QR Ulttyq Akademıalyq kitaphanada ótkizilgen kezdesýdiń maqsaty Táýelsiz elimizdiń biregeı jeńisiniń, halyqaralyq arenadaǵy jetistiginiń biri, tórtkúl dúnıe kóz tikken dúnıejúzilik basty oqıǵa – «EKSPO-2017» halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesine qoldaý kórsetý. Osynaý aıtýly dúbirli merekege oraı, ońtústikqazaqstandyq qalamgerler astanalyq oqyrman qaýymmen Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasyn talqylaý, syr-suhbat quryp, oı bólisý bolyp tabylady.
«Rýhanı jańǵyrý – bolashaqtyń kepili» atty is-sharaǵa bas qaladan meıman retinde belgili tulǵalar Orazkúl Asanǵazy, Ǵarıfolla Esim, Myrzageldi Kemel, Qalqaman Sarın, Gúlǵaısha Saǵıdollalar qatyssa, kúngeılik rýhanı toptyń basy-qasynda Erkinbek Turysov, Marhabat Baıǵut, Hanbıbi Esenqara, Áselhan Qalybekova, Baqytjan Aldıar, Dáýren Aımanbetov jáne Muqaǵalı Kenjetaıulylar qatysty. Keshti aqyn Qabylbek Tóretaı júrgizip otyrdy.
Jıynda sóz bastaǵan oblys basshysy Janseıit Túımebaev Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy jaıly oıyn bildirip, búgin tusaýy kesilip otyrǵan kitaptar kórmesindegi árbir shyǵarmaǵa erekshe toqtalyp ótti.
– Biz kezinde erikti, eriksiz alystap ketken óz rýhanı qundylyqtarymyzǵa qaıta kele jatqan jurtpyz. «Rýhanı jańǵyrý» sonyń kórinisi. Qazirgi kezde rýhanı jańǵyrý aıasynda ádebıet máselesine qatysty óreli oılar ortaǵa salynyp jatyr. Árbir oblysqa qatysqan ádebı ortanyń shyǵarmashylyq áleýetin kóterý olarǵa tyń serpin beredi. Aımaqta túrli respýblıkalyq deńgeıdegi mereke, aıtýly kúnderge oraı, sondaı-aq ólkeni tanytý maqsatynda da túrli kitaptar shyǵarylyp turady. Búgin tusaýy kesilgeli otyrǵan eki kitap soǵan dálel, – dedi ol.
Sonymen, «Jahan tanyǵan jeti tulǵa» kitaby jaıly tolyǵyraq tarqatsaq. Bul – bólekshe bitimdi, mazmuny men mańyzy ózgeshe týyndy. Shynynda da jahan jan-jaqtan tanyǵan, kúlli jer júzi kemeńgerler retinde moıyndaǵan, adamzattyń, álemdegi mereıli memketterdiń taǵdyry men tarıhynda teńdessiz ról atqarǵan jáne atqaryp kele jatqan jarqyn da jasampaz tulǵalar beınelengen. Jeti alypta – aıryqsha alyptar. Qaıtalanbas qubylystar. Olar: Nursultan Nazarbaev, Djordj Vashıngton, Mahatma Gandı, Ýınston Cherchıll, Mýstafa Kemal Atatúrik, Sharl De Goll jáne Lı Kýan Iý. Kitapta «Ǵıbrat ǵumyr úzdikteri» degen taqyryppen tıtan tulǵalardyń árqaısysyna mánisi tereń minezdemeler berilgen. Árıne, olardyń ortasynan oıyp turyp oryn alǵan Uly dala perzenti, Ult kóshbasshysy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń Táýelsiz Qazaq elin qalyptastyrýdaǵy qıyn da, kúrdeli kezeńderden jol taýyp shyqqandyǵy baıandalady. Avtory Abaı Eskendirov 656 betten turatyn bul kitapty 4 jylda jazyp shyqqan.
Al «Tulǵa. Táýelsizdik. Tarıh» - «Lıchnost Nezavısımost Istorıa» kitaby úsh bólimnen turady. Atalǵan týyndydaǵy «Ordabasyǵa oralý» degen alǵashqy bólimde Elbasynyń qasıetti mekenge taban tiregeni týrasynda tolǵanatyn tustar jan-jaqty qamtylǵan. Kitaptyń ekinshi bóliminde Elbasymyzdyń shetel basshylarymen ońtústikte gi kezdesýleri sátti sýretterimen áńgimege arqaý bolǵan. Al úshinshi bólimde memleket basshysynyń oblysymyzǵa 1991 jyldan bastalǵan saparlary jan-jaqty baıandalady. Basylymǵa taıaýdaǵy ońtústik óńirine jasaǵan sáýirdegi sapary da engizilip otyr. Kitap eki tilde shyqqan. Eki kitap ta «Qazyǵurt» baspasynan basylǵan.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti
