Qazaqtyń jón-joralǵysy boiynsha syrǵa salýdy áielder ózara sheshedi emes pe? Bulardyń Qazaqstandy gúldendirip, endi syrǵa salǵany qalyp edi.
Biraq bir ótirikti bir ótirikpen jamaýda aldyna qara saldyrmaityn Asekeń osy joly taǵy da jazyq jerde súringenin ózi de baiqamai qalǵandai...
Áiteýir Máminniń "Bálensheniń nemeresin qyrqynnan shyǵarý máselesin aqyldasyp otyrǵan edik" dep aitpaǵanyna shúkir. Onda Asekeńniń bul áńgimesi ǵasyrlyq "prikolǵa" ainalar edi.
Máminniń syrǵa salýǵa qatysty áńgimesi (ózi áli kelin túsirip, qyz uzatpaǵan ba?) jurttyń úshtiktiń kezdesýine qatysty kúmán-kúdigin ulǵaita túskendei.
Máminniń áńgimesinen keiin úsh noiannyń nedei máseleni talqylaǵanyn bilýge jurttyń qushtarlyǵy eselep arta tústi desek artyq aitqandyq bolmas.
Úshtiktiń Joldaýdan keiin basqosyp, aqyldasýy olardyń saiasi keleshegine alańdap otyrǵanyn baiqatsa kerek.
Máminniń syrǵa salý operatsiiasyna eshkimniń senbegeni anyq.
Búgin "Nurlan Nyǵmatýlinniń Dýbaiǵa ushyp barady" degen fotolar áleýmettik jelide jariialanyp, Máminniń syrǵa salýǵa qatysty áńgimesin tas-talqanyn shyǵarǵandai boldy.
Nazarbaev kezeńinde bul úshtik yqpaldy figýra bolǵany barshaǵa málim. Bular Toqaevtyń Jańa Qazaqstandy qurýdaǵy bastamasyn qoldan kelgenshe kedergi jasap, dóńgelekke taiaq tyǵýǵa daiar otyr.
Nyǵmatýlin Májilisten ketkennen keiin óziniń biraz biznesinen aiyrylǵany belgili.
Ádilbek Jaqsybekov bolsa Nazarbaev prezidenttik bilikten ketkennen keiin biznesin birshama rettep, saqtyq sharalaryn qabyldaǵanyn bilemiz. Sondyqtan Ádekeń ana ekeýindei joǵaltatyn dúniesi kóp emes.
Al Máminniń jaǵdaiy máz emes. Ol Úkimet basqaryp turǵan kezinde Asekeńe qatysty tom-tom kompromattar daiyn tur degen áńgimeler jeldei esýshi edi. Jel soqpasa shóptiń basy qimyldamasy anyq. Sondyqtan Asekeńdi elordadan uzap shyǵa almaityn tusaýly atqa teńeýge bolady.
Jalpy alǵanda bul úshtikke Jańa Qazaqstanda oryn joq. Ony ózderi de jaqsy biledi. Sondyqtan úsh noianyń kezdesip júrgeni beker emes.
Qupiia kezdesý áshkere bolǵannan keiin Nyǵmaiýllinniń Dýbaidy betke alýy sekem aldyra túskendei... Aldaǵy ýaqytta Nurekeń alysta jatyp, ańysyn ańdýy múmkin. Eger shynymen Dýbaiǵa ketse, birazǵa deiin elge at izin salmaýy múmkin.
