«Mýzyka adam janyn jarqyndatyp, jalyndatýy tıis». Nemistiń uly kompozıtory Bethoven aıtyp ketkendeı, shyn máninde mýzykanyń qudireti sheksiz be? Shyn máninde sózsiz-aq, is-qımylsyz-aq, jeti notadan shyqqan áýezben júrektiń kiltin tabýǵa bola ma? Kóńil kógershinin erkin samǵatýǵa bola ma?
Al oıyńyzda sál kúmán bolsa, naýryzdyń 20-sy kúni Jambyl atyndaǵy qazaq memlekettik akademıalyq fılarmonıasyn betke alyńyz. Bul kúni sizdi qazaq ónerinde eshqashan bolmaǵan tyń jańalyq kútip tur.
Fılarmonıa ishinen tuńǵysh ret Memlekettik klasıkalyq gıtarıster kvınteti qurylyp, dál osy kúni betashar konserti ótedi. Konserttiń aty da erekshe - «BasTaý». Nebir ótkel bermes asaý ózen, darıa kólder bulaqtan bastalǵany ispetti, bul óner ujymy da tusaýkeser konsertin jaqsy nıetpen yrymdap qoıyp otyr. Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń qoldaýymen, demeýimen jelkenin kerip, jolǵa shyqqan kvıntet qazaqtyń klasıkalyq mýzykasyna jańasha lep syılamaq. Ujym Baýyrjan Jylqybaev, Aqbar Qıarystan, Ulanbek Ahmetov, Asan Narbota, Záýre Narbota syndy talantty gıtarısterden quralǵan.
Ózin qońyr dalamen úndes dep biletin, qos ishekti dombyrasyn janynan tastamaıtyn qazaqtyń klasıkalyq mýzykadan úlesi joq emes. Oǵan keshegi ǵasyrdyń maıtalmany sanalatyn M.Tólebaev bastaǵan kompozıtorlardyń eńbegin aıtsaq jetkilikti. Klasıkanyń tuǵyryna tý tigip, tyǵyryqtan shyǵarǵan Tólebaevtan keıin ózindik soqpaǵyn taýyp, búginde dańǵyl jolǵa aınalǵan qazaq klasıkasy jyldan-jylǵa bas-aıaǵyn jınap, shynaıy órisin taýyp keledi.
Bul sózimizge dálel retinde sahnasynda halyq mýzykasynan bastap úlken sımfonıalyq formalarǵa deıin ár túrli janrdyń basyn qosyp, klasıkalyq ónerdiń injý-marjanyn jasaqtap kele jatqan fılarmonıa eńbegin aıtýymyzǵa bolady. Keler jyly qurylǵanyna 90 jyl tolatyn qara shańyraq repertýaryn jańartyp, tolyqtyryp, artıseriniń kásibı sheberlikterin shyńdaýda úlken jumystar atqaryp, elimizdiń mýzyka óneriniń damýyna ólsheýsiz úles qosyp keledi jáne bul eńbek jalǵasa da bermek. Udaıy ósý men órkendeý jolynda kele jatqan óner uıasy zamannyń talaby men talǵamyn da eskerip otyrady.
Jańashyldyqtan qoryqpaı, kásibı gıtarıster kvıntetimen tolyǵyp jatqany – fılarmonıanyń jańa deńgeıge kóterilgeni ekeni aqıqat. «Eldiń rýhanı damýy men kemeldenýi mádenıettiń qarqyndy damýymen ushtasyp jatyr. Elimizdiń atyn shyǵaratyn da – mádenıet pen óner. Mádenıetke serpin berý shyndyǵynda da qajet. Sondyqtan jańǵyrýdyń jańa kezeńine qadam basýdyń bir tetigi - mádenıet qyzmetkerlerin qoldaý»,- degen el Prezıdenti Q.Kemeluly aıtqandaı, bul tarıhı is-shara el rýhanıatynyń jańa deńgeıge kóterilýine zor serpin bereri anyq.
– Qazir eskiniń tozyp, jańanyń ónip kele jatqanyn beıneleıtin zaman bolyp barady. Iaǵnı álemdegi jahandaný máselesi qazaqty da aınalyp ótpeıdi. Barlyq ǵylym salasyn bir sharpyp ótetin bul uǵym mádenıettiń de damýyna áser etip jatyr. Bul kezeńdegi mádenı qozǵalystyń ereksheligi – osy salaǵa degen qyzyýshylyǵy bar shyǵarmashyl jastardyń belsendiliginiń artýy der edim. Jańa býyn ómirdi boıamalap, bir jaqty kórsetýden bas tartyp, zamannyń aǵymyna saı áýendermen tanytýǵa tyrysýda. Sondyqtan túrli baǵyttardyń bastalýyna jáne damýyna úrke qaraýdyń, baıbalam salýdyń qajeti joq. Bul kvıntettiń ómirge kelýi de osy múddeden der edim, – deıdi kvıntettiń kórkemdik jetekshisi Baýyrjan Jylqybaev.
Qazaq áýeziniń garmonıasy dombyra-qobyz buraýynan shyǵatyndyqtan alty ishekti shertpeli mýzykalyq aspap - gıtara úniniń qazaqy maqamǵa ıilgeni HH ǵasyrdyń ortan belinen deıdi biletinder. Ony alǵashqylardyń biri bolyp qazaqy mánerde quıqyljytqan Qorabaı Esenov «qazaq gıtarasynyń atasy» dep tanylatyny taǵy bar. Qalaı desek te ıspannyń temir ishekti aspabynyń osydan bylaı qazaq ónerinde qalǵany qalǵan. Taq-tuq etken jattandy dyńǵyr emes, kásibı mamandardan quralǵan kvıntet sol sazdy qaıtara túletpek.
«Asaýdaı tolqyǵan júrekterińiz» janyna jaqyn áýennen saıa tapsyn deseńiz, ǵajap ta tylsym keshten qur qalmańyz. Siz kelińiz, gıtara sóılesin.
