«Seksýaldyq qylmys jasamaǵany jaıyndaǵy anyqtama». Qandastardan osy qujat talap etilýi múmkin

Dalanews 03 aqp. 2022 02:41 421

Qandastardyń máselesin bıik minbeden kóterip júrgen  qoǵam qaıratkeri Aýyt Muqıbek myrza Májiliste talqylanyp jatqan «Halyqtyń kóshi-qony týraly» Zańyna qatysty óz oıyn ortaǵa saldy.

Qoǵam belsendisi zańǵa engizilgen ózgeristerde elge kelýdi armandaǵan aǵaıynnyń jumysyn qıyndata túsetinin ashyp aıtqan.

Eń soraqysy zańǵa enigizilgen jańa ózgerister qabyldanyp ketse, elge kelýdi kóksegen qandastar «ózi azamaty bolyp tabylatyn jáne turatyn eldiń aýmaǵynda kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty seksýaldyq sıpattaǵy qylmys jasaǵany úshin sottylyǵynyń» bar nemese joqtyǵyn dáleldeıtin taǵy bir anyqtama alýy kerek eken. Mundaı basy artyq qujattar qazaq kóshin báseńdetetini anyq.

«Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańynyń 1997 jyly Táýelsiz Qazaqstannyń tarıhynda tuńǵysh ret qazaq tilinde qabyldanǵan jalǵyz Zań ekenin jaqsy bilesiz dep oılaımyn.

Kóshi-qon prosesterin retteýge arnalǵan Zań jobasy Májilis talqysyna túsip, búgin jumys tobynyń birinshi otyrysy ótti.

Jańylmasam, atalǵan Zań jobasyna osymen segizinshi ret ózgertýler men tolyqtyrýlar engizilmek.

Men osy salamen úzdiksiz aınalysyp kele jatqan tájirıbeli maman retinde 2015 jyldan beri Jumys tobynyń quramynda bolyp, depýtattarǵa kómektesip kelemin. Osy barysta, Kóshi-qon prosesterin retteýge arnalǵan Zań jobasynda aıtarlyqtaı sapaly ózgeris bolǵanyn bılik te jurt ta jaqsy biledi.

Mine, bul joly taǵy da qatysyp otyrmyn.

Qazirgi talqylanyp otyrǵan Zań jobasyna qarasaq, bul joba Qazaq kóshiniń qarqynyn údetýden góri, basýǵa arnalǵany kórinip tur. Bul jolǵy usynylǵan joba osy beti qabyldanyp ketse, qandastarymyzdyń qujattanýy jeńildeýdiń ornyna, tipti qıyndaı túspek.

Sebebi, anyqtama talap etetin normalar kóptep engizilgen. Buryn turaqty tirkeýge turý úshin, qandastarymyzdan qylmysy úshin alynbaǵan nemese joıylmaǵan sottalǵandyǵynyń bar nemese joqtyǵyn dáleldeý úshin anyqtama talap etilip kelgen bolsa, endi «ózi azamaty bolyp tabylatyn jáne turatyn eldiń aýmaǵynda kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty seksýaldyq sıpattaǵy qylmys jasaǵany úshin sottylyǵynyń» bar nemese joqtyǵyn dáleldeıtin taǵy bir anyqtama qosylmaq.


Sondaı-aq, bul jolǵy Zań jobasynda Májilistiń Zańnama  bóliminiń tehnıkalyq túzetýlerinen ózge qandastarymyzǵa jeńildik ákele qoıatyn jańalyqtardyń joq ekendigin de baıqadyq.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Qasiretti qańtar» oqıǵasynan keıingi Parlament Májilisiniń plenarlyq otyrysynda sóılegen sózinde: «Kóshi-qon, sonyń ishinde, ishki kóshi-qon salasyn tártipke keltiretin kez keldi» degende, dál osyndaı qatań zań qabyldańdar demese kerek!

Qaıta, kóshi-qonǵa qatysty zańdar men normatıvtik qujattar osy jolǵy talqylaýda Tımýr Qulybaev pen Kárim Másimov qaskónemdikpen engizip ketken kedergilerden arylýy tıis!

Árıne, bul máselege baılanysty óz pikirimizdi aıttyq. Atalǵan norma kelesi joly taǵy qaralatyn boldy. Budan bólek, óz usynystarymyzdy depýtat Edil Jańbyrshın, Berik Ábdiǵalıuly jáne Juldyz Súleımenovalarǵa berip qoıdyq. Ol usynystar osy depýtattar tarapynan aldaǵy jerde talqyǵa salynady dep senemin.

Negizgi aıtaıyn degenim bul ǵana emes, meniń qarnymdy ashyryp, qadirimdi qashyrǵan — Jumys tobynyń quramy!

Kezektegi Jumys tobynyń quramynda Koloda Dmıtrıı Vladımırovıch, Platonov Artýr Stanıslavovıch, Nabıev Vakıl Gýseınovıch jáne Hamedov Abılfas Mýslımovıchter bar eken.

Osy kisilerdiń kóńiline qarady ma, álde ózi qazaq tiline shorqaq pa, áıteý  Jumys tobynyń jetekshisi Erlan Valerevıch otyrysty bastan-aıaq orys tilinde júrgizdi.

Men joǵarydaǵy depýtattardyń bedeli men biliktiligine shek keltirýden aýlaqpyn.

Biraq, Qazaq kóshiniń taǵdyryna qatysty zańńnyń talqylaýyna Koloda men Platonov, Nabıev pen Hamedov emes, Edil Jańbyrshın men Dúısenbınov, Saırov pen Sarymdar qatysyp, otyrysty taza qazaq tilinde júrgizilýi kerek dep esepteımin!


Qurmetti Erlan Jahanuly!

Sizdiń Májilis tóraǵasy retinde búgin aıtqan, «Qoǵamnyń únin estip, halyqtyń tilin túsiný jáne der kezinde sharalar qabyldaý – kez kelgen keleńsizdiktiń aldyn alýdyń negizgi alǵysharty...» degen sózińiz bizdiń qulaǵymyzǵa maıdaı jaqty.

Sol úshin, Sizden alda qandastarymyzdyń qujattanýy kezinde taǵy qaıtalanýy múmkin keleńsizdikterdiń aldyn alý úshin,  atalǵan Jań jobasyn talqylamas buryn halyqtyń talqysyna bir márte salýdy, sondaı-aq  Jumys tobynyń jetekshisimen qosa, quramyn da kelesi otyrysqa deıin tolyq aýystyryp, talqylaýdyń memlekettik tilde júrgizilýin qamtamasyz etip berýińizdi suraımyn.

Aýyt MUQIBEK, aqyn, qoǵam qaıratkeri

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar