Sıngapýrde jumys istep júrgenimde men Sıngapýr úkimetiniń saıasatyndaǵy eki nársege nazar aýdardym, olar: bilim berý jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres.
Ol kezde bul elde eki úlken ýnıversıtet boldy: sonyń biri Nanán ýnıversıteti, ondaǵy sabaq tıisti pánder iriktelip, qytaı tilinde júrgizildi jáne ekinshisi – Sıngapýr ýnıversıteti, keıinnen ol polıtehnıkalyq ýnıversıtet dep ataldy.
Bul ýnıversıtetter daıarlaǵan mamandar jaman bolǵan joq, olar memlekettik jáne jeke sektordyń paıdasyna jarady. Biraq bılik qol jetkenge toqmeıilsip qalmaı, bilim berý júıesin únemi jetildirip otyrdy. Stýdentter men oqýshylardyń aldynda Lı Kýan Iýdyń ózi jıi sóılep, dúnıe júzindegi eń ozyq bilimderdi ıgerýdiń mańyzdylyǵyn sharshamaı-shaldyqpaı aıtýmen boldy.
Bizge, keńestik dıplomattarǵa joǵary basshynyń óz eliniń jetkinshek urpaǵymen únemi suhbattasyp júretini birtúrli ersileý kórinetin. Ol jyldarda KOKP OK-nyń bas hatshysy L.Brejnevti plenýmdar men sıezerdiń minberlerinen ǵana kózimiz shalatyn.
Sıngapýrdiń kóptegen stýdentteri Anglıanyń, AQSH-tyń, Avstralıanyń eń úzdik oqý oryndarynda bilim aldy. Sıngapýrdiń qazirgi zıatkerlik áleýetiniń negizi osylaı qalandy.
Al sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreske kelsek, bul jetildirilgen zań júıesiniń, zań ústemdiginiń jarqyn dáleli jáne bıliktiń saıası erik-jigeri osyndaı nátıje berdi, ol búkil dúnıejúzi qoǵamdastyǵyn Sıngapýrǵa zor qurmetpen qaraýǵa amalsyz kóndirdi.
Sıngapýr ókimeti kóptegen elderge qaraǵanda múltiksiz oryndalatyn qatań zańdaryn ǵana emes, memlekettik qyzmetshilerge jalaqyny kúrt kóterý sıaqty mańyzdy sharany da sybaılas jemqorlyqqa qarsy qoıdy.
Sıngapýr úkimetiniń músheleri dúnıejúzindegi eń joǵary eńbekaqy alatyndar.
Jaqyn araǵa deıin Sıngapýrdyń premer-mınıstri AQSH prezıdentinen eki esege jýyq artyq jalaqy aldy. Solaı bola tursa da, olar buǵan dandaısymaıdy, ózderin óte qarapaıym ustaıdy.
N.Nazarbaevtyń Sıngapýrǵa 1996 jylǵy birinshi resmı saparynda premer-mınıstr Go Chok Tongtiń jáne onyń úkimeti músheleriniń onshalyq kóz tarta qoımaıtyn kıimine nazar aýdardyq.
Úkimet otyrystary ótetin úı-jaıdyń qarapaıymdyǵy da kózge uryp turdy: úlken jartylaı sopaqsha ústel, onda-sý quıylǵan grafın, jaı ǵana bloknottar jáne mınıstrlerdiń árqaısysyna arnalǵan eki-ekiden qaryndashtar qoıylypty.
Sıngapýrde bılik qurylymdarynda sybaılas jemqorlyqtyń jolyn kesýdiń taǵy bir tıimdi quraly: las aqshamen qolyn bylǵaǵan adamdarǵa qatysty qoǵamdyq jek kórý (qýǵyn) jazasy qoldanylady. Qazynany urlaýmen nemese para alýmen qolǵa túsken sheneýnikterdiń bolashaǵy joq.
Qylmystyq qýdalaýǵa túsýden basqa, ózine jaqyn adamdardyń ǵana emes, búkil el kóleminde adamdardyń qurmetinen aıyrylyp, qoǵamnan qýǵyndaýǵa ushyraıdy.
Sıngapýr úkimetiniń dúnıejúzindegi meılinshe kásipqoı úkimet sanalatyny kezdeısoq emes.
Bul osyndaı pármendi memlekettik apparatqa birinshi dárejeli mańyz bergen Lı Kýan Iýdyń eńbegi ekeni daýsyz.
Onyń jaǵajolǵa temeki tuqylyn tastaǵany úshin 500 dollar aıyppul sanksıasyn qoldaný týraly buıryǵy, kópshilik jınalatyn oryndarda saǵyz shaınaýǵa, jigitterdiń uzyn shash qoıýyna jáne Sıngapýrde qumar oıyndaryna tyıym salýy dúnıejúzinde aýyzdan túspeıtin támsilge aınaldy.
Osynaý ózindik bir erekshe saıasattyń nátıjesin kórý úshin elge týrıser lek-legimen aǵyldy.
Sıngapýr sol kezde de, qazir de óziniń ásem kóshelerimen, qyzmet kórsetý salasy ınfraqurylymdarynyń kóńilge qonymdylyǵymen, qala qurylysynyń asa aýqymdylyǵymen barlyq sheteldikterdi tańǵaldyrady. Tutastaı bir el hám qala bolyp tabylatyn bul ǵajaıyp memleket «Sıngapýr keremetiniń» tabysyna kámil sengen, onyń negizin qalaýshy Lı Kýan Iýdiń jasampaz eńbeginiń jemisine aınaldy.
