Tergeý organdary ony “BTA bankten qarjy qymqyrǵan” degen kúdikpen tutqyndalǵan Eskendir Erimbetovtiń isine bailanysty jaýap alýǵa shaqyrǵan. Áldeneni ishi sezgen Seisembaev shetelge ketti sol sebepti.
Munysy bas saýǵalaýǵa uqsamaidy. Desek te “ózimniń jáne otbasymnyń qaýipsizdigine kepildik berilse ǵana Qazaqstanǵa qaita oralam” deidi biznesmen.
Antiábliazov naýqany
Jýrnalist Sergei Dývanovtyń aitýynsha Marǵulannyń basyna bult úiirildi.
Ábliazovtyń qyr sońyna túsken bilik aqiqat pen ańyzdy ajyratýdan qaldy.
“Ábliazovtyń sońyna túsken bilik, biliktiń qolshoqparlary joq jerden ilik izdeýge kóshken ázir. Úsh árip Ábliazovqa tyrnaq ushyndai qatysy barlardyń barlyǵyn jan alqymnan alýda. Seisembaev bergi jaǵy, ýaqyt óte kele Ábliazovtiń qolyn alǵandarǵa, júz kóriskenderge kezek keledi”, – deidi Dývanov.
Aitýynsha, biliktiń Ábliazovqa qarsy kúres naýqany sońǵy kezderi aqylǵa simaityn sipat alǵan
“Tergeýshiler kúdiktilerdi Ábliazovqa qarsy sóileýge, Ábliazovtyń atyna kúie jaǵýǵa, Qazaqstannyń barlyq sátsizdigi men baqytsyzdyǵyn Ábliazovtyń bir basyna aýdarýǵa májbúrleýde. Osy arqyly “Batystyń Muhtar jaily oiy ózgeredi. Ábliazovty keri qaitaryp beredi” degennen dámeli bizdiń bilik.
Munysynan túk shyqpaidy. Túk shyqpaitynyn munymen ainalysyp júrgenderdiń ishi sezedi. Joǵaryǵa jetkizýge júregi daýalamaidy, biraq”, – deidi Dývanov.
Aitýynsha bul naýqandy óz múddesine paidalanyp júrgender de bar. Osy arqyly biliktegi saiasi opponentterin aiaqtan shalyp, atyshýly Ábliazovpen bailanystyrǵysy bar. Bul neni bildiredi sonda?
“Bul Murathan Toqmadi, Eskendir Erimbetov pen Marǵulan Seisembaevtyń basyna túsken kún erteńgi kúni basqalarǵa týady degen sóz.
“Ábliazovpen aýyz jalasqan” degen aiypty aspannan alyp biznestegi, biliktegi qarsylastary men dushpandaryn tobyqtan qaǵady.
Joq, ras. Elge tanymal kásipkerlerdiń kópshiligi Ábliazovpen tanys, tipti bir jyldary birigip biznes júrgizgen…Ábliazovtyń qyl sońyna túsken biliktiń muny eskermeýi múmkin emes”, – deidi Dývanov.
Osydan segiz jyl buryn…
Aitýynsha, kúni keshe elden ketken Marǵulan Seisembaev basqalarǵa da oi salyp ketti. Onyń izin ala bilikten teperish kórgendi qalamaityn basqa kásipkerler de Seisembaevtyń sońynan ilesýi múmkin.
Aita ketsek, bul biznesmenniń Qazaqstannan birinshi ketisi emes.
2009 jyly Qarjy politsiiasy 67 paiyz aktsiiasy memleketke menshigindegi “Alians banktiń” bir top basshysynyń ústinen qylmystyq is qozǵaǵan. Bularǵa «senip tapsyrylǵan ózgeniń múlkin ielendi jáne ysyrap qyldy» dep aiyp taǵylǵan.
Mine sol kezde – banktiń birneshe qyzmetkeriniń ústinen qylmystyq is qozǵalǵan tusta shetelde demalyp jatqan Marǵulan Seisembaev ózine qatysty istiń ádil júretinine «kúmáni baryn» aityp, elge oralýǵa asyqpai shetelde qalǵan.
2010 jyly qaita oralǵan. Orala sala aktsiiasynyń basym bóligi memleketke tiesili banktiń qarjysynan bir tiyn urlamaǵanyn, oǵan qatysty aitylǵan aiyptardyń bári negizsiz ekenin aitqan.
– Eshkimnen eshteńe urlaǵam joq. Memlekettiń salǵan aqshasynyń barlyǵy banktiń esepshotynda tur. El-jurtqa nesie baryp jatyrmyz. Kók tiyn joǵalǵan joq. Alyp-qashpa áńgime aitpai turyp, aldymen dáleldeý qajet. Elge ózimniń taza ekenimdi dáleldeý úshin oraldym, – degen biznesmen.
Ári Ábliazovqa múlde qatysy joqtyǵyn aitqan.
“Meni Rahatpen (Áliev, red.) de, Muhtarmen de bailanystarmańyzdar. Eshýaqytta bulardyń saiasi is-áreketi men printsipin qoldaǵan emespin. Eshqashan oppozitsiia qatarynda bolǵan joqpyn. Nazarbaevtyń aldynda adalmyn. Nazarbaevqa adalmyn jáne aldaǵy ýaqytta da adal kúide qala beremin, – dep aitqany esimizde.
Araǵa segiz jyl salyp Seisembaev taǵy da elden ketti…
Óziniń Feisbýktegi paraqshasynda Marǵulan Seisembaev “BTA bankinen aqsha qymqyrǵan” degen kúdikpen ustalǵan bir kezdegi biznes seriktesi Eskendir Erimbetovti tutqyndaýdaǵy túpki maqsat – onyń qazirgi tańda Eýropada turyp jatqan týysyn Muhtar Ábliazovqa qarsy kýálik berýge kóndirý bolýy múmkin dep boljady.
Seisembai aityp otyrǵan Erimbetovtiń týysy kim? Ol – bir kezderi Ábliazovtyń zańgeri bolǵan Botagóz Járdámáli.
“Anyǵynda, meniń oiymsha Eskendirdi Muhtar Ábliazovtyń zańgeri bolǵan qaryndasy Bota Járdemálige bola tutqyndaǵan siiaqty. Sebebi Qazaqstanda Eskendirdiń aýqymdy biznesi joq. Osy arqyly tergeýshiler Botagóz Járdemálini Ábiliazovqa qarsy kýáger etkisi bar. Biraq bul meniń boljamym ǵana”, – deidi Marǵulan Seisembaev.
Elden ketýi ketse de biznesmen tergeýshiler suraǵyna “skaip arqyly jaýap berýge” ázir ekenin aitýda.
Az aqparat…
Marǵulan Seisembaev – 51 jasta. Jezqazǵan jerinde ómirge kelgen. Malshynyń balasy. Ázirgi ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversitetiniń túlegi. Zań fakýltetin támamdaǵan.
Biznestiń ot pen sýynan ótken Seisembaev 2002 jyly týǵan aǵasy Asqar Ǵalin ekeýi birlesip “Alians bankin” ashty.
2006 jyly banktiń direktorlar keńesiniń tóraǵasy bolyp taǵaiyndaldy.
2009 jyly daǵdarys tusynda banktiń baqylaý paketiniń birshama bóligi «Samuryq-Qazyna» qorynyń menshigine berildi.
Daiyndaǵan, Dýman BYQAI
