Baýyrjan Qaraǵyzulynyń aıtýynsha, baıqaýdyń 16 júldegeriniń kitaptarynyń árqaısyn kem degende 2 myń danamen kelesi jyly búdjet qarajaty esebinen jeke basyp shyǵaryp, qalamaqysyn tóleý josparlanǵan.
«Rýh» baıqaýynda jeńimpaz atanǵan qalamgerlerge jalpy shyǵarmashylyǵynda ári qaraı da qoldaý kórsetý turǵysynda, qazirgi ýaqytta olardyń eńbekterin memlekettik tapsyrys arqyly shyǵaryp berý qarastyrylyp jatyr», - dedi ózi de qazaq ádebıetindegi jas tolqynnyń beldi ókili sanalatyn «Ádebıet portalynyń» jetekshisi.
Aıta ketken jón, baıqaýdyń bas júldesin alýǵa birqatar eldiń aqyn-jazýshylary nıet bildirip otyr. Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde kelip túsken jumystardan barlyǵy 899 týyndy iriktelip, jazýshy, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń ıegeri Tólen Ábdik basshylyq etetin qazylar alqasy tarapynan muqıat tarazylanýda eken.
«Baıqaýǵa qatysýshylardy, biz, tek usynylǵan ádebı týyndylardyń sapasyna qarap baǵalaımyz. Halyqtyń aldynda meılinshe durys, ádil sheshim qabyldaý jaýapkershiligin jaqsy túsinemiz. Qatysýshylarǵa eshqandaı shekteý qoıylǵan joq, bári ashyq túrde júrgizildi. Myqty týyndyny kez-kelgen adam balasy mamandyǵyna, jasy men jynysyna qaramastan dúnıege ákelýi múmkin, ıaǵnı ataqty klasık zamandastyrymyzben birge, talpynysy zor jastarǵa da teń múmkindik berildi», - dep eskertti qazylar alqasynyń tóraǵasy.
Baıqaýǵa jas avtorlardan tys, Nesipbek Aıtuly, Qajyǵalı Muhambetqalıuly, Nesipbek Dáýtaıuly, Serik Aqsuńqaruly, Rahymjan Otarbaev, Israıl Saparbaı, Turysbek Sáýketaev, Tynymbaı Nurmaǵambetov, Iran-Ǵaıyp, Ermahan Shaıqyuly, Mádı Qaıyńbaev, Myltyqbaı Erimbetov, Sháken Kúmisbaı, Egeýhan Muqamádıqyzy, Baqyt Bedelhan, Dúken Másimhanuly syndy qazaq ádebıetiniń kórnekti tulǵalary óz shyǵarmalaryn usynǵan.
Eldiń mádenıet salasynda aıshyqty oqıǵa retinde nazar aýdartqan baıqaý Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: qoǵamdyq sanany jańǵyrtý» baǵdarlamalyq maqalasynda belgilengen mindetterdi ilgeriletýge jáne qazaq ádebıetin halyqaralyq deńgeıde tanytýǵa yqpal etpek. Osy oraıda tıisti sharany iske asyrýda «Jahandaǵy zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasy boıynsha qurylǵan jumys tobynyń ıdeıasy arqaý etilgen. Bul tusta Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi Mádenıet jáne óner isteri departamenti dırektorynyń orynbasary Ábil Jolamanov jahandaný qaterlerine qarsy laıyqty ulttyq qorǵanys joldaryn qalyptastyrýdyń qajettiligin atap ótti.
Ótinimder aǵymdaǵy jyldyń 17 qarashasy men 5 jeltoqsany aralyǵy qabyldanǵan I halyqaralyq «Rýh» ádebı baıqaýynyń jeńimpazdaryn saltanatty marapattaý rásimi jáne olardyń qurmetine merekelik konsert, 12 jeltoqsany kúni Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetiniń bas ǵımaratynda ótedi.
Eske sala ketsek, baıqaýda kelesi atalymdar túzilgen:
1) Proza - roman, poves;
2) Proza - áńgime, esse;
3) Poezıa - poema;
4) Poezıa - óleńder toptamasy;
5) Úzdik dramatýrgıa;
6) Úzdik ádebı syn;
7) Poezıa - balalarǵa arnalǵan óleńder;
8) Proza - balalarǵa arnalǵan shyǵarmalar.
Ár atalymnyń Gran-prı ıegeri dıplommen marapattalady jáne 2 000 000 teńge kóleminde aqshalaı syılyq alady.
Ár atalymnyń 1-oryn ıegeri dıplommen marapattalady jáne 1 000 000 teńge kóleminde aqshalaı syılyq ıelenedi.
Aldabergen KEMPİRBAEV
