Elimizde shaǵyn, orta jáne iri kásipkerlik ókilderiniń sany jáne olardyń tabysy boiynsha, ádettegidei, Almaty qalasy birinshi orynda tur. Al Ulytaý oblysynyń orta jáne iri kásiporyndary biyl 914 mlrd teńge mólsherinde shyǵynǵa ushyraǵan. Bul týraly sarapshy Baqbergen Toqtasynnyń Qazaqstan ekonomikasynyń negizgi salalaryna jasaǵan taldaýynda aitylady, dep habarlaidy Dalanews.kz.
QR Strategiialyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń Ulttyq statistika biýrosynyń (USB) derekteri boiynsha, 2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda ekonomikanyń naqty ósimi 3,2%-dy qurady. Taýar óndirý sektory 3,5%-ǵa, al qyzmet kórsetý sektory 3,4%-ǵa ósti.
Ishki jalpy ónim ósimi quramynda myna salalardyń úlesi basym: saýda (16,0%), taý-ken óndirisi (14,0%), óńdeý ónerkásibi (12,4%), jyljymaityn múlikpen bailanysty operatsiialar (8,4%) jáne qurylys (5,1%).
USB málimetinshe, 2024 jylǵy 1 qazandaǵy jaǵdai boiynsha elimizde jumys istep jatqan zańdy tulǵalar sany - 419 999. (2024 jylǵy 1 jartyjyldyqtyń qorytyndysy boiynsha 421 205). Bul rette zańdy tulǵalar ortasha jyldyq jumysshy sanyna qarai shaǵyn, orta jáne iri kásiporyndar bolyp bólinedi. Máselen, zańdy tulǵalardyń jalpy sanynyń 97,9%- shaǵyn kásipkerlikke, 1,6%-y orta kásipkerlikke jáne 0,6%-y iri kásipkerlikke tiesili.
"2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynyń qorytyndysy boiynsha, elimizdegi kásiporyndar ónimdi satý jáne qyzmet kórsetý arqyly 42,7 trln teńge kóleminde tabys tapqan, salyq salymy shegerilmegen jaǵdaidaǵy paidasy 8,2 trln teńgeni quraidy. Osylaisha, Almaty (paidanyń jalpy kóleminiń 31%), Astana (21,8%), Atyraý oblysy (18,6%), Mańǵystaý oblysy (6,6%) jáne Túrkistan oblysy (6,1%) áldeqaida jaqsy tabysqa keńelgen. Al shyǵynǵa ushyraǵany - Ulytaý oblysy. Bul óńirdegi orta jáne iri kásiporyndar 914 mlrd teńge mólsherinde shyǵynǵa batqan, al shaǵyn kásiporyndar, kerisinshe, 12,1 mlrd teńge mólsherinde paida taýypty",delingen sarapshynyń Economy.kz saitynda jariialanǵan maqalasynda.
Eger eń tabysty salalardy alyp qarastyratyn bolsaq, oǵan saýda-sattyq (jalpy tabystyń 26,8%-y), taý-ken óndirisi (23,1%), qurylys (13,8%), qarjylyq qyzmetter (11,2%) jáne kólik-logistika (7,1%) jatady.
Osylaisha, JIÓ-niń ósimi negizgi salalardyń birtindep qalpyna kele jatqanyn ári nyǵaiýda ekenin baiqatady.
"Saýda jáne óńdeý ónerkásibi sektorlarynyń aitarlyqtai úlesi erekshe nazar aýdarýdy qajet etedi, sebebi bul ekonomikany ártaraptandyrý men shikizattyq emes sektordy qoldaýda belgili bir nátije baryn kórsetedi. 2000 jyldan 2023 jyl aralyǵynda zańdy tulǵalar sanynyń ortasha jyldyq ósimi 6,2% qurady. Jekelegen aimaqtardaǵy kishigirim qiyndyqtarǵa qaramastan, basqa salalardaǵy oń dinamika biznestiń ártúrli ekonomikalyq jaǵdailarǵa beiimdelý jáne ósý qabiletin baiqatady. Osylaisha Qazaqstan óz ekonomikasyn odan ári nyǵaitýǵa senimdi túrde bet burýda. Sonymen qatar, memlekettiń ulttyq ekonomikanyń ósimi men turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge qosyp jatqan úlesi aitarlyqtai. Máselen, búginderi shaǵyn, orta jáne iri biznesti naryqtyq jaǵdaidan tómen sharttar boiynsha belsendi túrde nesielendirýshi memlekettik qoldaý sharalary kóptep qolǵa alynyp jatyr. Bul bizneske óndirip jatqan ónimniń ózindik qunynyń tómendeýine aitarlyqtai múmkindik beredi", - deidi Baqbergen Toqtasyn.
Aita ketsek, buǵan deiin Qazaqstan iri-qara mal terisin Qytaiǵa eksporttaýǵa múmkindik alǵanyn jazǵanbyz. Naqtyraq aitsaq, 2024 jyly qarasha aiynyń basynda QR Aýyl sharýashylyǵy ministrligi men QHR Bas keden basqarmasy arasynda Qazaqstannan QHR-ǵa eksporttalatyn iri qara maldyń terisine inspektsiialyq, karantindik jáne veterinariialyq-sanitariialyq talaptar týraly hattamaǵa qol qoiyldy. Bul hattamaǵa qol jetkizý úshin qos tarap, ásirese Qazaqstan úsh jyl ter tókkken. Sharýa qojalyqtary úshin bul - jaǵymdy jańalyq.
