[caption id="attachment_9840" align="alignleft" width="339"]
Amerikalyq Los Angeles Times gazetinde jaryq kórgen myna maqala avtorlary: «Batys liderleri 9 mamyrdy Máskeýde emes, Kievte qarsy alsa, bul shyǵys maidandaǵy Gitlerdiń armiiasyn tejeýde erlikpen ólgen milliondaǵan adamǵa kórsetken qurmeti bolady. Ári ázirgi pýtindik júiege baǵyttalǵan qarsy soqqy dep sanańyz» deidi.
Máskeý mazasyz. Jeńistiń 70 jyldyǵyna daiyndyq júrip jatyr. Qyzý qarbalas. Al nemis kantsleri Angela Merkel men aǵylshyn Premer-ministri Devid Kemeron 9 mamyrda Máskeýde ótetin sharaǵa qatyspaityn boldy. Bas tartypty. Durys istedi. Erteń Obama da «kelmeimin» dese, tańǵalmańyz.
Biraq bulardyń kelip qalýy da ǵajap emes. Jo-joq, olar Pýtinniń qabaǵynan qoryqpaidy, halyqtan uialady. Ekinshi dúniejúzilik soǵysta qurban bolǵan milliondaǵan adamǵa, kózi tiri ardagerlerge alǵys aitsa, artyq emes.
Biz aitamyz: olar (Merkel, Kemeron jáne Obama) Jeńis kúnin qarsy alý úshin Máskeýge emes, Kievke barýy kerek.
Batys liderleriniń Máskeýge emes, Kievke baratyn jóni bar. Jaraidy, ýkrain biligi áskeri parad ótkizbei-aq qoisyn, esesine osy soǵysta qaza bolǵandardy eske túsirsin, halyq batyrlarynyń basyna gúl qoisyn.
Moiyndaimyz: Gitlerlik Germaniiany jeńýde qyzyl áskerdiń qosqan úlesi zor. Muny amerikalyqtar bilmeidi. Osy soǵysta «sábet» armiiasynyń 20-dan 27-i millionǵa deiingi sarbazy kóz jumdy.
Máskeýge Klinton kelgen (1995 jyly). Kishi Býsh ta keldi (2005 jyly). Jeńis paradyn kózimen kórdi. Biraq, 2015 jylǵy Máskeý Batys liderleriniń baratyn jeri emes.
[caption id="attachment_9839" align="alignright" width="390"]
Qyrymdy tartyp aldy, Ýkrainada qyrǵyn saldy. Batys liderleri Qyzyl alańnyń tribýnasynda otyryp, ári-beri adymdaǵan orys áskeriniń paradyn kóre almaidy. Uiaty jibermeidi. Óitkeni, erteń dál osy ásker Ýkrainanyń shyǵysynda attanýy múmkin. Ol ara Máskeýden alys emes. Ári ketse 500 mil (804 shaqyrym).
Pýtin Ekinshi dúniejúzilik soǵystaǵy jeńisti Reseige telip alǵysy bar. Bul ýkraindardyń, postkeńestik keńistiktegi ózge de elderdiń ashý-yzasyn týǵyzady. Olardyń ákeleri men atalary da osy soǵysta qan tókti, qaiǵy jutty, ajal qushty.
Bilesiz be? Osy qantógiste qaza bolǵandardyń sany jaǵynan ýkraindar orystardan keiingi ekinshi orynda tur. Gitlerlik Germaniianyń alǵashqy kezdegi adýyndy soqqysyn osy ýkraindar qabyldap aldy.
Batys liderleriniń Máskeýge emes, Kievke baratyn jóni bar. Jaraidy, ýkrain biligi áskeri parad ótkizbei-aq qoisyn, esesine osy soǵysta qaza bolǵandardy eske túsirsin, halyq batyrlarynyń basyna gúl qoisyn.
Kievke jaqyn jerde soǵys tusyndaǵy 13 keńestik batyr-qalaǵa arnap soǵylǵan memorial bar.
Eger Obama, Merkel jáne Kemeron 9 mamyrdy Máskeýde emes, Kievte qarsy alsa, bul shyǵys maidandaǵy Gitlerdiń armiiasyn tejeýde erlikpen qaza tapqan milliondaǵan adamǵa kórsetken qurmeti bolar edi. Bul bir jaǵynan qazirgi pýtindik júiege baǵyttalǵan qarsy soqqy dep sanańyz.
Olar ýkrain astanasyna kelse, endeshe, Resei halqy óz kóshbasshysynyń japadan jalǵyz qalǵanyna kózi jete túsedi. Másele, bul jaitty Kremldiń aqparat quraldary qalai kórsetedi? «Batys liderleri Kievte Ekinshi dúniejúzilik soǵysta qaza bolǵandardy eske aldy» dep habarlaýǵa dáti jete me? Kezi kelgende kóremiz.
Stiven Paifer,
Brýkings institýtynyń aǵa ǵylymi qyzmetkeri.
Djon Herbs,
Eýraziiany zertteý ortalyǵynyń direktory
Bill Teilor
Amerika beibitshilik institýtynyń vitse-prezidenti.
Úsheýi de bir kezi AQSh-tyń Ýkrainadaǵy elshisi qyzmetin atqarǵan.
