J.Túimebaev dini konfessiia ókilderin quttyqtady
«Elbasymyz óz sózinde «Dostyq joq jerde arazdyqqa múmkindik mol bolmaq. Sondyqtan izgilik, raqym, imandylyq sekildi máńgilik uǵymdardy sanaǵa darytý arqyly adamdardy tazartý qajet. Adam túzelmei zaman túzelmek emes. Búlingen zamandy túzeý adamnyń óz mindeti» - degen. Sondyqtan bizdiń búgingi basqosýymyz halyqtar dostyǵyna, ultaralyq, dinaralyq tatýlyqtyń nyǵaia túsýine óz yqpalyn tigizedi dep senemin. Qabyldanǵan Sezd qorytyndysy boiynsha Deklaratsiiada onyń qatysýshylary álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń óshpendilik pen tózbeýshilikten týyndaǵan zorlyq-zombylyq qaqtyǵystardy aldyn alýǵa, uzaq merzimdi turaqtylyqqa qol jetkizýge jan-jaqty járdemdesýge belsendi kúsh-jigerin tartýǵa daiyn týraly málimdedi. Óz kezeginde men de sizderdi jergilikti jerlerde mártebeli missiiany jalǵastyrýǵa shaqyramyn», - dedi J.Túimebaev.
Dini konfessiia basshylarymen keleli keńes pen áńgime-suhbat júrgizýdi, oblys aýmaǵyndaǵy dini jumystar jóninde pikir almasýdy maqsat tutqan jiynda Qazaqstan musylmandary dini basqarmasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary, naib mýfti, QMDB Túrkistan oblysy boiynsha ókil imamy Naýryzbai Ótpenov, «Shymkent eparhiiasynyń Sastóbe poselkisindegi Qasietti Blajennaia Kseniia Peterbýrgskaia hramynyń prihody» jergilikti pravoslav dini birlestiginiń dini qyzmetshisi Aleksei Drachev jáne basqa da din ókilderi sóz sóilep, oblystaǵy dini ahýal jaily oilaryn ortaǵa saldy.
Qabyldaý sońynda dini konfessiialar jetekshilerine merekege orai, alǵys hattar men syilyqtar tabystaldy.
Eske salaiyq, 1992 jylǵy 18 qazan kúni Almaty qalasynda Búkilálemdik Rýhani kelisim kongresiniń 1-shi sessiiasy ótti. Kongreske qatysýshylar qazannyń 18-in rýhani kelisim kúni – qaqtyǵystar men janjaldarǵa shekteý qoiý, tatýlyqqa talpyný, jaqyn adamdarǵa qaiyrymdylyq pen járdem jasaý kúni dep jariialaýǵa shaqyrǵan manifest qabyldady.
Sodan beri jyl saiyn bizdiń elimizde 18 qazan – «Rýhani kelisim kúni» memlekettik deńgeide atalyp ótiledi.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
