Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary bilim salasyndaǵy ońtaılandyrý isi mektepke deıingi mekemelerge salqynyn tıgizgeni belgili. Óńirde balabaqshalaryń úlesi 896-dan 62 birlikke qysqarǵanyn toqyraý jyldarynyń qanshalyqty qıyn bolǵanyn baıqaýǵa bolady.
El ekonomıkasy qalypqa kelgennen keıin oblys aýmaǵynda jańa balabaqshalar salynyp, jaǵdaı ońala bastady. Osy rette óńirde qabyldanǵan «Balabaqshaǵa baramyz» jáne «Balapan» baǵdarlamasynyń arqasynda Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalar júz paıyz mektepke deıingi mekememen qamtylǵanyn atap aıtýǵa bolady.
Táýelsizdik jyldary toqyraý jyldary jabylyp qalǵan 278 balabaqshaǵa kúrdeli jóndeý jumystary júrgizilip, 33 myńnan astam búldirshinge esigin aıqara ashty. Budan basqa oblystaǵy mektepke deıingi mekemeler sanynyń artýyna jekemenshik balabaqshalarda óz úlesin qosqanyn aıta ketýimiz kerek.
Oblystyq bilim bólimniń taratqan málimetinshe, qazirgi tańda oblys aýmaǵynda 795 balabaqshada 70 536 búldirshin tárbılenýde. Balabaqshalardyń bári zaman talbyna jaýap beredi.
