Elimizde AES qurylysyna bailanysty respýblikalyq referendýmǵa shaqyrý naýqany qyzý júrip jatyr. Bul saiasi shara óner juldyzdarynyń da nazarynan tys qalmady, dep jazady Dalanews.kz.
Olardyń basym kópshiligi álemjelide atom elektr stantsiiasynyń qurylysyna qatysty azamattyq ustanymdaryn bildirýde.
Máselen, buǵan deiin Qairat Nurtas Shymkent qalalyq shtabynda AES salýdy qoldaitynyn jetkizip, halyqqa úndeý jasaǵan edi. Ol Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Joldaýynda jariialanǵan jalpyhalyqtyq referendýmdy mańyzdy qadam retinde qarastyratynyn jáne 6 qazan kúni ótetin referendýmda belsendi túrde qatysatynyn málimdedi.
Al ánshi Merýert Túsipbaeva AES qurylysyna qarsy ekenin atap ótti. Onyń aitýynsha, AES tek ekologiialyq qaýip qana emes, bolashaq urpaqtyń densaýlyǵyna da úlken ziian ákelýi múmkin.
“Men bolashaq urpaqtyń, balalarynyń densaýlyǵyna alańdaityn árbir azamattyń bul máselege bei-jai qaramaýy tiis dep oilaimyn”, – dedi ol.
Sonymen qatar belgili óner ieleri Qudaibergen Bekish pen Jeńis Ysqaqova da osy másele tóńireginde jeke kózqarasyn bildirýde tartynyp qalmady.
“AES Qazaqstanǵa ne úshin kerek? Ony salýǵa ne úshin qumartyp otyr? Munyń astaryna áli boilap kórmedim. Sondyqtan kerek nemese kerek emes dep kesip-piship aita almaimyn. Degenmen, 1986 jyly Ýkrainadaǵy Chernobl apaty adamzat sanasynan áli óshe qoimady. Chernobylde bolǵan jaqyndarym apat saldarynan onkologiialyq aýrýǵa shaldyqty.
Osy rette bul bir ǵana biliktiń emes, búkil halyqtyń talqysyna súiene otyryp sheshetin másele. Eger aqyry salýǵa oqtalsa, damyǵan ári tájiribesi mol Japoniianyń mamandaryna senim artqan jón dep sanaimyn. Sebebi, japondyqtar Semei poligonyn ótkergen bizben taǵdyrlas halyq bolǵandyqtan, munyń qyr-syryn jaqsy biledi dep oilaimyn”, - dep jaýap berdi Qudaibergen Bekish Nege.kz portaly joldaǵan saýalǵa.
Jeńis Ysqaqova da áriptesiniń sózin qostai ketti. Onyń aitýynsha, AES qurylysynan kelip-keter paida joq.
“Bázbireýler AES basqa memleketterde bir emes, ekeýden bar degendi aityp jatyr eken. Biz buǵan deiin de AES-siz de ómir súrip kelgen elmiz ǵoi. AES bolmaǵandyqtan osyndai tarshylyqta kún keship jatpaǵan shyǵarmyz. Ekinshiden, ony salý úshin qyrýar qarjy ketedi. Sol aqshany ózge máselelerdi ońtaily sheshýge nege salmasqa?! Máselen, jurttyń alatyn ailyǵy infliatsiianyń saldarynan jumyrǵa juǵymsyz bolyp jatyr. Bul álbette kóptegen otbasynyń turmystyq jaǵdaiy álsirep, “shyqpa, janym, shyqpamen” otyrýyna ákeldi. Bilimdi ári saý urpaq qalyptastyrý jolynda ustazdar men dárigerlerdiń jalaqysyn nege kótermeske?!”, - deidi óner iesi Nege.kz portalyna bergen suqbatynda.
Osy tusta ánshi bul sheshim halyqtyń kóńiline kúdik uialatatynyn alǵa tartty.
“Úshinshiden, bizde munai gazben qatar túrli-tústi metaldyń bári bar. Osylardy alys-beriske túsire otyryp, elektr energiiasy tapshylyǵyn sheshýdiń ózge jolyn qarastyrýǵa bolmai ma? Referendým ótkizýdiń de qajeti shamaly. Sebebi ony jalpy halyqtyń qoldaitynyna kúmánim bar. Óitkeni ainalamdaǵy týma-týys, kórshi-kólem, quda-jegjat syndy qalyń qazaqtyń birinen qoldaityn keiip kórip otyrǵan joqpyn”, - dedi ol.
Onyń sózinshe, AES qurylysy ótken qatelikterdi qaitalaýǵa jol ashýy múmkin.
“Estýimshe, sol AES-ti Balqash jaqqa salýǵa bel bailap otyrǵan syńaily. Bilikti ekologtar onda Balqashtyń da Araldyń kúiin keshetinin aityp dabyl qaǵyp jatyr. Atomnyń zardabynan áli kúnge deiin esin jiia almai otyrǵan Semei óńiriniń siqy taǵy belgili. Biz nege qasiretten kóz ashpaýǵa tiispiz? Ekologiialyq aimaqqa ainalǵan Qyzylordanyń qyzy retinde týǵan elimdi, týǵan jerimdi taǵy tájribege salyp, qurdymǵa ketirýine qarsymyn. Anaý Chernobldiń kúiin keship qalmasymyzǵa kim kepildik beredi?! Oilanaiyq!”, - dedi ánshi.
