[caption id="attachment_9840" align="alignleft" width="339"]
Batys lıderleriniń Máskeýge emes, Kıevke baratyn jóni bar. [/caption]
Amerıkalyq Los Angeles Times gazetinde jaryq kórgen myna maqala avtorlary: «Batys lıderleri 9 mamyrdy Máskeýde emes, Kıevte qarsy alsa, bul shyǵys maıdandaǵy Gıtlerdiń armıasyn tejeýde erlikpen ólgen mıllıondaǵan adamǵa kórsetken qurmeti bolady. Ári ázirgi pýtındik júıege baǵyttalǵan qarsy soqqy dep sanańyz» deıdi.
Máskeý mazasyz. Jeńistiń 70 jyldyǵyna daıyndyq júrip jatyr. Qyzý qarbalas. Al nemis kansleri Angela Merkel men aǵylshyn Premer-mınıstri Devıd Kemeron 9 mamyrda Máskeýde ótetin sharaǵa qatyspaıtyn boldy. Bas tartypty. Durys istedi. Erteń Obama da «kelmeımin» dese, tańǵalmańyz.
Biraq bulardyń kelip qalýy da ǵajap emes. Jo-joq, olar Pýtınniń qabaǵynan qoryqpaıdy, halyqtan uıalady. Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qurban bolǵan mıllıondaǵan adamǵa, kózi tiri ardagerlerge alǵys aıtsa, artyq emes.
Biz aıtamyz: olar (Merkel, Kemeron jáne Obama) Jeńis kúnin qarsy alý úshin Máskeýge emes, Kıevke barýy kerek.
Batys lıderleriniń Máskeýge emes, Kıevke baratyn jóni bar. Jaraıdy, ýkraın bıligi áskerı parad ótkizbeı-aq qoısyn, esesine osy soǵysta qaza bolǵandardy eske túsirsin, halyq batyrlarynyń basyna gúl qoısyn.
Moıyndaımyz: Gıtlerlik Germanıany jeńýde qyzyl áskerdiń qosqan úlesi zor. Muny amerıkalyqtar bilmeıdi. Osy soǵysta «sábet» armıasynyń 20-dan 27-i mıllıonǵa deıingi sarbazy kóz jumdy.
Máskeýge Klınton kelgen (1995 jyly). Kishi Býsh ta keldi (2005 jyly). Jeńis paradyn kózimen kórdi. Biraq, 2015 jylǵy Máskeý Batys lıderleriniń baratyn jeri emes.
[caption id="attachment_9839" align="alignright" width="390"]
Separatıst[/caption]
Qyrymdy tartyp aldy, Ýkraınada qyrǵyn saldy. Batys lıderleri Qyzyl alańnyń trıbýnasynda otyryp, ári-beri adymdaǵan orys áskeriniń paradyn kóre almaıdy. Uıaty jibermeıdi. Óıtkeni, erteń dál osy ásker Ýkraınanyń shyǵysynda attanýy múmkin. Ol ara Máskeýden alys emes. Ári ketse 500 mıl (804 shaqyrym).
Pýtın Ekinshi dúnıejúzilik soǵystaǵy jeńisti Reseıge telip alǵysy bar. Bul ýkraındardyń, postkeńestik keńistiktegi ózge de elderdiń ashý-yzasyn týǵyzady. Olardyń ákeleri men atalary da osy soǵysta qan tókti, qaıǵy jutty, ajal qushty.
Bilesiz be? Osy qantógiste qaza bolǵandardyń sany jaǵynan ýkraındar orystardan keıingi ekinshi orynda tur. Gıtlerlik Germanıanyń alǵashqy kezdegi adýyndy soqqysyn osy ýkraındar qabyldap aldy.
Batys lıderleriniń Máskeýge emes, Kıevke baratyn jóni bar. Jaraıdy, ýkraın bıligi áskerı parad ótkizbeı-aq qoısyn, esesine osy soǵysta qaza bolǵandardy eske túsirsin, halyq batyrlarynyń basyna gúl qoısyn.
Kıevke jaqyn jerde soǵys tusyndaǵy 13 keńestik batyr-qalaǵa arnap soǵylǵan memorıal bar.
Eger Obama, Merkel jáne Kemeron 9 mamyrdy Máskeýde emes, Kıevte qarsy alsa, bul shyǵys maıdandaǵy Gıtlerdiń armıasyn tejeýde erlikpen qaza tapqan mıllıondaǵan adamǵa kórsetken qurmeti bolar edi. Bul bir jaǵynan qazirgi pýtındik júıege baǵyttalǵan qarsy soqqy dep sanańyz.
Olar ýkraın astanasyna kelse, endeshe, Reseı halqy óz kóshbasshysynyń japadan jalǵyz qalǵanyna kózi jete túsedi. Másele, bul jaıtty Kremldiń aqparat quraldary qalaı kórsetedi? «Batys lıderleri Kıevte Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qaza bolǵandardy eske aldy» dep habarlaýǵa dáti jete me? Kezi kelgende kóremiz.
Stıven Paıfer,
Brýkıngs ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri.
Djon Herbs,
Eýrazıany zertteý ortalyǵynyń dırektory
Bıll Teılor
Amerıka beıbitshilik ınstıtýtynyń vıse-prezıdenti.
Úsheýi de bir kezi AQSH-tyń Ýkraınadaǵy elshisi qyzmetin atqarǵan.
