– Jyl basynan beri sýǵa ketken adamdar sany 71-den 31 adamǵa deıin, ıaǵnı, 56 paıyzǵa kemidi. Bıylǵy 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha oblystyń sý aıdyndarynda 31 adamnyń sýda qaza bolý oqıǵasy tirkeldi, onyń ishinde 17-si – balalar men jasóspirimder. Shilde-tamyz aıynda adamdardyń kóp qaza bolýy sý aıdyndarynda tirkelip otyr. Bul eńbek demalysy men jazǵy demalys kezeńimen baılanysty, – dedi N.Ásibekov.
Bólim basshysynyń aıtýynsha, oqys oqıǵalardyń negizgi sebepteri jabdyqtalmaǵan sý aıdyndarynda sýǵa shomylý, balalardyń eresek adamdardyń qaraýynsyz qalýy, sýdaǵy qaýipsizdiktiń qarapaıym qaǵıdalaryn buzý bolyp otyr. Endi kún sýytsa da sý aıdyndaryndaǵy qaýipsizdik máselesi áli ózekti, sebebi kúz ben qysta balyq aýlaý kezeńi bastalyp ketti. Buǵan qosa jylytý maýsymyndaǵy oqys oqıǵalar da azaıyp otyr. Tótenshe jaǵdaı departamenti ókilderiniń aıtýynsha, OQO-da 2017 jylǵy jylytý maýsymynda ýly gazben ýlanýdyń 24 oqıǵasy tirkeldi.
«2017 jyldyń qańtar-sáýir aılary aralyǵynda ısi gazymen ýlanýdyń 24 oqıǵasy tirkeldi. Sonyń saldarynan 46 adam zardap shekti, onyń ishinde 11-i qaıtys boldy. Ótken jylmen salystyrǵanda tirkelgen oqıǵa men zardap shekken adamdar sany azaıdy. Salystyrý úshin aıtsaq, 2016 jyly 29 oqıǵa tirkelip, 76 adam zardap shekti. 28 adam qaıtys bolǵan edi», – deıdi órt qaýipsizdigi salasyndaǵy baqylaý jáne aldyn alý qyzmeti basqarmasy bastyǵynyń orynbasary Baýyrjan İzbasarov.
Barlyq oqıǵalardy departament mamandary zerdelep shyǵyp, adamdar ýlanýǵa qatysty 24 oqıǵanyń 21-i – tabıǵı gazben ýlaný, al úsheýi qatty otyn jaǵylatyn peshti qoldanǵanda oryn alǵanyn anyqtady. Kóbisi, ıaǵnı, 21 fakti jeke úıde bolsa, qoǵamdyq monshada 2 oqıǵa tirkelgen. Ýlanýdyń negizgi sebepteri – jaramsyz peshterdi paıdalaný men turmystyq gaz qurylǵylaryn paıdalaný kezinde órt qaýipsizdik qaǵıdalarynyń buzylýy. Sondaı-aq ýly gazben ýlanǵandardyń basym kóbisi uıqyda bolǵan. Endi osyndaı keleńsizdikterdiń aldyn alý maqsatynda departament mamandary aldyn alý is-sharalaryn bastap ketken. Máselen, 1 qyrkúıekten bastap turǵyn úı sektorlarynda órt qaýipsizdigi aılyǵy ótkizilýde.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti