Oqýshylar saraıynda ótken bıylǵy sharanyń formaty da ózgeshe. Saltanatty jıynnyń shymyldyǵyn oblystyq «Jetisý» gazetiniń jas jýrnalıseri jyrmen ashty. Qońyr únimen kıeli sahna tórinde kórermen júregin óleńmen áldılegen Quralbek Sábıtov, Aıdar Qalıev, Muhtar Kúmisbek, Asyl Sultanǵazy syndy jas aqyndar kópshiliktiń ystyq yqylasyna bólendi. Al «Anamnyń tili, aıbynym meniń» dep án salǵan segiz jasar Ramazan Ospan til merekesiniń shyraıyn tipten asha tústi.
«Tilge qurmet – elge qurmet». Memlekettik tildiń qoldanylý aıasyn keńeıtý maqsatynda Almaty oblysynda aýqymdy tirlikter atqarylýda. Mekemeler men kásiporyndarda, uıymdarda memlekettik tilde is júrgizýdi jetildirý, sonymen qatar memlekettik tilge degen qyzyǵýshylyqty arttyrý boıynsha júıeli jumystar qolǵa alynǵan. Bul týrly saltanatty jıynda Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń basshysy Aıdar Bashbaev málim etti.
Basqarma basshysy saltanatty jıynǵa ana tilimizdi qadirlep, qasterleıtin qoǵam ókilderi jınalyp otyrǵanyn aıtty.
Elbasymyz aıtqandaı «Endi eshkim ózgerte almaıtyn bir aqıqat bar! Ana tilimiz Máńgilik Elimizben birge Máńgilik til bolady. Ony daýdyń taqyryby emes, ulttyń uıytqysy ete bilgenimiz jón». Bir aıta ketetin másele – tilder kúni álemniń eshbir memleketinde atap ótilmeıdi. Bul – elimiz úshin til saıasatynyń qanshalyqty mańyzdy ekenin aıǵaqtaıdy», – degen Aıdar Karbozuly óz sózinde elimizdiń latyn qarpine kóshý máselesin de tilge tıek etti. Latyn qarpine kóshýde ultymyzdyń utary kóp ekenin, jańǵyrýdyń ózi jazýdan bastalatynyn, bul máselege el bolyp qoldaý bildirý qajet ekenin basa aıtty.
Saltanatty shara barysynda basqarma basshysy tilimizdi damytýǵa ózindik úles qosyp júrgen azamattarǵa QR mádenıet jáne sport mınıstrligi Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıtetiniń Qurmet gramotasyn, Almaty oblysy ákiminiń Qurmet gramotasy men Alǵys hattaryn jáne Til basqarmasynyń Qurmet gramotalaryn tabys etti.
Munan keıin kıeli sahna tórine qazaqtyń qara dombyrasymen «Tekti sózdiń tóresi terme » atty oblystyq baıqaýdyń jeńimpazy, qarasha aıynda ótetin respýblıkalyq baıqaýǵa joldama alǵan Narıman Ábdirahmanov shyǵyp, tilder merekesine oraı aqyn Jumataı Ámireevtiń sózine jazylǵan Asýlar" atty arnaýyn oryndady.
Kópshilikke tereń oı salǵan tamasha arnaýdan keıin sahna tórine QR Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń Almaty oblysy boıynsha departament basshysy Serikbaı Nurǵısaev shyǵyp, merekege oraı jyly lebizin bildirip, til mereıin asqaqtatýda súbeli úles qosyp keletin azamattardy departamenttiń Qurmet gramotasymen marapattady.
Saltanatty jıynda oblysymyzdaǵy qazaq tilin meńgergen etnos ókilderi de ózderiniń aq jarma tilegin bildirdi. Arnaıy beınejazbada aıtylǵan ult ókilderiniń «qazaq tili – óz tilim», «ultym orys bolsa da, tilim – qazaq» deýiniń ózi memlekettik tildi qurmetteýi dep bilemiz.
«Til - tatýlyq tiregi». Olaı bolsa, kóp ult pen ulystar mekendegen elimizde til qadirin jete túsinip, onyń mereıi men mártebesin ósirý jolynda birlik tanytý – ózekti.
«Kil júırikten, kim júırik». Elbasy N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasy aıasynda qazaq poezıasynyń kórnekti aqyny Tumanbaı Moldaǵalıev jyrlaryn urpaqqa ónege etý, mol murasy arqyly jastardy otansúıgishtikke tárbıeleý, óleń qudireti arqyly memlekettik tildiń mártebesin kóterý maqsatynda Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasy jáne «Qazkontent» AQ «Ádebıet portaly» ınternet-jobasynyń uıymdastyrýymen «Júregi jyrdan jaralǵan» atty jazba aqyndardyń respýblıkalyq onlaın-músháırasyn ótkizgen bolatyn.
«Máńgilik eldiń máńgilik tili» atty saltanatty sharada onlaın-músháırasyna qatysyp, oza shapqan aqyndar marapattaldy.
Basqarmanyń arnaıy júldesin «Jetisý» gazetiniń bas redaktory, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri Ámire Árin tabys etti.
Músháıranyń bas júldesi Altynǵadys Kúntýǵanulyna ( 100 000 tg.) tabystalsa, birinshi oryndy Orazaı Jeńisuly ( 80 000 tg) ıelendi. Júldeli ekinshi oryn Márlen Ǵılymhanǵa (70 000 tg) buıyrdy. Al jetisýlyq jas aqyn Maǵrıpa Sandýǵash úshinshi orynǵa (60. 000tg) laıyq dep tabyldy.
Kitap – ǵajaıyp qazyna, kitap – ómirserik. Kitapty súımegen, Qudaıdy da súımeıdi (Sh. Murtaza).
Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń uıytqy bolýymen «Jetisý – kitapqumarlar ólkesi» atty «Býkrossıng» oblystyq jobasy qolǵa alynǵan bolatyn.
Qoǵamdaǵy «ýaqyt joq» degen stereotıpti buzyp-jarǵan jańa bastama – «BÝKKROSSING» – erkin kitap almasý aksıasynyń ótkizilip jatqanyna eki aıdyń júzi boldy. Búginde kóshpeli kitaphana halyqtyń kitapqa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatýǵa aıtarlyqtaı úles qosýda.
Jyljymaly kitaphana sórelerine qoıylǵan 700-den astam kitaptyń 100-ge jýyǵyn oqyrmandar úıdegi kitaptaryn alyp kelip, aýystyryp alsa, 70-ten asa kitap «oqyp, qaıta alyp kelemin» degen oqyrmandarǵa berildi. Máselen, tek «Qaratal» jaǵalaýy boıynda oryn tepken kóshpeli kitaphanaǵa eki aı ishinde qala turǵyndary 200-ge jýyq kitapty syıǵa tartty.
Atalmysh joba aıasynda belsendilik tanytqan qala turǵyndaryn tilder merekesi kúni marapattalatynyn osyǵan deıin áleýmettik jelide qulaǵqqaǵys etip, jazyp keldik. Merekelik shara barysynda joba aıasynda belsendilik tanytqan qala turǵyndary arnaıy úsh nomınasıa boıynsha marapattalyp, syı-sıapat tabys etildi.
«Eń úzdik jas oqyrman» nomınasıasymen Taldyqorǵan qalasyndaǵy Baqtybaı Jolbarysuly atyndaǵy №18 mektep lıseıiniń 3 synyp oqýshysy Janna Qasen, «Eń úzdik kitapqumar oqyrman» nomınasıasy boıynsha oblystyq «Jetisý» gazetiniń jýrnalısi Qozybaı Qurman, al osy aksıa aıasynda eń kóp kitap ótkizgen qala turǵyny Gúlzada Sydyqova «Eń kóp kitap ótkizgen oqyrman» nomınasıasymen júldeli boldy.
Osy shara aıasynda óleńin ómirbaıanyna, ómirbaıanyn óleńine aınaldyrǵan, ádebıet aıdynynda ózindik qoltańbalary qalyptasqan Jetisýdyń daryndy da, jalyndy aqyndary Saǵynysh Namazshamova, Gúlbaqyt Qasen, Jangeldi Nemerebaev, Torǵyn Turlybaeva, Azamat Nurmuhanov júrekjardy jyrlaryn oqyp, kóshpeli kitaphanaǵa óz kitaptaryn tartý etti.
«Máńgilik eldiń máńgilik tili» atty saltanatty sharany «Altyn qalam», «Altyn tobylǵy» ádebı syılyqtarynyń ıegeri, Qazaqstan jýrnalıser odaǵynyń múshesi, jazýshy Esbolat Aıdabosyn jáne Almaty oblysy tilderdi damytý jónindegi basqarmasy til bóliminiń bas mamany Ásem Kenjeǵulova júrgizdi.
