Otyrysty elorda ákiminiń orynbasary Baqtıar Máken júrgizdi. Óziniń quttyqtaý sózinde ol QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev belgilegen Alǵys aıtý kúni – elimizdiń jalpy tarıhyna degen qurmet ekenin atap ótti. «Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Táýelsizdigimizdiń barlyq jetistigi qoǵamymyzdyń birliginiń arqasynda múmkin bolǵanyn erekshe atap ótti. Bul – Qazaqstannyń baǵa jetpes qazynasy». Sondyqtan bul merekeniń negizgi mindeti – jas urpaqqa ǵasyrlar boıy qalyptasqan qundylyqtardy sińirý.
– Búgin Dostyq úıinde túrli etnos ókilderi jınalyp, ózderiniń dostyǵyn, ortaq úıi – Qazaqstan Respýblıkasyn gúldengen, táýelsiz jáne erkin ómir súrýge degen umtylysyn taǵy bir ret kórsetti. 2021 jyl Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy tarıhymyzdyń mańyzdy kezeńi bolyp sanalady.
Volonterlik, qaıyrymdylyq qaǵıdattary Alǵys aıtý kúniniń ıdeıalaryna jaqyn. Bul – óz erkimen jasalyp, qoǵamǵa jáne qoldaýǵa muqtaj azamattardyń túrli áleýmettik sanattaryna kómek kórsetýge baǵyttalǵan qyzmet, – dep atap ótti qala ákiminiń orynbasary.
Ol sondaı-aq qalanyń barlyq mekemeleri men uıymdary, etnomádenı birlestikteri «30 ıgi is» qaıyrymdylyq aksıasyna belsendi aralasyp jatqanyn atap ótti. Al elordalyq QHA «Alǵys marafony» qaıyrymdylyq aksıasyn bastady.
Dóńgelek ústel barysynda QR Parlamenti Májilisiniń VII shaqyrylymynyń depýtaty, Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń múshesi Vakıl Nábıev tutas halyqtar qazaq dalasyna qalaı jáne qandaı jaǵdaıda jer aýdarylǵanyn eske saldy.
– San qıly qıyndyqtardan aman qalǵandar osy jerde Otanyn taýyp, beıbitshilik pen kelisimde ómir súrip keledi. Bastarynda baspanasy bar, balalaryn oqytyp, tárbıelep jatyr. Olardyń bári Qazaqstanda beıbit ómir súrip júr. Bul jerde búkil respýblıka halqynyń zor eńbegi bar. Eń bastysy QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń ishki jáne syrtqy saıasaty bárinen erek.
Men ózim deportasıalanǵan otbasynyń urpaǵymyn. Qarıalarymyz ol zamandaǵy ómir qıyn bolǵanyn áli kúnge deıin áńgimelep otyrady. Kóz aldyńyzǵa elestetip kórińizshi, qazaq halqy 30-jyldarǵy ashtyqtan esterin jıa almaı jatyp, ózge ulttardy jyly qabyldady. Osylaısha, qazaq halqy meıirimin bólip, janashyrlyǵyn kórsetti, – dedi ol.
Onyń aıtýynsha, Alǵys aıtý kúnin merekeleýdegi negizgi maqsattyń biri – óskeleń urpaqtyń boıynda tózimdilik, bir-birine degen qurmet pen dostyq qasıetterin tárbıeleý, sondaı-aq Qazaqstanda etnosaralyq jáne ultaralyq kelisimdi nyǵaıtý.
Otyrys barysynda Qazaqstan halqy Assambleıasy janynan qurylǵan Analar keńesiniń jumysy jaıly onyń tóraıymy Altynaı Táńirbergenova qozǵap ótti.
Osylaısha, keńes Dostyq úıiniń bazasynda áleýmettik kásipkerlikti damytý boıynsha «Ana Time» jobasyn iske asyrýda.
– Joba Nur-Sultan qalasynyń Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qoldaýymen jáne «Aidyn Nury Qaıyrymdylyq Qory» JQ-nyń demeýshiligimen júzege asyrylýda. Oqytý úsh modýlden turady. Onda áıelder psıhologıalyq modýlden ótedi. Ary qaraı bastan-aıaq ózimizdiń áleýmettik bıznesti qalaı ashýǵa bolatynyn úıretemiz. Al qorytyndy kezeń – praktıkalyq modýl. Onda biz ANA TIME jobasyna qatysýshylarmen birge jumys istep turǵan áleýmettik kásipkerlerdiń óndiristerine baramyz. Qatysýshylarmen tyǵyz qarym-qatynas ornatý jáne sharttar jasasý úshin naqty bir oryndy nemese belgili bir netvorkti uıymdastyramyz. Aı saıyn jobadan 20 áıel ótedi. Oǵan 6 aıda jalpy sany 120 adam qatysady, – dedi A.Táńirbergenova.
İs-shara sońynda qatysýshylarǵa Nur-Sultan qalasy ákiminiń Alǵys hattary tapsyryldy.
