Qazaqtyń jón-joralǵysy boıynsha syrǵa salýdy áıelder ózara sheshedi emes pe? Bulardyń Qazaqstandy gúldendirip, endi syrǵa salǵany qalyp edi.
Biraq bir ótirikti bir ótirikpen jamaýda aldyna qara saldyrmaıtyn Asekeń osy joly taǵy da jazyq jerde súringenin ózi de baıqamaı qalǵandaı...
Áıteýir Mámınniń "Bálensheniń nemeresin qyrqynnan shyǵarý máselesin aqyldasyp otyrǵan edik" dep aıtpaǵanyna shúkir. Onda Asekeńniń bul áńgimesi ǵasyrlyq "prıkolǵa" aınalar edi.
Mámınniń syrǵa salýǵa qatysty áńgimesi (ózi áli kelin túsirip, qyz uzatpaǵan ba?) jurttyń úshtiktiń kezdesýine qatysty kúmán-kúdigin ulǵaıta túskendeı.
Mámınniń áńgimesinen keıin úsh noıannyń nedeı máseleni talqylaǵanyn bilýge jurttyń qushtarlyǵy eselep arta tústi desek artyq aıtqandyq bolmas.
Úshtiktiń Joldaýdan keıin basqosyp, aqyldasýy olardyń saıası keleshegine alańdap otyrǵanyn baıqatsa kerek.
Mámınniń syrǵa salý operasıasyna eshkimniń senbegeni anyq.
Búgin "Nurlan Nyǵmatýlınniń Dýbaıǵa ushyp barady" degen fotolar áleýmettik jelide jarıalanyp, Mámınniń syrǵa salýǵa qatysty áńgimesin tas-talqanyn shyǵarǵandaı boldy.
Nazarbaev kezeńinde bul úshtik yqpaldy fıgýra bolǵany barshaǵa málim. Bular Toqaevtyń Jańa Qazaqstandy qurýdaǵy bastamasyn qoldan kelgenshe kedergi jasap, dóńgelekke taıaq tyǵýǵa daıar otyr.
Nyǵmatýlın Májilisten ketkennen keıin óziniń biraz bıznesinen aıyrylǵany belgili.
Ádilbek Jaqsybekov bolsa Nazarbaev prezıdenttik bılikten ketkennen keıin bıznesin birshama rettep, saqtyq sharalaryn qabyldaǵanyn bilemiz. Sondyqtan Ádekeń ana ekeýindeı joǵaltatyn dúnıesi kóp emes.
Al Mámınniń jaǵdaıy máz emes. Ol Úkimet basqaryp turǵan kezinde Asekeńe qatysty tom-tom kompromattar daıyn tur degen áńgimeler jeldeı esýshi edi. Jel soqpasa shóptiń basy qımyldamasy anyq. Sondyqtan Asekeńdi elordadan uzap shyǵa almaıtyn tusaýly atqa teńeýge bolady.
Jalpy alǵanda bul úshtikke Jańa Qazaqstanda oryn joq. Ony ózderi de jaqsy biledi. Sondyqtan úsh noıanyń kezdesip júrgeni beker emes.
Qupıa kezdesý áshkere bolǵannan keıin Nyǵmaıýllınniń Dýbaıdy betke alýy sekem aldyra túskendeı... Aldaǵy ýaqytta Nurekeń alysta jatyp, ańysyn ańdýy múmkin. Eger shynymen Dýbaıǵa ketse, birazǵa deıin elge at izin salmaýy múmkin.
