Óńirlerde bolǵan sý tasqyny egis naýqanyna aitarlyqtai áser etip, sharýalardy ábigerge saldy. Keibir óńirlerdegi sharýashylyqtar zardap shekti. Osy oraida Dalanews.kz tilshisi "Báiterek UBH" AQ sharýalarǵa qandai kómek kórsetip jatqanyna sholý jasady.
Biyl tabiǵi apattar aýyl sharýashylyǵyna keri áserin tigizgen.
Ótken jyly zardap shekken fermerlerge "Agrarlyq nesie korporatsiiasy" AQ (ANK) jáne "QazAgroQarjy" AQ (QAQ) kompaniialary 59 mlrd teńgeden astam somaǵa 1,4 myń klienttiń mindettemesin oryndaý merzimderin uzartqan.
Biyl sý tasqyny jedel qoldaý sharalaryn qabyldaýdy talap etken. ANK jáne QAQ zardap shekken qaryz alýshylardan qaryzdar men lizing boiynsha mindettemelerdi qaita qurylymdaýǵa ótinishterdi qabyldaý men qaraýdyń tártibin bekitti. Qazirgi ýaqytta 173 aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerinen 619 mln teńgege tiisti ótinishter kelip tústi. 483 mln teńgege 153 ótinim maquldandy. Degenmen ótinishter áli de túsip jatyr eken.
2024 jylǵa bastapqyda respýblikalyq biýdjetten ANK iske asyratyn "Keń dala" baǵdarlamasy boiynsha kóktemgi egis jáne egin jinaý jumystaryna kredit berýge 140 mlrd teńge bólý josparlanǵan bolatyn. Osy qarajat kólemi sheńberinde 3,6 mln ga egistik alqaptaryn ósirý úshin 3,5 myń aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler qarjylandyryldy, taiaý ýaqytta qarajatty igerý aiaqtalady.
Biraq kóktemgi egis jáne egin jinaý jumystaryn júrgizýge qajet ainalym qarajatyna qajettilikti qanaǵattandyrý úshin 140 mlrd teńge jetkiliksiz. Bul rette qosymsha qarajat bólý úshin biýdjet múmkindikteri shekteýli bolyp otyrǵan kórinedi. Sondyqtan Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáikes, Úkimet holding aldyna naryqtan 300 mlrd teńgege deiingi kólemde qosymsha qarajat tartý jáne kóktemgi egis jáne egin jinaý jumystaryn qarjylandyrýǵa jiberý mindetin qoiǵan.
Holding osy baǵytta qajetti jumystardy júrgizgen. Birinshi transhpen 150 mlrd teńge ANK-ǵa kóktemgi egis jáne egin jinaý jumystaryn qarjylandyrýǵa jiberilgen. Bul rette qaryz alýshy úshin biýdjet qarajatyna uqsas jyldyq 5% jeńildikti mólsherleme saqtalady. Fermerlerdiń qabyldaýyna yńǵaily bolý úshin biýdjetten tys kózder esebinen kóktemgi egis jáne egin jinaý jumystaryn qarjylandyrý baǵdarlamasy "Keń dala-2" dep atalǵan.
Kóktemgi egis jáne egin jinaý jumystaryn nesielendirýdiń jeńildetilgen baǵdarlamasy alǵash ret naryqtyq qarajat esebinen jáne osyndai aitarlyqtai kólemde júzege asyrylyp jatqanyn atap ótkim keledi. Aldyńǵy jyldary jeńildetilgen nesielerdi tek 140 mlrd teńge mólsherinde biýdjettik kredit sheginde alýǵa bolatyn, al 2022 jylǵa deiin bul 70 mlrd teńge bolatyn. Ainalym qarajattarynyń qalǵan qajettiligi qymbat naryqtyq nesieler arqyly qanaǵattandyryldy, bul, árine, kóptegen fermerlerge ǵylymi negizdelgen agrotehnikalyq sharalardy tolyq júrgizýge jáne joǵary ónim alýǵa múmkindik bermedi. Endi qosymsha jeńildikti qarajat alý múmkindigi máselesi sheshilgen jáne bul aýyl sharýashylyǵy úshin mańyzdy jetistik.
"Keń dala-2" jańa baǵdarlamasynyń burynǵy qarjylandyrý sharttarynan aiyrmashylyǵy bar. Eger áleýetti qaryz alýshyda kepilmen qamtamasyz etý jetkiliksiz bolsa, "Damý" KDQ" AQ-nyń kredit somasynyń 85% mólsherinde ANK krediti boiynsha kepildigin alý múmkindigi bar. "Keń dala-2" baǵdarlamasy – ózinshe biregei jańa baǵdarlama. 2001 jyly ANK qurylǵannan beri onyń qaryz alýshylary úshin "Damý" KDQ" AQ kepildikteri eshqashan qoljetimdi bolǵan emes. Kepildikter ekinshi deńgeili bankterdiń kredit berýin yntalandyrýǵa eseptelgen, sondyqtan ANK qaryz alýshylary bank klientterimen teń jaǵdaida bolmaǵan.
Eger ekonomikanyń basqa sektorlarynda "Damý" KDQ" AQ kepildikteri kredit berýdiń ósimine yqpal etse, onda aýyl sharýashylyǵynda bank nesiesin jandandyrý úshin kepildikterdiń jetkiliksiz ekeni anyq. Bul statistikadan aiqyn kórinedi. Mysaly, 2014 jyly ekinshi deńgeili bankter aýyl sharýashylyǵyna 431 mlrd teńge qarjy usynsa, ótken jyly bankter tek 373 mlrd teńge berdi, onyń 61 mlrd teńgesi – bankterdiń qarajaty emes, ANK tarapynan qorlandyrý. 2014 jyldan beri kópshiligi importtalatyn tuqym, aýyl sharýashylyǵy tehnikasy, qosalqy bólshekter, tyńaitqyshtar, gerbitsidter baǵasynyń ósýin eskersek, naqty mánde infliatsiiany shegergende bankter agrarlyq salaǵa 10 jyl burynǵyǵa qaraǵanda edáýir az kredit beredi.
Sondyqtan ANK qaryz alýshylaryna kepildik berý siiaqty quraldy paidalanýǵa teń múmkindik usyný týraly sheshim sapaly oń ózgeris bolyp sanalady, bul kepil tapshylyǵyna bailanysty ANK-dan buryn kredit ala almaǵan jáne bankter tarapynan maquldaý ala almai júrgen fermerlerge memlekettik qoldaýdy jan-jaqty qamtýǵa múmkindik beredi.
Bul sheshimniń basqa jaǵymdy jaǵy bar. Qaryz alýshylar úshin kepildiktiń qoljetimdiligin qamtamasyz etý úshin biýdjetten kepilgerdiń táýekelin jabatyn kepildik berý komissiiasy sýbsidiialanady. Eger "Damý" KDQ" AQ-nyń "qoldanystaǵy" kepildikter boiynsha tólemderin bankter óz qalaýy boiynsha paidalana alatyn bolsa, ANK jaǵdaiynda bul tólemder fermerler úshin jańa qaryzdarǵa qaita investitsiialanady, bul biýdjet qarajatyn paidalanýdyń mýltiplikativtik áserin arttyrady.
Osylaisha, holding qabyldaǵan "Damý" KDQ" AQ kepildik berý baǵdarlamasyn ANK kreditterine paidalaný týraly sheshimder eki kompaniianyń keshendi sinergiiasyn qamtamasyz etýge jáne agroónerkásip kesheni sýbektileri úshin jeńildikti qarjylandyrýdyń qoljetimdiligin arttyrýǵa múmkindik berdi.
"Keń dala-2" baǵdarlamasy fermerlerdiń úlken qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy. Baǵdarlama salystyrmaly túrde jaqyn arada iske qosylǵanyna qaramastan, 100 mlrd teńgege jýyq somaǵa kreditter berildi. Bul rette ótinimderdiń jalpy pýly aǵymdaǵy sátte 200 mlrd teńgege jaqyndap keledi. Fermerlerge egistikterdi ósimdikterdi qorǵaý quraldarymen óńdeýge, egin jinaý naýqanyna daiyndalýǵa qarajat qajet, sondyqtan ótinimder belsendi túrde túsedi."Keń dala 2" baǵdarlamasy boiynsha buryn-sońdy bolmaǵan úlken qarajat limitin eskere otyryp, fermerler osy múmkindikti paidalanyp, ANK filialdaryna habarlasa alady.
Egin jinaý naýqanyn júrgizý úshin aýyl sharýashylyǵy tehnikasy qajet ekeni sózsiz. Holding osy baǵytta qandai jumys júrgizgenin túsindirdi. Úkimettiń tapsyrmasyna sáikes holding "QazAgroQarjy" AQ arqyly otandyq óndiristiń aýyl sharýashylyǵy tehnikasy lizinginiń 100 mlrd teńgege aýqymdy jeńildikti baǵdarlamasyn iske qosqan. Bul naryq qarajaty esebinen iske asyrylatyn jyldyq 5% mólsherleme boiynsha tarihtaǵy alǵashqy jeńildikti lizingtik baǵdarlama. Osy maqsattar úshin Holding obligatsiialyq baǵdarlama sheńberinde 100 mlrd teńge tartady. Bul rette osy baǵdarlama sheńberinde qoldaýdyń qosymsha sharasy 2024 jylǵy 1 jeltoqsanǵa deiin birinshi lizingtik tólemdi tóleý boiynsha keiinge qaldyrý bolyp tabylady.
Baǵdarlama, atap ótkenimdei, otandyq óndiristiń aýyl sharýashylyǵy tehnikasyna baǵyttalǵan. Sondyqtan, biz fermerlerimizdi qoldap qana qoimai, qazaqstandyq aýyl sharýashylyǵy mashinalaryn jasaýdy damytýǵa da kómektesemiz. Qazir "QazAgroQarjy" AQ filialdary osy jeńildikti lizing baǵdarlamasy boiynsha ótinimderdi qabyldaýdy jalǵastyrýda. Jańa tehnikaǵa qyzyǵýshylyq tanytqan aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler belsendi qatysa alady.
