyptasýda. Aýyl turǵyndary malyn jaıyp, shóp jınaýǵa múmkindigi bolmaǵandyqtan mal basyn azaıtýǵa májbúr ekendikterin aıtyp shaǵymdanýda.
Otyrys barysynda SHQO sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmetiniń prevensıa basqarmasy basshysynyń orynbasary Asqar Arystan keńeske qatysýshylardy jaıylymdyq jerler salasyndaǵy sybaılas jemqorlyqqa qarsy monıtorıń nátıjelerimen tanystyrdy. Atalǵan monıtorıń barysynda SHQO sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmeti osy saladaǵy problemalar men sybaılas jemqorlyq táýekelderin anyqtady.
Birinshiden, ıeleri qaıtys bolǵan jer ýchaskeleriniń bolýy. Mundaı jer ýchaskeleriniń bolýy ózge bireýdiń jer ýchaskesin óz betinshe (zańsyz) paıdalanýdyń sybaılas jemqorlyq táýekelderin týdyrady, sondaı-aq salyqtardy jáne ózge de jaldaý tólemderin tólemeýge ákep soqtyrýy múmkin.
Ekinshiden, jaıylymǵa arnalǵan jerler mal basy joq sharýa qojalyqtarǵa paıdalanýǵa berilýi. Monıtorıń barysynda múldem mal basy joq 4859 sharýa qojalyqtarynda jaıylymdardyń bar ekendigi anyqtaldy (burynǵy Tarbaǵataı jáne Kókpekti aýdandarynyń bólinbegen aýmaqtaryn eskere otyryp). Iaǵnı, 2494,2 myń gektar jaıylymnyń 1781 myń gektary nemese 68% -y bos jáne maqsatyna saı paıdalanylmaıdy.
– Jer kadastryn júrgizýdiń jáne jer ýchaskelerin berýdiń jumys istep turǵan elektrondyq formatyna qaramastan, jaıylymdyq jerler ıelerinde mal basynyń joq ekenligi anyqtaldy. Osyǵan baılanysty, ýákiletti organdarǵa jaıylymdyq jerler kóleminiń mal basyna sáıkestigin qamtamasyz etý maqsatynda jer qatynastary jáne aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy aqparattyq júıelerdi ıntegrasıalaý usynyldy, – dep atap ótti Asqar Arystan.
Sondaı-aq, monıtorıń barysynda azamattyǵyn aýystyrǵan ne joǵaltqan adamdarda, sondaı-aq ózge elderde turaqty turýǵa ruqsaty bar adamdarda jerge jeke menshik quqyǵynyń ne jer paıdalaný quqyǵynyń bolýy anyqtaldy.
Keńeste memlekettik organdardyń jáne múddeli úshinshi tulǵalardyń kelisiminsiz jer ýchaskelerin berý túrindegi taǵy bir sybaılas jemqorlyq táýekeli anyqtalǵandyǵy atap ótildi. Bul aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerdi naqty bir adamǵa uzaq merzimge (49 jylǵa deıin) berýge múmkinshilik týǵyzady.
– Aýmaqtyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmetine baılanysty anyqtalǵan sybaılas jemqorlyq táýekelderi júıeli sıpatqa ıe. Osyǵan baılanysty, anyqtalǵan sybaılas jemqorlyq táýekelderin joıý úshin Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet naqty usynymdar daıyndady, olar tıisti sharalardy qabyldaý úshin ýákiletti memlekettik organdarǵa jiberiletin bolady, – dep atap ótti Asqar Arystan.
Budan ári SHQO jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Nadejda Mıheılıs paıdalanylmaǵan jáne zańsyz paıdalanylǵan jaıylymdyq jerlerdi qaıtarý boıynsha júrgizilip jatqan jumystar týraly sóz sóıledi.
Osydan keıin atalǵan másele talqylandy, onyń barysynda sharýa qojalyqtarynyń basshylary, kásipkerler men qoǵam qaıratkerleri óz suraqtaryn qoıyp, osy saladaǵy jaǵdaıdy jaqsartý jóninde usynystar aıtty.
Keńes sońynda oblystyń Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmeti basshysynyń birinshi orynbasary Talǵat Bashev jer qatynastary salasyndaǵy ýákiletti organdardy zańsyz jer qoınaýyn paıdalanýdyń jolyn kesý máselelerinde Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmetpen ózara is-qımyl jasaýǵa shaqyrdy. Sondaı-aq, jurtshylyqtyń jaıylymdyq jerlerdiń jetispeýshiligine, mal basy boıynsha statısıkalyq derekterdi sáıkestendirýge qatysty aıtqan barlyq usynystary baqylaýǵa alynyp, jumysta paıdalanylatynyn atap ótti.
