Elimizde shaǵyn, orta jáne iri kásipkerlik ókilderiniń sany jáne olardyń tabysy boıynsha, ádettegideı, Almaty qalasy birinshi orynda tur. Al Ulytaý oblysynyń orta jáne iri kásiporyndary bıyl 914 mlrd teńge mólsherinde shyǵynǵa ushyraǵan. Bul týraly sarapshy Baqbergen Toqtasynnyń Qazaqstan ekonomıkasynyń negizgi salalaryna jasaǵan taldaýynda aıtylady, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
QR Strategıalyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń Ulttyq statısıka búrosynyń (USB) derekteri boıynsha, 2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda ekonomıkanyń naqty ósimi 3,2%-dy qurady. Taýar óndirý sektory 3,5%-ǵa, al qyzmet kórsetý sektory 3,4%-ǵa ósti.
İshki jalpy ónim ósimi quramynda myna salalardyń úlesi basym: saýda (16,0%), taý-ken óndirisi (14,0%), óńdeý ónerkásibi (12,4%), jyljymaıtyn múlikpen baılanysty operasıalar (8,4%) jáne qurylys (5,1%).
USB málimetinshe, 2024 jylǵy 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha elimizde jumys istep jatqan zańdy tulǵalar sany - 419 999. (2024 jylǵy 1 jartyjyldyqtyń qorytyndysy boıynsha 421 205). Bul rette zańdy tulǵalar ortasha jyldyq jumysshy sanyna qaraı shaǵyn, orta jáne iri kásiporyndar bolyp bólinedi. Máselen, zańdy tulǵalardyń jalpy sanynyń 97,9%- shaǵyn kásipkerlikke, 1,6%-y orta kásipkerlikke jáne 0,6%-y iri kásipkerlikke tıesili.
"2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynyń qorytyndysy boıynsha, elimizdegi kásiporyndar ónimdi satý jáne qyzmet kórsetý arqyly 42,7 trln teńge kóleminde tabys tapqan, salyq salymy shegerilmegen jaǵdaıdaǵy paıdasy 8,2 trln teńgeni quraıdy. Osylaısha, Almaty (paıdanyń jalpy kóleminiń 31%), Astana (21,8%), Atyraý oblysy (18,6%), Mańǵystaý oblysy (6,6%) jáne Túrkistan oblysy (6,1%) áldeqaıda jaqsy tabysqa keńelgen. Al shyǵynǵa ushyraǵany - Ulytaý oblysy. Bul óńirdegi orta jáne iri kásiporyndar 914 mlrd teńge mólsherinde shyǵynǵa batqan, al shaǵyn kásiporyndar, kerisinshe, 12,1 mlrd teńge mólsherinde paıda taýypty",delingen sarapshynyń Economy.kz saıtynda jarıalanǵan maqalasynda.
Eger eń tabysty salalardy alyp qarastyratyn bolsaq, oǵan saýda-sattyq (jalpy tabystyń 26,8%-y), taý-ken óndirisi (23,1%), qurylys (13,8%), qarjylyq qyzmetter (11,2%) jáne kólik-logıstıka (7,1%) jatady.
Osylaısha, JİÓ-niń ósimi negizgi salalardyń birtindep qalpyna kele jatqanyn ári nyǵaıýda ekenin baıqatady.
"Saýda jáne óńdeý ónerkásibi sektorlarynyń aıtarlyqtaı úlesi erekshe nazar aýdarýdy qajet etedi, sebebi bul ekonomıkany ártaraptandyrý men shıkizattyq emes sektordy qoldaýda belgili bir nátıje baryn kórsetedi. 2000 jyldan 2023 jyl aralyǵynda zańdy tulǵalar sanynyń ortasha jyldyq ósimi 6,2% qurady. Jekelegen aımaqtardaǵy kishigirim qıyndyqtarǵa qaramastan, basqa salalardaǵy oń dınamıka bıznestiń ártúrli ekonomıkalyq jaǵdaılarǵa beıimdelý jáne ósý qabiletin baıqatady. Osylaısha Qazaqstan óz ekonomıkasyn odan ári nyǵaıtýǵa senimdi túrde bet burýda. Sonymen qatar, memlekettiń ulttyq ekonomıkanyń ósimi men turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge qosyp jatqan úlesi aıtarlyqtaı. Máselen, búginderi shaǵyn, orta jáne iri bıznesti naryqtyq jaǵdaıdan tómen sharttar boıynsha belsendi túrde nesıelendirýshi memlekettik qoldaý sharalary kóptep qolǵa alynyp jatyr. Bul bızneske óndirip jatqan ónimniń ózindik qunynyń tómendeýine aıtarlyqtaı múmkindik beredi", - deıdi Baqbergen Toqtasyn.
Aıta ketsek, buǵan deıin Qazaqstan iri-qara mal terisin Qytaıǵa eksporttaýǵa múmkindik alǵanyn jazǵanbyz. Naqtyraq aıtsaq, 2024 jyly qarasha aıynyń basynda QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi men QHR Bas keden basqarmasy arasynda Qazaqstannan QHR-ǵa eksporttalatyn iri qara maldyń terisine ınspeksıalyq, karantındik jáne veterınarıalyq-sanıtarıalyq talaptar týraly hattamaǵa qol qoıyldy. Bul hattamaǵa qol jetkizý úshin qos tarap, ásirese Qazaqstan úsh jyl ter tókkken. Sharýa qojalyqtary úshin bul - jaǵymdy jańalyq.
