Tergeý organdary ony “BTA bankten qarjy qymqyrǵan” degen kúdikpen tutqyndalǵan Eskendir Erimbetovtiń isine baılanysty jaýap alýǵa shaqyrǵan. Áldeneni ishi sezgen Seısembaev shetelge ketti sol sebepti.
Munysy bas saýǵalaýǵa uqsamaıdy. Desek te “ózimniń jáne otbasymnyń qaýipsizdigine kepildik berilse ǵana Qazaqstanǵa qaıta oralam” deıdi bıznesmen.
Antıáblázov naýqany
Jýrnalıs Sergeı Dývanovtyń aıtýynsha Marǵulannyń basyna bult úıirildi.
Áblázovtyń qyr sońyna túsken bılik aqıqat pen ańyzdy ajyratýdan qaldy.
“Áblázovtyń sońyna túsken bılik, bıliktiń qolshoqparlary joq jerden ilik izdeýge kóshken ázir. Úsh árip Áblázovqa tyrnaq ushyndaı qatysy barlardyń barlyǵyn jan alqymnan alýda. Seısembaev bergi jaǵy, ýaqyt óte kele Áblázovtiń qolyn alǵandarǵa, júz kóriskenderge kezek keledi”, – deıdi Dývanov.
Aıtýynsha, bıliktiń Áblázovqa qarsy kúres naýqany sońǵy kezderi aqylǵa sımaıtyn sıpat alǵan
“Tergeýshiler kúdiktilerdi Áblázovqa qarsy sóıleýge, Áblázovtyń atyna kúıe jaǵýǵa, Qazaqstannyń barlyq sátsizdigi men baqytsyzdyǵyn Áblázovtyń bir basyna aýdarýǵa májbúrleýde. Osy arqyly “Batystyń Muhtar jaıly oıy ózgeredi. Áblázovty keri qaıtaryp beredi” degennen dámeli bizdiń bılik.
Munysynan túk shyqpaıdy. Túk shyqpaıtynyn munymen aınalysyp júrgenderdiń ishi sezedi. Joǵaryǵa jetkizýge júregi daýalamaıdy, biraq”, – deıdi Dývanov.
Aıtýynsha bul naýqandy óz múddesine paıdalanyp júrgender de bar. Osy arqyly bıliktegi saıası oponentterin aıaqtan shalyp, atyshýly Áblázovpen baılanystyrǵysy bar. Bul neni bildiredi sonda?
“Bul Murathan Toqmadı, Eskendir Erimbetov pen Marǵulan Seısembaevtyń basyna túsken kún erteńgi kúni basqalarǵa týady degen sóz.
“Áblázovpen aýyz jalasqan” degen aıypty aspannan alyp bıznestegi, bıliktegi qarsylastary men dushpandaryn tobyqtan qaǵady.
Joq, ras. Elge tanymal kásipkerlerdiń kópshiligi Áblázovpen tanys, tipti bir jyldary birigip bıznes júrgizgen…Áblázovtyń qyl sońyna túsken bıliktiń muny eskermeýi múmkin emes”, – deıdi Dývanov.
Osydan segiz jyl buryn…
Aıtýynsha, kúni keshe elden ketken Marǵulan Seısembaev basqalarǵa da oı salyp ketti. Onyń izin ala bılikten teperish kórgendi qalamaıtyn basqa kásipkerler de Seısembaevtyń sońynan ilesýi múmkin.
Aıta ketsek, bul bıznesmenniń Qazaqstannan birinshi ketisi emes.
2009 jyly Qarjy polısıasy 67 paıyz aksıasy memleketke menshigindegi “Aláns banktiń” bir top basshysynyń ústinen qylmystyq is qozǵaǵan. Bularǵa «senip tapsyrylǵan ózgeniń múlkin ıelendi jáne ysyrap qyldy» dep aıyp taǵylǵan.
Mine sol kezde – banktiń birneshe qyzmetkeriniń ústinen qylmystyq is qozǵalǵan tusta shetelde demalyp jatqan Marǵulan Seısembaev ózine qatysty istiń ádil júretinine «kúmáni baryn» aıtyp, elge oralýǵa asyqpaı shetelde qalǵan.
2010 jyly qaıta oralǵan. Orala sala aksıasynyń basym bóligi memleketke tıesili banktiń qarjysynan bir tıyn urlamaǵanyn, oǵan qatysty aıtylǵan aıyptardyń bári negizsiz ekenin aıtqan.
– Eshkimnen eshteńe urlaǵam joq. Memlekettiń salǵan aqshasynyń barlyǵy banktiń esepshotynda tur. El-jurtqa nesıe baryp jatyrmyz. Kók tıyn joǵalǵan joq. Alyp-qashpa áńgime aıtpaı turyp, aldymen dáleldeý qajet. Elge ózimniń taza ekenimdi dáleldeý úshin oraldym, – degen bıznesmen.
Ári Áblázovqa múlde qatysy joqtyǵyn aıtqan.
“Meni Rahatpen (Álıev, red.) de, Muhtarmen de baılanystarmańyzdar. Eshýaqytta bulardyń saıası is-áreketi men prınsıpin qoldaǵan emespin. Eshqashan opozısıa qatarynda bolǵan joqpyn. Nazarbaevtyń aldynda adalmyn. Nazarbaevqa adalmyn jáne aldaǵy ýaqytta da adal kúıde qala beremin, – dep aıtqany esimizde.
Araǵa segiz jyl salyp Seısembaev taǵy da elden ketti…
Óziniń Feısbýktegi paraqshasynda Marǵulan Seısembaev “BTA bankinen aqsha qymqyrǵan” degen kúdikpen ustalǵan bir kezdegi bıznes seriktesi Eskendir Erimbetovti tutqyndaýdaǵy túpki maqsat – onyń qazirgi tańda Eýropada turyp jatqan týysyn Muhtar Áblázovqa qarsy kýálik berýge kóndirý bolýy múmkin dep boljady.
Seısembaı aıtyp otyrǵan Erimbetovtiń týysy kim? Ol – bir kezderi Áblázovtyń zańgeri bolǵan Botagóz Járdámáli.
“Anyǵynda, meniń oıymsha Eskendirdi Muhtar Áblázovtyń zańgeri bolǵan qaryndasy Bota Járdemálige bola tutqyndaǵan sıaqty. Sebebi Qazaqstanda Eskendirdiń aýqymdy bıznesi joq. Osy arqyly tergeýshiler Botagóz Járdemálini Ábilázovqa qarsy kýáger etkisi bar. Biraq bul meniń boljamym ǵana”, – deıdi Marǵulan Seısembaev.
Elden ketýi ketse de bıznesmen tergeýshiler suraǵyna “skaıp arqyly jaýap berýge” ázir ekenin aıtýda.
Az aqparat…
Marǵulan Seısembaev – 51 jasta. Jezqazǵan jerinde ómirge kelgen. Malshynyń balasy. Ázirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń túlegi. Zań fakúltetin támamdaǵan.
Bıznestiń ot pen sýynan ótken Seısembaev 2002 jyly týǵan aǵasy Asqar Ǵalın ekeýi birlesip “Aláns bankin” ashty.
2006 jyly banktiń dırektorlar keńesiniń tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy.
2009 jyly daǵdarys tusynda banktiń baqylaý paketiniń birshama bóligi «Samuryq-Qazyna» qorynyń menshigine berildi.
Daıyndaǵan, Dýman BYQAI
