Olaı deıtinim, aýylǵa barǵanda shıdiń ústindegi qurtty kórmeımin. Kelini túıetin kelindi de emge taba almaısyń. Mal jaılaıtyndardyń sany kemip keledi. Mal basy ósti ǵoı, malǵa qaraıtyndardy aıtamyz. Qaımaqpen kúreń shaıdy ishetinder azaıdy. Shoqtyń ústindegi sháınekten toktyń ústindegi sháınek kóbeıdi. Sheshelerimiz ulttyq taǵamnyń túr-túrin usynýshy edi. Qazir ettiń súri eki úıdiń birinen tabyla salmaıdy.
Olaı oılaýǵa negiz kóp. Qazaq ánniń keteýi ketkenin tyńdaıtyn boldy. Tyńdaı júrip bıleıtin, bıleı júrip tyńdaıtyn kúıge tústi. Jahandaný? Múmkin. Mádenıettiń alǵa basqany? Joq, kerisinshe keri ketkeni.
Qazaq ósekke jaqyn júr. Joqtan ózgeni qazady. Boqtan ózgeni jazyp boldy. Talasbek kınosynda Birjanǵa bylaı degizedi: «Qazaq qartaıypty ǵoı». Qandaı qatal sheshim! Eriksiz, májbúrlikten baryp otyr. Májbúr etken ózimiz!
Qazaq daladan dana emes, bala izdedi.
Qazaq qazaqty tanýdan qalyp barady. Qazaq qazaqty moıyndaýdan ketip barady.
Qyzyq boldy. Qyzyq emes-aý, shyjyq boldy. Ýnıversıtetke sabaq berýdi usynǵan. Ózimiz kórgen ustazdarǵa uqsaýǵa tyrysyp, shama kelgenshe daıyndaldyq. Aýdıtorıaǵa ımene enip, shákirtterge bilgenimizdi aıta bastadyq. Úrpeıisip, qaraıdy. Arada baılanys joq. Sózimiz dalaǵa ketken sekildi. Sińbeıdi. Sińdire almaımyz. Bizdiń nasharlyq. Biraq olardyń da qabyldaý qasıetteri kemigen eken.
Shyjyq mynaý: Qazaq elindegi on myqty jýrnalısi atańdar dedik. Kim joq deısiń. Artýr Platonov, Aıgúlder júr. Azamat Surypbaevty da kórdik-aý deımin. Oılaǵan edik, Sher-aǵań, Seıdańdarǵa deıin túser ma eken, joq burynǵy býyndy jaǵalaýmen shektele me dep... Oımyzdyń oırany shyqty. Olardyń «qaımaǵy» ózgeler eken. «Tym bolmasa Qaınar Oljaı men Nurtóre Júsipti qosý kerek edi-aý». «A, aǵaı ákeńiz jaza salaıyq». Tezekbaev eske tústi. Sabaq bergen. Birtúrli kúletin edi. Jaýap onsha shyqpaǵan sátte. Shymshyp, kúledi. Kúlkimen shymshıtyn.
«Qazaq, rýhanı kósemiń kim?», - degen saýal tastap edik.... Laık sany alty, pikir ekige jetipti... Rýhanı jańǵyrǵan el emes pe...
Aman Seıtqanov
Feısbýktegi paraqshasynan
