Orta Aziia, onyń ishinde Qazaqstandy alysqa uzatqysy kelmeitin Kreml qazaqtaný protsesine qalai tejeý salaryn bilmei daǵdarýda. Otyz jylda ósip-óngen urpaq namazdy Máskeýge qarap oqityn aldyńǵy býynǵa qaraǵanda salt-sanasy azat. Olar orys tilin mise tutpaidy. Orys áleminiń óne-boiynan múńkip turǵan agressiia men propogandadan jirenedi.
AQSh, Batysqa umtylatyn keiingi býyn úshin qazirgi Reseidiń qundylyqtary orta ǵasyrdyń ideologiiasy ispettes, tym turpaiy, tym jat. Kremldi alańdatyp otyrǵan da osy jait.
Orystildi keńistiktiń tynysy tarylyp, orysshadan maqurym aýditoriianyń qalyptasyp jatqany Máskeý úshin qaýipti tendentsiia.
Sodan da bolar orystyń ortasyna ketip, tanymal atanǵan qazaqtardy saiasi saýdaǵa salýda.
...
Máselenki Kremlge qarasty Qarjy ýniversitetiniń professory Gevorg Mirzaiannyń aitýynsha reseilik shoý-bizneste ataǵy shyqqan Nurlan Sabyrov, Ádil Jálelov sekildi ánshi-ártister orystildi naryqtyń tól ónimi. Orystildi ortasyz olardyń tanymal atanýy neǵaibyl edi.
Álbette munysy ras. Otandyq shoý-bizneste, Qairat Nurtas pen Tóreǵalidiń ortasynda bul ekeýiniń tasada qalary ap-anyq edi. Joq, talantynyń kemdiginen emes, orystildi keńistiktiń aiasy tarylyp, oryssha tyńdaityn aýditoriianyń kemip jatqanynan dep uǵyný kerek.
Qazaqtildi aýditoriia ilgeridegi ekeýge muhtaj emes, olardyń ketisin de eshkim ańǵarǵan joq. Ashyǵyn aitqanda, bular óris izdep ketti, ózderi úshin ketti…
Alaida Mirzoian myrzanyń munymen keliskisi joq. Orys tili qazaqtyń talantyn tanymal etetin, eshbir balamasy joq, eshkimge des bermeitin naryq dep esepteidi.
“Oryssha sóileitin 300 million adam bar. Oilap qarańyzshy, bizdiń aýditoriia telegei teńiz. Qazaqstanda osyny uǵynbai, orys tiline qarsy shyǵyp júrgen qaýymnyń tanymyna tańym bar. Oryssha bilmeitin talanttyń órisi tarylady, Reseidiń naryǵyna shyǵa almai, opyq jeidi…”, – deidi ol.
…
Erteńin oilaityn el orys tiline alabóten kóńil bólýi kerek. Onsyz ósý de, damý da joq, tek turalaý. Orys tili talai talanttyń tomaǵasyn sypyratyn tramplin. Odan buryn kól-kósir kapital, satyp alý qabileti qalyptasqan qaýqarly aýditoriia.
Sói degen Mirzaian myrza balasyn oryssha oqytqan qazaq, sanaly qazaq dep sanaidy.
Aitýynsha Qazaqstannyń orys tiline memlekettik mártebe berýinde úlken mán bar. Bul bizdiń eldiń orys áleminiń bir bólshegi ekenin bildiredi, orys tiliniń parqyn túsinetinimizdi ańǵartady.
Osy arqyly resei propagandasynyń kezekti portsiiasyn aqparattyq shekarasy ashyq-shashyq jatqan Qazaqstanǵa qotara salǵan Mirzaian myrza munysyna marqaiyp otyrǵanyn jasyrmaidy.
“90-shy jyldardyń topalańynda orys tilinen jirený qalypty dúnie retinde qabyldandy. El eiforiiaǵa berilip ketti. Orta Aziiada ózbekter men qazaqtardyń qarqyny kúshti edi. Ózbek jastary ustazdardyń oryssha dáris oqýyna qarsy shyqty. Qazaqtar da qalys qalǵan joq. Orys áleminen irgeni aýlaq salý kerek deitin aýditoriia qalyptasty. Bul aýditoriia kóbeimese, azaimai otyr. Qazir orysshany qoia turyp, aǵylshyn tilin úirenýge úgittep jatyr. Kremldiń yqpalynan shyǵý úshin túriktermen tize qosýǵa, Batyspen aýyz jalasýǵa ázir. Báribir alysqa uzai almaidy…”, – deidi Mirzaian.
…
Sebebi sanany turmys bileidi. Ult dep urandatqandar halyqtyń qarnyn toiǵyza alar qaýqarda emes. Orta Aziianyń halqy jumyssyz júr. Bir kezderi Reseiden teris ainalǵandai bolǵan ózbekter pen qyrǵyzdar orystyń kóshesin sypyryp, kárizin jóndep kúneltýde.
“Orta Aziiadan kelgen júzdegen, myńdaǵan migrant Resei naryǵynan nápaqa taýyp júr”, – deidi sarapshy.
Túsingenimiz, Mirzaian mysal etken Nurlan Sabyrov pen Ádil Jálelov jáne taǵy da basqa qazaqstandyq ánshi-ártisterdiń eki qolǵa bir kúrek izdep kelgen qara jumysshylardan esh artyqshylyǵy joq. Muny ashyp aitpasa da, sóz aýanynan anyq ańǵardyq.
Orys tiliniń yqpalyn keńeitý arqyly Orta Aziiany ashsa alaqanynda, jumsa judyryǵynda ustaǵysy keletin Kreml bul oiyn Mirzaiannyń aýzymen aitqyzypty. Milliondaǵan migranttyń Reseiden “pana tapqanyn” buldap, Resei bolmaǵanda Orta Aziia buratylyp, ash-jalańash qalar edi degenge meńzegen eken.
Sarapshynyń málimetinshe byltyr ózbek migranttary úilerine 913 mln dollar aýdarǵan. Al tájik jumysshylary 350 mln dollarǵa jeteqabyl qarajatty eldegi aǵaiyn-týysyna jóneltken.
“Ádil men Nurlan? 90-shy jyldary ómirge kelgen qazaq jastarynyń kópshiligi bul ekeýindei emes, orysshasy olqy. Shala-pula sóileidi.
Orystildi naryqta tanylýdyń basy sharty – oryssha taza sóileý. Onsyz bizdiń keńistikke kire almaisyń. Saǵan joǵary jalaqy tólenbeidi. Tipti daiashy bolatyn dármeniń joq. Kúndelikti turmysta aiaqqa oratylatyn tildik faktor qanshama”, – deidi keiingi qazaqtardyń orys tilin kerek etpeitinine qynjylǵan Kreml sarapshysy.
…
Mirzaiannyń pikirinshe Orta Aziianyń, onyń ishinde Qazaqstannyń orys tilinen túbegeili bas tartyp, orys álemimen qatynasty short úzetin shamasy joq. Kerisinshe orys tiline oralý protsesi bastalýy múmkin.
Migranttar máselesinde Kremlge bailanyp qalǵan Ózbekstan, Tájikstan, Qyrǵyzstan sekildi elder orys tiline qaita kóńil bólýde. Resei astanasynda aialdap qalǵan qara jumysshylar ul - qyzdaryn orys mektebine berýde. Bulardyń basyna týǵan kún qazaqqa da keledi dep boljaidy Mirzaian myrza.
“Qyrǵyzstanda balasyn orys mektebine bergisi keletin ata-analar uzynsonar kezekte tur. Ózbekstanda oryssha oqytatyn ustazdar jetispeýde. Túrkmenstanda oryssha oqityn balanyń orny bólek. Oǵan airyqsha statýs berilgen. Ata-analar balasyn orys mektebine berý úshin qomaqty qarjy tóleidi. 30 myńǵa jýyq tájik jastary Resei JOO-larynda bilim alýda”, – deidi ol.
Sói degen Mirzaian Kremldiń orys tiliniń qulashyn keńeitýge qatysty uly jospary júzege asaryna kámil senimdi. “Reseige oqý izdep kelgen Orta Aziia jastaryn filfakka túsirý qajet. Orys tili muǵalimi atanyp, elinde óz mamandyǵy boiynsha jumys istesin. Járdemdeseiik…”, – deidi.
…
Ánshi-ártistiń emigratsiiasy shoý-biznes úshin kóz úirengen qalypty úrdis. Kremldiń jaǵdaiynda bul kezekti aqparattyq propagandaǵa azyq bolatyn arzanqol naýqan. Otandyq orystildi óner ókilderiniń Reseige umtylýy, sol jaqtyń shoý-biznesimen qan-jyny aralasyp, ataǵy shyǵýy orys tiliniń ulylyǵyn bildirmeidi. Kerisinshe Qazaqstandaǵy orys tiliniń órisi tarylyp, oryssha kontentke suranystyń tómendep jatqanyn ańǵartsa kerek. Elimizdegi orystildi óner ókilderiniń aqyrǵy aialdamasy – Resei.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
https://dalanews.kz/del-qazir/86958-ardager-yenergetik-akhmetkarim-qurman
