«Elbasymyz óz sózinde «Dostyq joq jerde arazdyqqa múmkindik mol bolmaq. Sondyqtan izgilik, raqym, ımandylyq sekildi máńgilik uǵymdardy sanaǵa darytý arqyly adamdardy tazartý qajet. Adam túzelmeı zaman túzelmek emes. Búlingen zamandy túzeý adamnyń óz mindeti» - degen. Sondyqtan bizdiń búgingi basqosýymyz halyqtar dostyǵyna, ultaralyq, dinaralyq tatýlyqtyń nyǵaıa túsýine óz yqpalyn tıgizedi dep senemin. Qabyldanǵan Sıez qorytyndysy boıynsha Deklarasıada onyń qatysýshylary álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń óshpendilik pen tózbeýshilikten týyndaǵan zorlyq-zombylyq qaqtyǵystardy aldyn alýǵa, uzaq merzimdi turaqtylyqqa qol jetkizýge jan-jaqty járdemdesýge belsendi kúsh-jigerin tartýǵa daıyn týraly málimdedi. Óz kezeginde men de sizderdi jergilikti jerlerde mártebeli mısıany jalǵastyrýǵa shaqyramyn», - dedi J.Túımebaev.
Dinı konfesıa basshylarymen keleli keńes pen áńgime-suhbat júrgizýdi, oblys aýmaǵyndaǵy dinı jumystar jóninde pikir almasýdy maqsat tutqan jıynda Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary, naıb mýftı, QMDB Túrkistan oblysy boıynsha ókil ımamy Naýryzbaı Ótpenov, «Shymkent eparhıasynyń Sastóbe poselkisindegi Qasıetti Blajennaıa Ksenıa Peterbýrgskaıa hramynyń prıhody» jergilikti pravoslav dinı birlestiginiń dinı qyzmetshisi Alekseı Drachev jáne basqa da din ókilderi sóz sóılep, oblystaǵy dinı ahýal jaıly oılaryn ortaǵa saldy.
Qabyldaý sońynda dinı konfesıalar jetekshilerine merekege oraı, alǵys hattar men syılyqtar tabystaldy.
Eske salaıyq, 1992 jylǵy 18 qazan kúni Almaty qalasynda Búkilálemdik Rýhanı kelisim kongresiniń 1-shi sesıasy ótti. Kongreske qatysýshylar qazannyń 18-in rýhanı kelisim kúni – qaqtyǵystar men janjaldarǵa shekteý qoıý, tatýlyqqa talpyný, jaqyn adamdarǵa qaıyrymdylyq pen járdem jasaý kúni dep jarıalaýǵa shaqyrǵan manıfes qabyldady.
Sodan beri jyl saıyn bizdiń elimizde 18 qazan – «Rýhanı kelisim kúni» memlekettik deńgeıde atalyp ótiledi.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
