Premer-Mınıstr Oljas Bektenov Abaı oblysyna jumys sapary aıasynda «Semeı ormany» tabıǵı rezervaty aýmaǵyn áýeden tekserip, Memleket basshysynyń órtengen qaraǵaıly ormandy qalpyna keltirý jáne órttiń aldyn alý, orman sharýashylyǵyndaǵy máselelerdi sheshý jónindegi tapsyrmalarynyń oryndalýyn tekserdi.
Búgingi tańda byltyrǵy maýsym aıynda oryn alǵan, 66 myń gektarǵa jýyq orman qory zardap shekken iri orman órtiniń saldaryn joıý maqsatynda aǵashtardy kóbeıtý jumystary júrgizilýde.
Úkimet basshysy tabıǵı rezervat aýmaǵyndaǵy orman tálimbaǵy kesheni men aǵash tuqymy stansasyn aralap kórdi, onda zamanaýı shved jabdyqtary arqyly jedeldetilgen tehnologıa boıynsha jabyq tamyr júıesi bar qaraǵaı kóshetteri ósiriledi. Bir jylda mamandar eki ret: jalpy 3 mln kóshetke deıin alady. Jabyq tamyr júıesi bar kóshetterdiń sapasy dástúrli ádispen ósiriletinderden joǵary, bul orman daqyldarynyń joǵary deńgeıde jersinýin qamtamasyz etedi. Sondaı-aq rezervat aýmaǵynda Ertis óńiriniń taspa qaraǵaıyn ósirý jáne qalpyna keltirý jobalary iske asyrylýda. Sonymen qatar «Taza Qazaqstan» ekologıalyq aksıasy aıasynda «Semeı ormany» rezervatynyń aýmaǵyna 70 myńnan astam kóshet otyrǵyzyldy.
Sonymen qatar saý kóshetterdi diń zıankesteriniń taralýynan jáne qýrap jatqan ormannyń jańa oshaqtarynyń paıda bolýynan saqtaý jáne qorǵaý maqsatynda órtengen súrekdińder kesiledi. Kúıgen aǵashtardy kádege jaratý jáne qaıta óńdeý úshin óńirde daıyn ónim – LABT, AJT, BBT, otyn brıketterin shyǵaratyn aǵash óńdeý keshenin salýǵa 7,5 mlrd teńge kóleminde ınvestısıa tartyldy. Búgingi tańda Semeı qalasynyń ındýstrıaldy aımaǵyndaǵy 55 ga jer telimin tirkeý rásimi júrgizilýde. Bul rette ótken jyly tabıǵı rezervat aýmaǵynda óz kúshimen 38,3 myń tekshe metr jumyr aǵash daıyndaldy. Joba aıasynda 530 jumys ornyn ashý josparlanyp otyr.
Úkimet basshysy «Semeı ormany» aýmaǵynda quqyqtyq tártiptiń saqtalýyn qatań baqylaý qajettigin atap ótti. Búginde İshki ister mınıstrligi men Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetkerleri prokýratýranyń úılestirýimen ormandy zańsyz kesý jáne urlaý faktilerin anyqtady.
«Ótken jyly alapat órt oryn aldy – biz 66 myń ga orman qoryn joǵalttyq. Bul búkil “Semeı ormany” alqabynyń onnan bir bóligi, sondyqtan orman órtteriniń aldyn alý óte mańyzdy mindet. Biz Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha bıyl birinshi bolyp soqqy qabyldaıtyn TJM jáne orman sharýashylyǵy qurylymdaryn tehnıkamen jabdyqtaý baǵdarlamasyn qolǵa aldyq. Atalǵan baǵdarlamany jalǵastyryp, sizderdi zamanaýı tehnıkamen qamtamasyz etemiz. Aıtqym kelgen taǵy bir mańyzdy másele – zańsyz aǵash kesýmen aınalysatyn uıymdasqan qylmystyq toptar týraly. Olarmen kúresý kerek. Sizder olardyń bar ekenin menen jaqsy bilesizder. Men tipti jekelegen qyzmetkerlerge zańsyz aǵash kesýge kedergi keltirmeý qaýpi tónip turǵanyn bilemin. Mine, munymen kúresý kerek. Bul jerde İshki ister mınıstrligi óte muqıat nazar aýdarýy qajet. Orman – bizdiń ulttyq baılyǵymyz. Zańsyz aǵash kesýmen aınalysatyndar – memlekettiń jaýy. Munda búkil memleket kúsh salyp, túbegeıli soqqy berýi kerek. Bul sizderdiń jáne quqyq qorǵaý organdarynyń mindeti», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Sonymen qatar Premer-Mınıstr materıaldy-tehnıkalyq bazany jańartý, orman sharýashylyǵy qyzmetkerlerin qoldaý sharalary máselelerin kóterdi. Máselen, 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan «Semeı ormany» rezervaty úshin materıaldyq tehnıkalyq jaraqtandyrýdy kezeń-kezeńimen nyǵaıtý jónindegi keshendi jospar sheńberinde byltyr jalpy somasy 1,4 mlrd teńgege 37 birlik arnaıy tehnıka, onyń ishinde órt sóndirý mashınalary, shaǵyn orman órt keshenderi, traktor, patrúldik avtokólik satyp alyndy. Jumys jalǵasýda.
Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha orman jáne tabıǵatty qorǵaý uıymdary qyzmetkerlerin qoldaý maqsatynda ótken jyly memlekettik orman kúzetiniń 12 876 qyzmetkeriniń jalaqysy 100%-ǵa kóterildi. Bıyl Úkimet qaýlysymen 1 shildeden bastap elimizdegi orman jáne tabıǵatty qorǵaý mekemeleriniń qyzmetkerleri laýazymdyq jalaqylaryna ústemeaqy ala bastady. Orman órt sóndirý beketteriniń, orman sharýashylyǵy mekemeleriniń, tabıǵatty qorǵaý jáne orman ornalastyrý uıymdary qyzmetkerleriniń laýazymdyq jalaqysyna 100%-ǵa deıin ústemeaqy alady. Barlyǵy 3,3 myńǵa jýyq qyzmetker qosymsha aqymen qamtyldy. Atalǵan maqsattar úshin 2024-2027 jyldarǵa respýblıkalyq búdjetten 8,4 mlrd teńge qarastyrylǵan.
Úkimet basshysy órt qaýipsizdiginiń mańyzdylyǵyna toqtalyp, «Semeı ormany» rezervatynyń, oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti men ákimdikke órtke qarsy qyzmetterdiń kúshteri men quraldarynyń turaqty ázirligin qamtamasyz etýdi tapsyrdy.
«Orman alqaptaryn saqtaý máselesi jáne órtke qarsy sharalardy qabyldaý bizdiń erekshe nazarymyzda bolady. Mundaı apattardyń qaıtalanýyna jol berýge bolmaıdy. Apattyń aldyn alý sharalaryn qaǵaz júzinde emes, naqty is júzinde tolyqtaı júzege asyrý mańyzdy. Ol úshin biz rezervatty jaraqtandyrýdy jalǵastyramyz, onyń ishinde orman órtterin erte anyqtaý júıesin ornatamyz», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Ekologıa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligine Abaı oblysynyń ákimdigimen jáne múddeli memlekettik organdarmen birlesip, «Semeı ormanyn» materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrý jáne orman alqabyn molaıtý jónindegi jumystardy jalǵastyrý, sondaı-aq kúıgen aǵashtardy kádege asyrý jónindegi jobany iske asyrýǵa qoldaý kórsetý tapsyryldy.
Anyqtama: Búgingi tańda Abaı oblysynda tabıǵı órtterdiń aldyn alý jáne der kezinde áreket etý maqsatynda 132 adamnan turatyn 32 mobıldi top quryldy. «Qazavıaqutqarý» tikushaǵy kezekshilikte jáne aýmaqty patrúldeý júrgiziledi. 404 reıdtik is-shara ótkizildi, 109 tártip buzýshy ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy.
