Joba– aınalańa qamqorlyq tanytyp,jarqyn da nurly ómirge jol bastaý. Qazynaly qarttarǵa kóńil bólý,ata-ana qamqorlyǵynan aırylǵan balalarǵa qýanysh syılaý,qoǵamǵa paıdaly is atqarý jobanyń basty maqsaty.Adamgershilik mádenıeti-halyqpen tyǵyz qarym-qatynas quratyn barlyq mamandyq ıelerinde bolýy qajet.Osy tusta zańger mamandyǵy halyqpen etene jaqyn bolǵandyqtan joǵaryda atalǵan jaıttardyń mańyzy zor. Zań salasynda qyzmet atqaratyn mamannyń sóıleý mádenıetiniń joǵary dárejede bolýy da kásibı talap.Zańgerdiń bilim deńgeıi ǵana emes,sóıleý mádenıeti de mańyzdy ról atqarady.
Bilikti zańger bolý úshin bilim kókjıegi keń,quqyqtyq jumys tájirıbesi mol bolýy shart.Degenmen, kásibı qyzmetiniń sıpatyna baılanysty zańger joǵary quqyqtyq mádenıet, kásibı etıka men estetıkany bilýi mańyzdy. Zań mádenıeti -zańdy bilýmen qalyptasady. Iaǵnı, qorǵalýshynyń quqyǵyn qorǵaý barysynda naqty faktimen, talappen, zań aıasymen júrý,ótirikke,alaıaqtyqqa jol bermeý.Dóńgelek ústel barysynda bilim alýshylar taǵy da bir ózekti máseleni tilge tıek etti.Qazirgi tańdaǵy jalpy halyqtyń quqyqtyq mádenıeti men quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrý, osy negizde quqyqtyq tártipti nyǵaıtý memlekettik bılik pen jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń qyzmetiniń mańyzdy baǵyttary bolyp tabylatynyn atap ótti.
Oı bólisip,pikir almasa otyra bilim alýshylar zań salasynynyń taǵy bir mańyzdy máselesi sot ádildigin aıtyp ótti.Bolashaǵy myǵym eldiń taǵy bir satysysy-sot ádildigi.Ádil qoǵam-yntymaǵy nyǵaıaúshy el.Sot tóreligi barysynda zańdy úkim, ádil sheshim zańger mádenıetiniń eń basty kórsetkishi dep oılaımyn. BUU-nyń bastaýymen alǵash ret «turaqty damý» konsepsıasy usynylǵany bárimizge belgili.Turaqty damý maqsattarynyń ishindegi 16-maqsat: «Beıbitshilik,ádildik jáne tıimdi ınstıtýttar» ekenin alǵa tartqym keledi.Ádil qazylyq etý — ár sýdıanyń qasıetti paryzy. Ol úshin zańdy bes saýsaqtaı bilip, jatqa aıta bilý jetkiliksiz. Eń bastysy, bı-adal, ádil bolyp, is boıynsha sheshim qabyldaǵanda jigerlikti, batyldyqty, tabandylyqty kórsete bilýi – zaman talaby ekendigin umytpaýy qajet.
Zańger jumysy – quqyq úshin kúres, ol kúres zańgerlerge úlken rýhanı shabyt syılaıdy. Zańger mamandyǵynyń taǵy keremet múmkindigi – alynǵan bilimdi memlekettik basqarýdyń ár salasynda: ǵylymda, ekonomıkada, mádenıette, sportta jáne jýrnalısıkada paıdalanýǵa bolady. Joǵary bilikti zańger kásibı qyzmette árqashan qajet. Zańger mamandyǵyn támamdaǵan shynaıy bilikti mamandar joǵary ıntellektýaldy ári uıymdastyrýshylyq qabiletke ıe bolady. Sebebi,zań salasy adam ómirine jaýapty bolar mamandyqtyń biri ári biregeıi.
Sýleımenova S.J
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń zań fakúlteti azamattyq quqyq jáne azamattyq is júrgizý,eńbek quqyǵy kafedrasynyń meńgerýshisi,zań ǵylymdarynyń doktory,profesor
Nýrahmetova G.G.
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń zań fakúlteti azamattyq quqyq jáne azamattyq is júrgizý, eńbek quqyǵy kafedrasynyń z.ǵ.k., dosent
