Jańa ákimdi jańadan qurylǵan aýdan aktıvine arnaıy tanystyrǵan aımaq basshysy onyń aldaǵy jumysyna sáttilik tileı otyryp, qyzmet barysynda Memleket basshysy bekitken baǵdarlamalardy sapaly júzege asyrý qajettigin aıtty.
– Mine, 21 jyldan keıin Keles aýdany qurylyp otyr. Bul – qýanyshty jaǵdaı. Endi aýdanda jańa bólimder, halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary men túrli mekemeler ashylady. Áleýmettik nysandar salynady. Jumys oryndary kóbeıedi. Jańa aýdannyń ákimine júkteler mindet kóp. Aýyl sharýashylyǵyn damytyp, kásipkerlikti órkendetýge kúsh salý kerek. Aldaǵy bir aı ishinde Keles aýdanynyń damý tujyrymdamasyn ázirleýdi tapsyramyn. Bilim, bala tárbıesi máselelerine de basa mán berilsin. Eń bastysy, el birligin saqtap, Elbasy saıasatyn júzege asyryp, eldiń ál-aýqatyn kóterýge aıanbaı jumys isteýińiz qajet. Al, ol úshin osyndaǵy el aǵalary, aqsaqaldar ákimge qoldaý kórsetip, yntymaqty joǵary orynǵa qoıǵany abzal. Keles – shekara mańynda ornalasqan strategıalyq mańyzy bar aýdan. Sondyqtan, aýdandy kóterýge bárimiz úles qosaıyq. Ózderińiz biletindeı, Túrkistan oblysy quryldy. Osyndaı tarıhı sátte Keles aýdanynyń enshi alýy da aıtýly oqıǵa dep bilemin. Memleketimiz qýatty bolý úshin ár aýyl, ár aýdan, ár oblysta jumystar atqarylyp, birlikpen alǵa qadam basýymyz kerek, – dedi J.Túımebaev.
Aıta keteıik, Aqmentaı Úsenuly Esbaev 1972 jyly týylǵan, bilimi joǵary, mamandyǵy boıynsha biliktiligi ekonomıs.
Eńbek jolyn 1989 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy Saryaǵash aýdany V.Lenın atyndaǵy mektepte óndiristik brıgadanyń jumysshysy bolyp bastaǵan.
1989-2014 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy Saryaǵash aýdany Ǵ.Muratbaev sovhozynyń kásipodaq komıtetinde esepshi, aýdandyq qarjy bóliminiń jergilikti búdjet bóliminiń basshysy, aýdannyń ekonomıka jáne búdjettik josparlaý bóliminiń búdjettik josparlaý sektorynyń meńgerýshisi, aýdannyń ekonomıka jáne qarjy bóliminiń búdjettik jáne monıtorıń sektorynyń meńgerýshisi, aýdannyń ekonomıka jáne qarjy bóliminiń basshysy laýazymdaryn atqarǵan.
2014 jyldyń tamyz aıynan bastap Ońtústik Qazaqstan oblysy Saryaǵash aýdany ákiminiń orynbasary bolyp qyzmet etip keldi.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
