Elimizde AES qurylysyna baılanysty respýblıkalyq referendýmǵa shaqyrý naýqany qyzý júrip jatyr. Bul saıası shara óner juldyzdarynyń da nazarynan tys qalmady, dep jazady Dalanews.kz.
Olardyń basym kópshiligi álemjelide atom elektr stansıasynyń qurylysyna qatysty azamattyq ustanymdaryn bildirýde.
Máselen, buǵan deıin Qaırat Nurtas Shymkent qalalyq shtabynda AES salýdy qoldaıtynyn jetkizip, halyqqa úndeý jasaǵan edi. Ol Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Joldaýynda jarıalanǵan jalpyhalyqtyq referendýmdy mańyzdy qadam retinde qarastyratynyn jáne 6 qazan kúni ótetin referendýmda belsendi túrde qatysatynyn málimdedi.
Al ánshi Merýert Túsipbaeva AES qurylysyna qarsy ekenin atap ótti. Onyń aıtýynsha, AES tek ekologıalyq qaýip qana emes, bolashaq urpaqtyń densaýlyǵyna da úlken zıan ákelýi múmkin.
“Men bolashaq urpaqtyń, balalarynyń densaýlyǵyna alańdaıtyn árbir azamattyń bul máselege beı-jaı qaramaýy tıis dep oılaımyn”, – dedi ol.
Sonymen qatar belgili óner ıeleri Qudaıbergen Bekish pen Jeńis Ysqaqova da osy másele tóńireginde jeke kózqarasyn bildirýde tartynyp qalmady.
“AES Qazaqstanǵa ne úshin kerek? Ony salýǵa ne úshin qumartyp otyr? Munyń astaryna áli boılap kórmedim. Sondyqtan kerek nemese kerek emes dep kesip-piship aıta almaımyn. Degenmen, 1986 jyly Ýkraınadaǵy Chernobl apaty adamzat sanasynan áli óshe qoımady. Chernobylde bolǵan jaqyndarym apat saldarynan onkologıalyq aýrýǵa shaldyqty.
Osy rette bul bir ǵana bıliktiń emes, búkil halyqtyń talqysyna súıene otyryp sheshetin másele. Eger aqyry salýǵa oqtalsa, damyǵan ári tájirıbesi mol Japonıanyń mamandaryna senim artqan jón dep sanaımyn. Sebebi, japondyqtar Semeı polıgonyn ótkergen bizben taǵdyrlas halyq bolǵandyqtan, munyń qyr-syryn jaqsy biledi dep oılaımyn”, - dep jaýap berdi Qudaıbergen Bekish Nege.kz portaly joldaǵan saýalǵa.
Jeńis Ysqaqova da áriptesiniń sózin qostaı ketti. Onyń aıtýynsha, AES qurylysynan kelip-keter paıda joq.
“Bázbireýler AES basqa memleketterde bir emes, ekeýden bar degendi aıtyp jatyr eken. Biz buǵan deıin de AES-siz de ómir súrip kelgen elmiz ǵoı. AES bolmaǵandyqtan osyndaı tarshylyqta kún keship jatpaǵan shyǵarmyz. Ekinshiden, ony salý úshin qyrýar qarjy ketedi. Sol aqshany ózge máselelerdi ońtaıly sheshýge nege salmasqa?! Máselen, jurttyń alatyn aılyǵy ınflásıanyń saldarynan jumyrǵa juǵymsyz bolyp jatyr. Bul álbette kóptegen otbasynyń turmystyq jaǵdaıy álsirep, “shyqpa, janym, shyqpamen” otyrýyna ákeldi. Bilimdi ári saý urpaq qalyptastyrý jolynda ustazdar men dárigerlerdiń jalaqysyn nege kótermeske?!”, - deıdi óner ıesi Nege.kz portalyna bergen suqbatynda.
Osy tusta ánshi bul sheshim halyqtyń kóńiline kúdik uıalatatynyn alǵa tartty.
“Úshinshiden, bizde munaı gazben qatar túrli-tústi metaldyń bári bar. Osylardy alys-beriske túsire otyryp, elektr energıasy tapshylyǵyn sheshýdiń ózge jolyn qarastyrýǵa bolmaı ma? Referendým ótkizýdiń de qajeti shamaly. Sebebi ony jalpy halyqtyń qoldaıtynyna kúmánim bar. Óıtkeni aınalamdaǵy týma-týys, kórshi-kólem, quda-jegjat syndy qalyń qazaqtyń birinen qoldaıtyn keıip kórip otyrǵan joqpyn”, - dedi ol.
Onyń sózinshe, AES qurylysy ótken qatelikterdi qaıtalaýǵa jol ashýy múmkin.
“Estýimshe, sol AES-ti Balqash jaqqa salýǵa bel baılap otyrǵan syńaıly. Bilikti ekologtar onda Balqashtyń da Araldyń kúıin keshetinin aıtyp dabyl qaǵyp jatyr. Atomnyń zardabynan áli kúnge deıin esin jıa almaı otyrǵan Semeı óńiriniń sıqy taǵy belgili. Biz nege qasiretten kóz ashpaýǵa tıispiz? Ekologıalyq aımaqqa aınalǵan Qyzylordanyń qyzy retinde týǵan elimdi, týǵan jerimdi taǵy tájrıbege salyp, qurdymǵa ketirýine qarsymyn. Anaý Chernobldiń kúıin keship qalmasymyzǵa kim kepildik beredi?! Oılanaıyq!”, - dedi ánshi.
