Tsifrly ǵasyrda ómir súrip jatqandyqtan, búginde internet keńistiginde óz kontentin damytýmen tanymal bolyp jatqan adamdar kóp. Biraq sol mártebesin erkin paidalanyp, azamattarǵa ziianyn tigizip jatqan oqiǵalar údep barady.
Olar kúmándi jelilik marketingtik kompaniialardy, qarjy piramidalaryn jáne biologiialyq belsendi qospalardy jarnamalap júr.
Osyndai internet juldyzdaryna senip aldanyp, adasyp qalǵan azamattar fizikalyq, qarjylyq jáne moraldyq zardap shegip otyr.
Túrli psihologiialyq trening júrgizetin insta juldyzdary halyqtyń ideologiialyq moraldyq printsipterine, ustanymdaryna keri áser etetin áńgimelermen sanany ýlaýda. Olardy baqylap jatqan eshkim joq. Bul – úlken qaýip.
Qarjy piramidalary – kópshilik halyqtyń qarjylyq saýatynyń jetkiliksiz bolýyn, sengishtigin jáne internettegi jarnamany qadaǵalaý boiynsha zańnamanyń álsizdigin paidalana otyryp qoǵamdaǵy úlken máseleniń birine ainalyp otyr. Osy piramidalar jóninde áriptesim depýtat Li Iýrii de másele kóterip keledi.
Quzyrly organdar ókinishke orai bul derttiń aldyn alýdan góri, halyq aldanyp, túrli tragediialar oryn alǵanda ǵana jazalaý fýnktsiiasyn ǵana atqaryp otyrǵan siiaqty. Tipti, sol tekserý men jazalaýdyń ózinde ádildik pen tabandylyqqa tiisti dárejede mán berip otyrǵanyna halyqtyń kúmáni bar. Osynyń bári ashynǵan zábir kórýshilerdiń túrli tragediialyq áreketterge barýyna sebep bolýda. Keshegi ózin ózi órtep jibergen kelinshektiń qaiǵysy osyǵan dálel.
Bul máseleni túbegeili baqylaýǵa alý úshin úsh baǵyt boiynsha naqty jumys júrgizilýi tiis:
Birinshiden, qarjy piramidalarynyń jumysyna tolyqtai shekteý qoiý qajet. Ol úshin – halyqtan investitsiialyq maqsatta júieli túrde qarjy jinaýǵa bailanysty áreketterdi tek litsenziiasy bar uiymdarǵa ǵana ruqsat beretin zańnamany kúsheitý kerek.
Óz qyzmetin jarnamalaǵanda mindetti túrde litsenziiasyn kórsetý talaby qoiylýy kerek. Mundai talap dástúrli qarjy uiymdaryna qatysty (bankter, saqtandyrý kompaniialary t.b.) burynnan bar.
Osy talap investitsiia maqsatynda (aqshalai nemese zattai aldyn ala salym salý arqyly qomaqty tabys tabý múmkindigin usynatyn barlyq sýbektiler) júieli túrde túrli jarnamalyq sharalar arqyly kópshilikten qarjy jinaýdy kózdeitin uiymdar men ujymdarǵa da qoiylýy tiis.
Osy oraida keibir jelilik marketing arqyly ónimderin satatyn kompaniialar da qarjylyq piramida bolyp shyqqan kezder bolǵanyn eskere otyryp, bul salany da nazardan tys qaldyrmaǵan jón.
Ár túrli tutyný taýarlary men tiisti densaýlyq saqtaý mekemeleri maquldaǵan ónimderdi jelilik marketing júiesi arqyly usyný bólek te, túkke turǵysyz, alýshyǵa esh qajeti joq taýardy satý arqyly, jelilik marketing júiesi negizinde kópshilikten aqsha jinap, keiingilerden kelgen aqshadan aldynǵylarǵa "tabys" tólei otyryp qulashyn keńge jaiǵan alaiaqtyq mysaldary da az emes. Sondyqtan, osyndai jumystardy litsenziialaý mehanizmin kúsheitý qajet
Ekinshiden, internet jáne áleýmettik jeli arqyly jarnama jasaýǵa degen talap júiesin retke keltirý qajet. Sebebi, myńdaǵan adamǵa japa shektirip, túrli tragediialyq saldarǵa aparyp jatqan alaiaqtyq qarjy piramidalary jaily aqparatty kópshilik jurt tikelei sol uiymnyń óz jarnamasynan góri, elge tanymal tulǵalardyń, áleýmettik jeli belsendileriniń paraqshalaryndaǵy jarnamadan bilip jatady.
Sony jarnamalaǵan kisige degen senim arqyly shyrmaýyqqa túsip jatatyny jasyryn emes. Sondyqtan, osy baǵytta áleýmettik jelidegi "pikir kóshbasshylarynyń" jaýapkershiligin arttyrý mańyzdy. Birqatar elderde jeke tulǵalardyń ádeýmettik jeli akkaýnttaryn BAQ retinde qarastyryp, tiisti jaýapkershilik artý praktikasy engizilgen. Osy salany zerttei otyryp, naqty sharalar qoldanylýy tiis.
Úshinshiden, qarjylyq piramidalardyń tabiǵaty jaily kópshilikke túsiniktemelik jumystar júieli túrde júrýi kerek. Sebebi, on myńdaǵan adamnyń qarjy piramidalary men ońai aqsha tabýǵa shaqyratyn ózge de usynystardyń órmegine túsiniń ózeginde – bilmeýshilik pen qarjylyq saýatsyzdyq jatqanyn da moiyndaýymyz kerek.
Osy olqylyqty azaitý maqsatynda bilim mekemelerinde, túrli áleýmettik jelilerde, BAQ betteri men efirlerde tiimdi aqparattyq rolikter, nusqaýlyqtar, kitaptar, baǵdarlamalar uiymdastyrý qajet.
Oǵan qosa, ortalyqtandyrylǵan internet resýrs ashylsa da artyq bolmaidy. Kez kelgen azamat jarnamadan, tanystardan kelgen usynystar bolǵan jaǵdaida (aqsha salyp,sol arqyly qomaqty tabys tabýǵa bolatyny jaily) atalǵan resýrstyń koll-ortalyqqa habarlasyp, nemese tiisti áleýmettik jelidegi akkaýntyna suraq jiberip, usynys jasap otyrǵan uiymnyń, ujymnyń, kompaniianyń, modeldiń, júieniń qarjy piramida emes ekenin anyqtaýǵa bolatyndai bolsa – bul da kóp jaǵdaidyń aldyn alar edi.
Osy atalǵan usynystardy qarap, zańnamada belgilengen merzim ishinde jazbasha jaýap berýińizdi suraimyn.
