Sıfrly ǵasyrda ómir súrip jatqandyqtan, búginde ınternet keńistiginde óz kontentin damytýmen tanymal bolyp jatqan adamdar kóp. Biraq sol mártebesin erkin paıdalanyp, azamattarǵa zıanyn tıgizip jatqan oqıǵalar údep barady.
Olar kúmándi jelilik marketıńtik kompanıalardy, qarjy pıramıdalaryn jáne bıologıalyq belsendi qospalardy jarnamalap júr.
Osyndaı ınternet juldyzdaryna senip aldanyp, adasyp qalǵan azamattar fızıkalyq, qarjylyq jáne moraldyq zardap shegip otyr.
Túrli psıhologıalyq trenıń júrgizetin ınsta juldyzdary halyqtyń ıdeologıalyq moraldyq prınsıpterine, ustanymdaryna keri áser etetin áńgimelermen sanany ýlaýda. Olardy baqylap jatqan eshkim joq. Bul – úlken qaýip.
Qarjy pıramıdalary – kópshilik halyqtyń qarjylyq saýatynyń jetkiliksiz bolýyn, sengishtigin jáne ınternettegi jarnamany qadaǵalaý boıynsha zańnamanyń álsizdigin paıdalana otyryp qoǵamdaǵy úlken máseleniń birine aınalyp otyr. Osy pıramıdalar jóninde áriptesim depýtat Lı Iýrıı de másele kóterip keledi.
Quzyrly organdar ókinishke oraı bul derttiń aldyn alýdan góri, halyq aldanyp, túrli tragedıalar oryn alǵanda ǵana jazalaý fýnksıasyn ǵana atqaryp otyrǵan sıaqty. Tipti, sol tekserý men jazalaýdyń ózinde ádildik pen tabandylyqqa tıisti dárejede mán berip otyrǵanyna halyqtyń kúmáni bar. Osynyń bári ashynǵan zábir kórýshilerdiń túrli tragedıalyq áreketterge barýyna sebep bolýda. Keshegi ózin ózi órtep jibergen kelinshektiń qaıǵysy osyǵan dálel.
Bul máseleni túbegeıli baqylaýǵa alý úshin úsh baǵyt boıynsha naqty jumys júrgizilýi tıis:
Birinshiden, qarjy pıramıdalarynyń jumysyna tolyqtaı shekteý qoıý qajet. Ol úshin – halyqtan ınvestısıalyq maqsatta júıeli túrde qarjy jınaýǵa baılanysty áreketterdi tek lısenzıasy bar uıymdarǵa ǵana ruqsat beretin zańnamany kúsheıtý kerek.
Óz qyzmetin jarnamalaǵanda mindetti túrde lısenzıasyn kórsetý talaby qoıylýy kerek. Mundaı talap dástúrli qarjy uıymdaryna qatysty (bankter, saqtandyrý kompanıalary t.b.) burynnan bar.
Osy talap ınvestısıa maqsatynda (aqshalaı nemese zattaı aldyn ala salym salý arqyly qomaqty tabys tabý múmkindigin usynatyn barlyq sýbektiler) júıeli túrde túrli jarnamalyq sharalar arqyly kópshilikten qarjy jınaýdy kózdeıtin uıymdar men ujymdarǵa da qoıylýy tıis.
Osy oraıda keıbir jelilik marketıń arqyly ónimderin satatyn kompanıalar da qarjylyq pıramıda bolyp shyqqan kezder bolǵanyn eskere otyryp, bul salany da nazardan tys qaldyrmaǵan jón.
Ár túrli tutyný taýarlary men tıisti densaýlyq saqtaý mekemeleri maquldaǵan ónimderdi jelilik marketıń júıesi arqyly usyný bólek te, túkke turǵysyz, alýshyǵa esh qajeti joq taýardy satý arqyly, jelilik marketıń júıesi negizinde kópshilikten aqsha jınap, keıingilerden kelgen aqshadan aldynǵylarǵa "tabys" tóleı otyryp qulashyn keńge jaıǵan alaıaqtyq mysaldary da az emes. Sondyqtan, osyndaı jumystardy lısenzıalaý mehanızmin kúsheıtý qajet
Ekinshiden, ınternet jáne áleýmettik jeli arqyly jarnama jasaýǵa degen talap júıesin retke keltirý qajet. Sebebi, myńdaǵan adamǵa japa shektirip, túrli tragedıalyq saldarǵa aparyp jatqan alaıaqtyq qarjy pıramıdalary jaıly aqparatty kópshilik jurt tikeleı sol uıymnyń óz jarnamasynan góri, elge tanymal tulǵalardyń, áleýmettik jeli belsendileriniń paraqshalaryndaǵy jarnamadan bilip jatady.
Sony jarnamalaǵan kisige degen senim arqyly shyrmaýyqqa túsip jatatyny jasyryn emes. Sondyqtan, osy baǵytta áleýmettik jelidegi "pikir kóshbasshylarynyń" jaýapkershiligin arttyrý mańyzdy. Birqatar elderde jeke tulǵalardyń ádeýmettik jeli akkaýnttaryn BAQ retinde qarastyryp, tıisti jaýapkershilik artý praktıkasy engizilgen. Osy salany zertteı otyryp, naqty sharalar qoldanylýy tıis.
Úshinshiden, qarjylyq pıramıdalardyń tabıǵaty jaıly kópshilikke túsiniktemelik jumystar júıeli túrde júrýi kerek. Sebebi, on myńdaǵan adamnyń qarjy pıramıdalary men ońaı aqsha tabýǵa shaqyratyn ózge de usynystardyń órmegine túsiniń ózeginde – bilmeýshilik pen qarjylyq saýatsyzdyq jatqanyn da moıyndaýymyz kerek.
Osy olqylyqty azaıtý maqsatynda bilim mekemelerinde, túrli áleýmettik jelilerde, BAQ betteri men efırlerde tıimdi aqparattyq rolıkter, nusqaýlyqtar, kitaptar, baǵdarlamalar uıymdastyrý qajet.
Oǵan qosa, ortalyqtandyrylǵan ınternet resýrs ashylsa da artyq bolmaıdy. Kez kelgen azamat jarnamadan, tanystardan kelgen usynystar bolǵan jaǵdaıda (aqsha salyp,sol arqyly qomaqty tabys tabýǵa bolatyny jaıly) atalǵan resýrstyń koll-ortalyqqa habarlasyp, nemese tıisti áleýmettik jelidegi akkaýntyna suraq jiberip, usynys jasap otyrǵan uıymnyń, ujymnyń, kompanıanyń, modeldiń, júıeniń qarjy pıramıda emes ekenin anyqtaýǵa bolatyndaı bolsa – bul da kóp jaǵdaıdyń aldyn alar edi.
Osy atalǵan usynystardy qarap, zańnamada belgilengen merzim ishinde jazbasha jaýap berýińizdi suraımyn.
