Premer-Ministr Oljas Bektenov Abai oblysyna jumys sapary aiasynda «Semei ormany» tabiǵi rezervaty aýmaǵyn áýeden tekserip, Memleket basshysynyń órtengen qaraǵaily ormandy qalpyna keltirý jáne órttiń aldyn alý, orman sharýashylyǵyndaǵy máselelerdi sheshý jónindegi tapsyrmalarynyń oryndalýyn tekserdi.
Búgingi tańda byltyrǵy maýsym aiynda oryn alǵan, 66 myń gektarǵa jýyq orman qory zardap shekken iri orman órtiniń saldaryn joiý maqsatynda aǵashtardy kóbeitý jumystary júrgizilýde.
Úkimet basshysy tabiǵi rezervat aýmaǵyndaǵy orman tálimbaǵy kesheni men aǵash tuqymy stansasyn aralap kórdi, onda zamanaýi shved jabdyqtary arqyly jedeldetilgen tehnologiia boiynsha jabyq tamyr júiesi bar qaraǵai kóshetteri ósiriledi. Bir jylda mamandar eki ret: jalpy 3 mln kóshetke deiin alady. Jabyq tamyr júiesi bar kóshetterdiń sapasy dástúrli ádispen ósiriletinderden joǵary, bul orman daqyldarynyń joǵary deńgeide jersinýin qamtamasyz etedi. Sondai-aq rezervat aýmaǵynda Ertis óńiriniń taspa qaraǵaiyn ósirý jáne qalpyna keltirý jobalary iske asyrylýda. Sonymen qatar «Taza Qazaqstan» ekologiialyq aktsiiasy aiasynda «Semei ormany» rezervatynyń aýmaǵyna 70 myńnan astam kóshet otyrǵyzyldy.
Sonymen qatar saý kóshetterdi diń ziiankesteriniń taralýynan jáne qýrap jatqan ormannyń jańa oshaqtarynyń paida bolýynan saqtaý jáne qorǵaý maqsatynda órtengen súrekdińder kesiledi. Kúigen aǵashtardy kádege jaratý jáne qaita óńdeý úshin óńirde daiyn ónim – LABT, AJT, BBT, otyn briketterin shyǵaratyn aǵash óńdeý keshenin salýǵa 7,5 mlrd teńge kóleminde investitsiia tartyldy. Búgingi tańda Semei qalasynyń indýstrialdy aimaǵyndaǵy 55 ga jer telimin tirkeý rásimi júrgizilýde. Bul rette ótken jyly tabiǵi rezervat aýmaǵynda óz kúshimen 38,3 myń tekshe metr jumyr aǵash daiyndaldy. Joba aiasynda 530 jumys ornyn ashý josparlanyp otyr.
Úkimet basshysy «Semei ormany» aýmaǵynda quqyqtyq tártiptiń saqtalýyn qatań baqylaý qajettigin atap ótti. Búginde Ishki ister ministrligi men Ulttyq qaýipsizdik komitetiniń qyzmetkerleri prokýratýranyń úilestirýimen ormandy zańsyz kesý jáne urlaý faktilerin anyqtady.
«Ótken jyly alapat órt oryn aldy – biz 66 myń ga orman qoryn joǵalttyq. Bul búkil “Semei ormany” alqabynyń onnan bir bóligi, sondyqtan orman órtteriniń aldyn alý óte mańyzdy mindet. Biz Prezidenttiń tapsyrmasy boiynsha biyl birinshi bolyp soqqy qabyldaityn TJM jáne orman sharýashylyǵy qurylymdaryn tehnikamen jabdyqtaý baǵdarlamasyn qolǵa aldyq. Atalǵan baǵdarlamany jalǵastyryp, sizderdi zamanaýi tehnikamen qamtamasyz etemiz. Aitqym kelgen taǵy bir mańyzdy másele – zańsyz aǵash kesýmen ainalysatyn uiymdasqan qylmystyq toptar týraly. Olarmen kúresý kerek. Sizder olardyń bar ekenin menen jaqsy bilesizder. Men tipti jekelegen qyzmetkerlerge zańsyz aǵash kesýge kedergi keltirmeý qaýpi tónip turǵanyn bilemin. Mine, munymen kúresý kerek. Bul jerde Ishki ister ministrligi óte muqiiat nazar aýdarýy qajet. Orman – bizdiń ulttyq bailyǵymyz. Zańsyz aǵash kesýmen ainalysatyndar – memlekettiń jaýy. Munda búkil memleket kúsh salyp, túbegeili soqqy berýi kerek. Bul sizderdiń jáne quqyq qorǵaý organdarynyń mindeti», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Sonymen qatar Premer-Ministr materialdy-tehnikalyq bazany jańartý, orman sharýashylyǵy qyzmetkerlerin qoldaý sharalary máselelerin kóterdi. Máselen, 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan «Semei ormany» rezervaty úshin materialdyq tehnikalyq jaraqtandyrýdy kezeń-kezeńimen nyǵaitý jónindegi keshendi jospar sheńberinde byltyr jalpy somasy 1,4 mlrd teńgege 37 birlik arnaiy tehnika, onyń ishinde órt sóndirý mashinalary, shaǵyn orman órt keshenderi, traktor, patrýldik avtokólik satyp alyndy. Jumys jalǵasýda.
Prezidenttiń tapsyrmasy boiynsha orman jáne tabiǵatty qorǵaý uiymdary qyzmetkerlerin qoldaý maqsatynda ótken jyly memlekettik orman kúzetiniń 12 876 qyzmetkeriniń jalaqysy 100%-ǵa kóterildi. Biyl Úkimet qaýlysymen 1 shildeden bastap elimizdegi orman jáne tabiǵatty qorǵaý mekemeleriniń qyzmetkerleri laýazymdyq jalaqylaryna ústemeaqy ala bastady. Orman órt sóndirý beketteriniń, orman sharýashylyǵy mekemeleriniń, tabiǵatty qorǵaý jáne orman ornalastyrý uiymdary qyzmetkerleriniń laýazymdyq jalaqysyna 100%-ǵa deiin ústemeaqy alady. Barlyǵy 3,3 myńǵa jýyq qyzmetker qosymsha aqymen qamtyldy. Atalǵan maqsattar úshin 2024-2027 jyldarǵa respýblikalyq biýdjetten 8,4 mlrd teńge qarastyrylǵan.
Úkimet basshysy órt qaýipsizdiginiń mańyzdylyǵyna toqtalyp, «Semei ormany» rezervatynyń, oblystyq tótenshe jaǵdailar departamenti men ákimdikke órtke qarsy qyzmetterdiń kúshteri men quraldarynyń turaqty ázirligin qamtamasyz etýdi tapsyrdy.
«Orman alqaptaryn saqtaý máselesi jáne órtke qarsy sharalardy qabyldaý bizdiń erekshe nazarymyzda bolady. Mundai apattardyń qaitalanýyna jol berýge bolmaidy. Apattyń aldyn alý sharalaryn qaǵaz júzinde emes, naqty is júzinde tolyqtai júzege asyrý mańyzdy. Ol úshin biz rezervatty jaraqtandyrýdy jalǵastyramyz, onyń ishinde orman órtterin erte anyqtaý júiesin ornatamyz», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Ekologiia jáne tabiǵi resýrstar ministrligine Abai oblysynyń ákimdigimen jáne múddeli memlekettik organdarmen birlesip, «Semei ormanyn» materialdyq-tehnikalyq jaraqtandyrý jáne orman alqabyn molaitý jónindegi jumystardy jalǵastyrý, sondai-aq kúigen aǵashtardy kádege asyrý jónindegi jobany iske asyrýǵa qoldaý kórsetý tapsyryldy.
Anyqtama: Búgingi tańda Abai oblysynda tabiǵi órtterdiń aldyn alý jáne der kezinde áreket etý maqsatynda 132 adamnan turatyn 32 mobildi top quryldy. «Qazaviaqutqarý» tikushaǵy kezekshilikte jáne aýmaqty patrýldeý júrgiziledi. 404 reidtik is-shara ótkizildi, 109 tártip buzýshy ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy.
