Bul bastama el tarıhy úshin mańyzdy jobaǵa qatysqan qurylysshylar men temirjolshylardyń eńbegin máńgi este saqtaýǵa baǵyttalǵan.
2020 jylǵy 23 qazanda QR Úkimetiniń «Temirjol vokzaly keshenin jáne keıbir temirjol stansıalaryn qaıta ataý jáne keıbir temirjol stansıalary ataýlarynyń transkrıpsıasyn ózgertý týraly» tıisti Qaýlysy qabyldandy.
Esterińizge sala keteıik, Túrksib 1930 jyly 31 jeltoqsanda paıdalanýǵa berilgen bolatyn. 1927 jyly 21 qarashada Lýgovaıa stansıasy osy temirjoldyń alǵashqy relsterin saldy.
Osy jerde Halyq Komısarlary Keńesi tóraǵasynyń orynbasary Turar Rysqulovtyń qatysýymen qurylys alańynyń resmı ashylýy ótti.
Ańyzǵa aınalǵan magıstral sol kezde ekonomıkanyń damýynda mańyzdy ról atqardy, ol úlken aýmaqtyń tabıǵı resýrstaryn ıgerýge, ónerkásiptik jáne aýylsharýashylyq áleýetin iske asyrýǵa múmkindik berdi. Túrksibti jańa ómir joly dep atady. Magıstral boıynda qalalar men jumysshy poselkeler paıda boldy.
Qazir Túrksib tek Qazaqstannyń ǵana emes, sondaı-aq Orta Azıanyń barlyq elderiniń ekonomıkasyn baılanystyryp, Qytaıdan bastap Reseı, Orta Azıa, Taıaý Shyǵys elderi arqyly jáne Eýropaǵa deıingi Jibek Jolynyń mańyzdy tarmaǵyna aınalyp otyr.
