«Qanttyń qymbattaýy geosaıası jaǵdaıǵa baılanysty». Shendi baǵanyń qymbattaýyn túsindirdi

Dalanews 31 mam. 2022 03:31 1087

Elimizdiń birqatar óńirlerinde qant qaıtadan qat taýarǵa aınaldy. Aıtalyq, Aqtóbeniń dúken sórelerinde qoraby myń teńgelik shaqpaq qant qana satylyp jatyr. Oraldyqtar sheker úshin saýda ornynda birin-biri taptap, táttige talasýda, – dep habarlaıdy KTK arnasy.

Al azyq-túlikpen eldi qamtýǵa jaýapty aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi jaqyn arada 150 vagon qantty óńirlerge taratyp beretinin aıtty. Osylaısha tapshylyqty joımaqshy.

Aqtóbe turǵyndary úsh kúnnen beri qant taba almaı sabylyp júr. Ákimdiktiń tikeleı baqylaýyndaǵy áleýmettik dúkenderdiń sóresi de bos. Sýpermarketterde qumsheker tórt kún buryn bolǵan. Ol kezde kelisi 461 teńgeden satylypty. Qazir tek myń teńgelik qoraptaǵy shaqpaq qant qana qalǵan.

«Eki kúnnen beri sheker tappaı júrmin. Biraz dúkenderge bardym. Qymbattap jatyr. Bári qymbattap jatyr, eki ese, úsh esege. Halyqtyń zeınetaqysy óte az, bizge qıyn» deıdi jurt.

Aqtóbelik sheneýnikter bolsa turǵyndar «qanttan tapshylyq kórmeıdi» dep, ant-sý iship otyr. Olar dúken sórelerin qumshekerge toltyryp, ár adamǵa úsh keliden artyq satpaýdy kózdep otyr. Osydan bir apta buryn kórshiles Oralda sheneýnikter de dál osylaı aıtqan edi.


Biraq Oralda jurt dúkende qantqa talasyp jatyr. Oralda qant úshin turǵyndar bir-birin taptap ketýge ázir. Shekerdi shektep satqannyń ózinde, jurttyń bárine sheker jetpeýde. «Dúkende qant joq. Ony qaıdan alamyz? Nege joq? Qymbat bolsa da, joq! Nege qymbattata beredi qantty?!», «Shendiler «Qazaqstanda bári shyǵady» deıdi al bizde joq. Álde qant Oraldan aınalyp kete me?» dep qarpaıym halyq narazylyqtaryn bildirip jatyr.

Buryn qant kórshiles Reseıden tasymaldanatyn. Naýryzda ol jaq táttini eksporttaýǵa tyıym salǵan. Endi elimizde tek Jambyl oblysyndaǵy qos zaýytqa telmirip otyr. Onyń biri jaqynda ǵana iske qosyldy. Zaýyttyń ózinde qant qazir kelisine 450 teńgeden shyǵyp jatyr. Sebebi, Latyn Amerıkasynan jetkiziletin shıkizat qymbattapty.

– Eger shıkizat Qazaqstan, bolmasa, janymyzdaǵy Reseıde bolsa, onyń baǵasyn qadaǵalaýǵa múmkindik bolar edi. Endi bul shıkizat Latyn Amerıkasynan kelip jatyr. Ózderińiz bilesizder, bul geosaıası máselege baılanysty. Shıkizat porttarmen keledi. Sonyń kesirinen bizde qant baǵasy qymbattap jatyr. Búginde bir keli qantqa 450 teńge eń jaqsy baǵa dese bolady, – deıdi Jambyl oblysy kásipkerlik basqarmasynyń basshysy Aspandıar Seısebaev.  


Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligindegiler qant tapshylyǵyn boldyrmas úshin «barymyzdy salyp jatyrmyz» deıdi. Qazaqstan temirjolymen birlesip óńirlerge táttini tasymaldaýdy jedeldetýge kelisipti. Jaqynda aımaqtarǵa 152 vagon qant taratylmaqshy.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar