– Qurmetti asa mártebeli Nursultan Ábishuly, Siz ótken aptada qazaq mádenıeti men rýhanıaty úshin talaı ýaqyttan beri qoǵam talqysynda júrgen qazaq álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý týraly taǵylymdy sheshim qabyldadyńyz. Kún tártibindegi máseleni ǵalymdarmen, sala mamandarymen aqyldasyp, kópshilik maquldaǵan jańa álipbıdi bekitip berdińiz , – deıdi óz hatynda Orynbaı Rahmanberdıev.
Dál osyndaı qoldaý hatyn İV, V shaqyrylymdaǵy QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Rozaqul Halmuradov ta joldapty. Onda: «Ǵalamdyq báseke-jarystyń táýekeldiligin durys paıymdap, qazaq tilin latyn grafıkasyna ótkizý jóninde tarıhı sheshim qabyldadyńyz. Bul baıtaq Qazaqstan úshin taǵdyrsheshti qadam boldy. Biz álipbıdi ǵana emes, qoǵamdyq sanany, jalpyǵa ortaq oılaý júıesin transformasıalaý boıynsha sheshim qabyldadyq» delingen.
Nursultan Nazarbaevtyń atyna oblysymyzdaǵy birqatar etno mádenı birlestikterdiń de basshylary qoldaý hatyn joldady. Atalǵan hatta oblystyq grýzın etnomádenı birlestiginiń tóraǵasy Z. Bochorıshvılı, koreı etono mádenı ortalyǵynyń tóraıymy R. Pak, tatar-bashqurt birlestiginiń basshysy A. Mýhamedova, grek etno mádenı birlestiginiń jetekshisi D. Sıdıropýlo, ıran etno mádenı birlestiginiń tóaraǵasy N. Kapar-Pýr, kúrdi etno mádenı birlestiginiń basshysy A. Nadırov, uıǵyr etno birlestiginiń jetekshisi G. Temırova, tájik etno mádenı ortalyǵynyń basshysy Iý.Sýltanov, nemis etno birlestiginiń jetekshisi I. Bahman, túrik etno mádenı ortalyǵynyń basshysy L. Asanovtardyń qoly qoıylǵan.
Elbasy jarlyǵyna oraı búgin M. Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń stýdent jastary «Latyn álipbıine kóshý – qazaq tiliniń halyqaralyq dárejege shyǵýyna jol ashady» degen arnaıy úndeý jarıalady. Onda :«Qazirgideı qýatty memlekette ómir súrip jatqan kezeńde biz halyq bolyp bul jazýdy qoldap alyp ketpesek, órkenıetti elderdiń qataryna ilese almaımyz» delingen.
Búginde álemniń 70 paıyzǵa jýyq elderi latyn jazýy arqyly bilimdi ıgerip, ǵylymı-zertteýlermen aınalysady. Iaǵnı, bilim, ǵylym, saıasat pen tehnıka, mádenıet pen óner, t.b. salalarǵa qatysty jazbasha aqparattyń barlyǵy derlik latyn grafıkasymen beriledi, qoǵamdyq ómirdegi jańalyqtardyń basym bóligi osy grafıkanyń negizinde jurtshylyqqa taralady.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti
