Óńirlerde bolǵan sý tasqyny egis naýqanyna aıtarlyqtaı áser etip, sharýalardy ábigerge saldy. Keıbir óńirlerdegi sharýashylyqtar zardap shekti. Osy oraıda Dalanews.kz tilshisi "Báıterek UBH" AQ sharýalarǵa qandaı kómek kórsetip jatqanyna sholý jasady.
Bıyl tabıǵı apattar aýyl sharýashylyǵyna keri áserin tıgizgen.
Ótken jyly zardap shekken fermerlerge "Agrarlyq nesıe korporasıasy" AQ (ANK) jáne "QazAgroQarjy" AQ (QAQ) kompanıalary 59 mlrd teńgeden astam somaǵa 1,4 myń klıenttiń mindettemesin oryndaý merzimderin uzartqan.
Bıyl sý tasqyny jedel qoldaý sharalaryn qabyldaýdy talap etken. ANK jáne QAQ zardap shekken qaryz alýshylardan qaryzdar men lızıń boıynsha mindettemelerdi qaıta qurylymdaýǵa ótinishterdi qabyldaý men qaraýdyń tártibin bekitti. Qazirgi ýaqytta 173 aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerinen 619 mln teńgege tıisti ótinishter kelip tústi. 483 mln teńgege 153 ótinim maquldandy. Degenmen ótinishter áli de túsip jatyr eken.
2024 jylǵa bastapqyda respýblıkalyq búdjetten ANK iske asyratyn "Keń dala" baǵdarlamasy boıynsha kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryna kredıt berýge 140 mlrd teńge bólý josparlanǵan bolatyn. Osy qarajat kólemi sheńberinde 3,6 mln ga egistik alqaptaryn ósirý úshin 3,5 myń aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler qarjylandyryldy, taıaý ýaqytta qarajatty ıgerý aıaqtalady.
Biraq kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn júrgizýge qajet aınalym qarajatyna qajettilikti qanaǵattandyrý úshin 140 mlrd teńge jetkiliksiz. Bul rette qosymsha qarajat bólý úshin búdjet múmkindikteri shekteýli bolyp otyrǵan kórinedi. Sondyqtan Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, Úkimet holdıń aldyna naryqtan 300 mlrd teńgege deıingi kólemde qosymsha qarajat tartý jáne kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn qarjylandyrýǵa jiberý mindetin qoıǵan.
Holdıń osy baǵytta qajetti jumystardy júrgizgen. Birinshi transhpen 150 mlrd teńge ANK-ǵa kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn qarjylandyrýǵa jiberilgen. Bul rette qaryz alýshy úshin búdjet qarajatyna uqsas jyldyq 5% jeńildikti mólsherleme saqtalady. Fermerlerdiń qabyldaýyna yńǵaıly bolý úshin búdjetten tys kózder esebinen kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn qarjylandyrý baǵdarlamasy "Keń dala-2" dep atalǵan.
Kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn nesıelendirýdiń jeńildetilgen baǵdarlamasy alǵash ret naryqtyq qarajat esebinen jáne osyndaı aıtarlyqtaı kólemde júzege asyrylyp jatqanyn atap ótkim keledi. Aldyńǵy jyldary jeńildetilgen nesıelerdi tek 140 mlrd teńge mólsherinde búdjettik kredıt sheginde alýǵa bolatyn, al 2022 jylǵa deıin bul 70 mlrd teńge bolatyn. Aınalym qarajattarynyń qalǵan qajettiligi qymbat naryqtyq nesıeler arqyly qanaǵattandyryldy, bul, árıne, kóptegen fermerlerge ǵylymı negizdelgen agrotehnıkalyq sharalardy tolyq júrgizýge jáne joǵary ónim alýǵa múmkindik bermedi. Endi qosymsha jeńildikti qarajat alý múmkindigi máselesi sheshilgen jáne bul aýyl sharýashylyǵy úshin mańyzdy jetistik.
"Keń dala-2" jańa baǵdarlamasynyń burynǵy qarjylandyrý sharttarynan aıyrmashylyǵy bar. Eger áleýetti qaryz alýshyda kepilmen qamtamasyz etý jetkiliksiz bolsa, "Damý" KDQ" AQ-nyń kredıt somasynyń 85% mólsherinde ANK kredıti boıynsha kepildigin alý múmkindigi bar. "Keń dala-2" baǵdarlamasy – ózinshe biregeı jańa baǵdarlama. 2001 jyly ANK qurylǵannan beri onyń qaryz alýshylary úshin "Damý" KDQ" AQ kepildikteri eshqashan qoljetimdi bolǵan emes. Kepildikter ekinshi deńgeıli bankterdiń kredıt berýin yntalandyrýǵa eseptelgen, sondyqtan ANK qaryz alýshylary bank klıentterimen teń jaǵdaıda bolmaǵan.
Eger ekonomıkanyń basqa sektorlarynda "Damý" KDQ" AQ kepildikteri kredıt berýdiń ósimine yqpal etse, onda aýyl sharýashylyǵynda bank nesıesin jandandyrý úshin kepildikterdiń jetkiliksiz ekeni anyq. Bul statısıkadan aıqyn kórinedi. Mysaly, 2014 jyly ekinshi deńgeıli bankter aýyl sharýashylyǵyna 431 mlrd teńge qarjy usynsa, ótken jyly bankter tek 373 mlrd teńge berdi, onyń 61 mlrd teńgesi – bankterdiń qarajaty emes, ANK tarapynan qorlandyrý. 2014 jyldan beri kópshiligi ımporttalatyn tuqym, aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy, qosalqy bólshekter, tyńaıtqyshtar, gerbısıdter baǵasynyń ósýin eskersek, naqty mánde ınflásıany shegergende bankter agrarlyq salaǵa 10 jyl burynǵyǵa qaraǵanda edáýir az kredıt beredi.
Sondyqtan ANK qaryz alýshylaryna kepildik berý sıaqty quraldy paıdalanýǵa teń múmkindik usyný týraly sheshim sapaly oń ózgeris bolyp sanalady, bul kepil tapshylyǵyna baılanysty ANK-dan buryn kredıt ala almaǵan jáne bankter tarapynan maquldaý ala almaı júrgen fermerlerge memlekettik qoldaýdy jan-jaqty qamtýǵa múmkindik beredi.
Bul sheshimniń basqa jaǵymdy jaǵy bar. Qaryz alýshylar úshin kepildiktiń qoljetimdiligin qamtamasyz etý úshin búdjetten kepilgerdiń táýekelin jabatyn kepildik berý komısıasy sýbsıdıalanady. Eger "Damý" KDQ" AQ-nyń "qoldanystaǵy" kepildikter boıynsha tólemderin bankter óz qalaýy boıynsha paıdalana alatyn bolsa, ANK jaǵdaıynda bul tólemder fermerler úshin jańa qaryzdarǵa qaıta ınvestısıalanady, bul búdjet qarajatyn paıdalanýdyń mýltıplıkatıvtik áserin arttyrady.
Osylaısha, holdıń qabyldaǵan "Damý" KDQ" AQ kepildik berý baǵdarlamasyn ANK kredıtterine paıdalaný týraly sheshimder eki kompanıanyń keshendi sınergıasyn qamtamasyz etýge jáne agroónerkásip kesheni sýbektileri úshin jeńildikti qarjylandyrýdyń qoljetimdiligin arttyrýǵa múmkindik berdi.
"Keń dala-2" baǵdarlamasy fermerlerdiń úlken qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy. Baǵdarlama salystyrmaly túrde jaqyn arada iske qosylǵanyna qaramastan, 100 mlrd teńgege jýyq somaǵa kredıtter berildi. Bul rette ótinimderdiń jalpy pýly aǵymdaǵy sátte 200 mlrd teńgege jaqyndap keledi. Fermerlerge egistikterdi ósimdikterdi qorǵaý quraldarymen óńdeýge, egin jınaý naýqanyna daıyndalýǵa qarajat qajet, sondyqtan ótinimder belsendi túrde túsedi."Keń dala 2" baǵdarlamasy boıynsha buryn-sońdy bolmaǵan úlken qarajat lımıtin eskere otyryp, fermerler osy múmkindikti paıdalanyp, ANK fılıaldaryna habarlasa alady.
Egin jınaý naýqanyn júrgizý úshin aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy qajet ekeni sózsiz. Holdıń osy baǵytta qandaı jumys júrgizgenin túsindirdi. Úkimettiń tapsyrmasyna sáıkes holdıń "QazAgroQarjy" AQ arqyly otandyq óndiristiń aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy lızıńiniń 100 mlrd teńgege aýqymdy jeńildikti baǵdarlamasyn iske qosqan. Bul naryq qarajaty esebinen iske asyrylatyn jyldyq 5% mólsherleme boıynsha tarıhtaǵy alǵashqy jeńildikti lızıńtik baǵdarlama. Osy maqsattar úshin Holdıń oblıgasıalyq baǵdarlama sheńberinde 100 mlrd teńge tartady. Bul rette osy baǵdarlama sheńberinde qoldaýdyń qosymsha sharasy 2024 jylǵy 1 jeltoqsanǵa deıin birinshi lızıńtik tólemdi tóleý boıynsha keıinge qaldyrý bolyp tabylady.
Baǵdarlama, atap ótkenimdeı, otandyq óndiristiń aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyna baǵyttalǵan. Sondyqtan, biz fermerlerimizdi qoldap qana qoımaı, qazaqstandyq aýyl sharýashylyǵy mashınalaryn jasaýdy damytýǵa da kómektesemiz. Qazir "QazAgroQarjy" AQ fılıaldary osy jeńildikti lızıń baǵdarlamasy boıynsha ótinimderdi qabyldaýdy jalǵastyrýda. Jańa tehnıkaǵa qyzyǵýshylyq tanytqan aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler belsendi qatysa alady.
