«Tilge qurmet – elge qurmet». Memlekettik tildiń qoldanylý aiasyn keńeitý maqsatynda Almaty oblysynda aýqymdy tirlikter atqarylýda. Mekemeler men kásiporyndarda, uiymdarda memlekettik tilde is júrgizýdi jetildirý, sonymen qatar memlekettik tilge degen qyzyǵýshylyqty arttyrý boiynsha júieli jumystar qolǵa alynǵan. Bul týrly saltanatty jiynda Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń basshysy Aidar Bashbaev málim etti.
Basqarma basshysy saltanatty jiynǵa ana tilimizdi qadirlep, qasterleitin qoǵam ókilderi jinalyp otyrǵanyn aitty.
Elbasymyz aitqandai «Endi eshkim ózgerte almaityn bir aqiqat bar! Ana tilimiz Máńgilik Elimizben birge Máńgilik til bolady. Ony daýdyń taqyryby emes, ulttyń uiytqysy ete bilgenimiz jón». Bir aita ketetin másele – tilder kúni álemniń eshbir memleketinde atap ótilmeidi. Bul – elimiz úshin til saiasatynyń qanshalyqty mańyzdy ekenin aiǵaqtaidy», – degen Aidar Karbozuly óz sózinde elimizdiń latyn qarpine kóshý máselesin de tilge tiek etti. Latyn qarpine kóshýde ultymyzdyń utary kóp ekenin, jańǵyrýdyń ózi jazýdan bastalatynyn, bul máselege el bolyp qoldaý bildirý qajet ekenin basa aitty.
Saltanatty shara barysynda basqarma basshysy tilimizdi damytýǵa ózindik úles qosyp júrgen azamattarǵa QR mádeniet jáne sport ministrligi Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saiasi jumys komitetiniń Qurmet gramotasyn, Almaty oblysy ákiminiń Qurmet gramotasy men Alǵys hattaryn jáne Til basqarmasynyń Qurmet gramotalaryn tabys etti.
Kópshilikke tereń oi salǵan tamasha arnaýdan keiin sahna tórine QR Memlekettik qyzmet isteri jáne sybailas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttiginiń Almaty oblysy boiynsha departament basshysy Serikbai Nurǵisaev shyǵyp, merekege orai jyly lebizin bildirip, til mereiin asqaqtatýda súbeli úles qosyp keletin azamattardy departamenttiń Qurmet gramotasymen marapattady.
Saltanatty jiynda oblysymyzdaǵy qazaq tilin meńgergen etnos ókilderi de ózderiniń aq jarma tilegin bildirdi. Arnaiy beinejazbada aitylǵan ult ókilderiniń «qazaq tili – óz tilim», «ultym orys bolsa da, tilim – qazaq» deýiniń ózi memlekettik tildi qurmetteýi dep bilemiz.
«Til - tatýlyq tiregi». Olai bolsa, kóp ult pen ulystar mekendegen elimizde til qadirin jete túsinip, onyń mereii men mártebesin ósirý jolynda birlik tanytý – ózekti.
«Kil júirikten, kim júirik». Elbasy N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhani jańǵyrý» atty maqalasy aiasynda qazaq poeziiasynyń kórnekti aqyny Tumanbai Moldaǵaliev jyrlaryn urpaqqa ónege etý, mol murasy arqyly jastardy otansúigishtikke tárbieleý, óleń qudireti arqyly memlekettik tildiń mártebesin kóterý maqsatynda Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasy jáne «Qazkontent» AQ «Ádebiet portaly» internet-jobasynyń uiymdastyrýymen «Júregi jyrdan jaralǵan» atty jazba aqyndardyń respýblikalyq onlain-músháirasyn ótkizgen bolatyn.
«Máńgilik eldiń máńgilik tili» atty saltanatty sharada onlain-músháirasyna qatysyp, oza shapqan aqyndar marapattaldy.
Basqarmanyń arnaiy júldesin «Jetisý» gazetiniń bas redaktory, Halyqaralyq «Alash» ádebi syilyǵynyń iegeri Ámire Árin tabys etti.
Músháiranyń bas júldesi Altynǵadys Kúntýǵanulyna ( 100 000 tg.) tabystalsa, birinshi oryndy Orazai Jeńisuly ( 80 000 tg) ielendi. Júldeli ekinshi oryn Márlen Ǵilymhanǵa (70 000 tg) buiyrdy. Al jetisýlyq jas aqyn Maǵripa Sandýǵash úshinshi orynǵa (60. 000tg) laiyq dep tabyldy.
Kitap – ǵajaiyp qazyna, kitap – ómirserik. Kitapty súimegen, Qudaidy da súimeidi (Sh. Murtaza).
Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń uiytqy bolýymen «Jetisý – kitapqumarlar ólkesi» atty «Býkrossing» oblystyq jobasy qolǵa alynǵan bolatyn.
Qoǵamdaǵy «ýaqyt joq» degen stereotipti buzyp-jarǵan jańa bastama – «BÝKKROSSING» – erkin kitap almasý aktsiiasynyń ótkizilip jatqanyna eki aidyń júzi boldy. Búginde kóshpeli kitaphana halyqtyń kitapqa degen qyzyǵýshylyǵyn oiatýǵa aitarlyqtai úles qosýda.
Jyljymaly kitaphana sórelerine qoiylǵan 700-den astam kitaptyń 100-ge jýyǵyn oqyrmandar úidegi kitaptaryn alyp kelip, aýystyryp alsa, 70-ten asa kitap «oqyp, qaita alyp kelemin» degen oqyrmandarǵa berildi. Máselen, tek «Qaratal» jaǵalaýy boiynda oryn tepken kóshpeli kitaphanaǵa eki ai ishinde qala turǵyndary 200-ge jýyq kitapty syiǵa tartty.
Atalmysh joba aiasynda belsendilik tanytqan qala turǵyndaryn tilder merekesi kúni marapattalatynyn osyǵan deiin áleýmettik jelide qulaǵqqaǵys etip, jazyp keldik. Merekelik shara barysynda joba aiasynda belsendilik tanytqan qala turǵyndary arnaiy úsh nominatsiia boiynsha marapattalyp, syi-siiapat tabys etildi.
«Eń úzdik jas oqyrman» nominatsiiasymen Taldyqorǵan qalasyndaǵy Baqtybai Jolbarysuly atyndaǵy №18 mektep litseiiniń 3 synyp oqýshysy Janna Qasen, «Eń úzdik kitapqumar oqyrman» nominatsiiasy boiynsha oblystyq «Jetisý» gazetiniń jýrnalisi Qozybai Qurman, al osy aktsiia aiasynda eń kóp kitap ótkizgen qala turǵyny Gúlzada Sydyqova «Eń kóp kitap ótkizgen oqyrman» nominatsiiasymen júldeli boldy.
Osy shara aiasynda óleńin ómirbaianyna, ómirbaianyn óleńine ainaldyrǵan, ádebiet aidynynda ózindik qoltańbalary qalyptasqan Jetisýdyń daryndy da, jalyndy aqyndary Saǵynysh Namazshamova, Gúlbaqyt Qasen, Jangeldi Nemerebaev, Torǵyn Turlybaeva, Azamat Nurmuhanov júrekjardy jyrlaryn oqyp, kóshpeli kitaphanaǵa óz kitaptaryn tartý etti.
«Máńgilik eldiń máńgilik tili» atty saltanatty sharany «Altyn qalam», «Altyn tobylǵy» ádebi syilyqtarynyń iegeri, Qazaqstan jýrnalister odaǵynyń múshesi, jazýshy Esbolat Aidabosyn jáne Almaty oblysy tilderdi damytý jónindegi basqarmasy til bóliminiń bas mamany Ásem Kenjeǵulova júrgizdi.
