Orta Azıa, onyń ishinde Qazaqstandy alysqa uzatqysy kelmeıtin Kreml qazaqtaný prosesine qalaı tejeý salaryn bilmeı daǵdarýda. Otyz jylda ósip-óngen urpaq namazdy Máskeýge qarap oqıtyn aldyńǵy býynǵa qaraǵanda salt-sanasy azat. Olar orys tilin mise tutpaıdy. Orys áleminiń óne-boıynan múńkip turǵan agresıa men propogandadan jırenedi.
AQSH, Batysqa umtylatyn keıingi býyn úshin qazirgi Reseıdiń qundylyqtary orta ǵasyrdyń ıdeologıasy ispettes, tym turpaıy, tym jat. Kremldi alańdatyp otyrǵan da osy jaıt.
Orystildi keńistiktiń tynysy tarylyp, orysshadan maqurym aýdıtorıanyń qalyptasyp jatqany Máskeý úshin qaýipti tendensıa.
Sodan da bolar orystyń ortasyna ketip, tanymal atanǵan qazaqtardy saıası saýdaǵa salýda.
...
Máselenkı Kremlge qarasty Qarjy ýnıversıtetiniń profesory Gevorg Mırzaıannyń aıtýynsha reseılik shoý-bızneste ataǵy shyqqan Nurlan Sabyrov, Ádil Jálelov sekildi ánshi-ártister orystildi naryqtyń tól ónimi. Orystildi ortasyz olardyń tanymal atanýy neǵaıbyl edi.
Álbette munysy ras. Otandyq shoý-bızneste, Qaırat Nurtas pen Tóreǵalıdiń ortasynda bul ekeýiniń tasada qalary ap-anyq edi. Joq, talantynyń kemdiginen emes, orystildi keńistiktiń aıasy tarylyp, oryssha tyńdaıtyn aýdıtorıanyń kemip jatqanynan dep uǵyný kerek.
Qazaqtildi aýdıtorıa ilgeridegi ekeýge muhtaj emes, olardyń ketisin de eshkim ańǵarǵan joq. Ashyǵyn aıtqanda, bular óris izdep ketti, ózderi úshin ketti…
Alaıda Mırzoıan myrzanyń munymen keliskisi joq. Orys tili qazaqtyń talantyn tanymal etetin, eshbir balamasy joq, eshkimge des bermeıtin naryq dep esepteıdi.
“Oryssha sóıleıtin 300 mıllıon adam bar. Oılap qarańyzshy, bizdiń aýdıtorıa telegeı teńiz. Qazaqstanda osyny uǵynbaı, orys tiline qarsy shyǵyp júrgen qaýymnyń tanymyna tańym bar. Oryssha bilmeıtin talanttyń órisi tarylady, Reseıdiń naryǵyna shyǵa almaı, opyq jeıdi…”, – deıdi ol.
…
Erteńin oılaıtyn el orys tiline alabóten kóńil bólýi kerek. Onsyz ósý de, damý da joq, tek turalaý. Orys tili talaı talanttyń tomaǵasyn sypyratyn tramplın. Odan buryn kól-kósir kapıtal, satyp alý qabileti qalyptasqan qaýqarly aýdıtorıa.
Sóı degen Mırzaıan myrza balasyn oryssha oqytqan qazaq, sanaly qazaq dep sanaıdy.
Aıtýynsha Qazaqstannyń orys tiline memlekettik mártebe berýinde úlken mán bar. Bul bizdiń eldiń orys áleminiń bir bólshegi ekenin bildiredi, orys tiliniń parqyn túsinetinimizdi ańǵartady.
Osy arqyly reseı propagandasynyń kezekti porsıasyn aqparattyq shekarasy ashyq-shashyq jatqan Qazaqstanǵa qotara salǵan Mırzaıan myrza munysyna marqaıyp otyrǵanyn jasyrmaıdy.
“90-shy jyldardyń topalańynda orys tilinen jırený qalypty dúnıe retinde qabyldandy. El eıforıaǵa berilip ketti. Orta Azıada ózbekter men qazaqtardyń qarqyny kúshti edi. Ózbek jastary ustazdardyń oryssha dáris oqýyna qarsy shyqty. Qazaqtar da qalys qalǵan joq. Orys áleminen irgeni aýlaq salý kerek deıtin aýdıtorıa qalyptasty. Bul aýdıtorıa kóbeımese, azaımaı otyr. Qazir orysshany qoıa turyp, aǵylshyn tilin úırenýge úgittep jatyr. Kremldiń yqpalynan shyǵý úshin túriktermen tize qosýǵa, Batyspen aýyz jalasýǵa ázir. Báribir alysqa uzaı almaıdy…”, – deıdi Mırzaıan.
…
Sebebi sanany turmys bıleıdi. Ult dep urandatqandar halyqtyń qarnyn toıǵyza alar qaýqarda emes. Orta Azıanyń halqy jumyssyz júr. Bir kezderi Reseıden teris aınalǵandaı bolǵan ózbekter pen qyrǵyzdar orystyń kóshesin sypyryp, kárizin jóndep kúneltýde.
“Orta Azıadan kelgen júzdegen, myńdaǵan mıgrant Reseı naryǵynan nápaqa taýyp júr”, – deıdi sarapshy.
Túsingenimiz, Mırzaıan mysal etken Nurlan Sabyrov pen Ádil Jálelov jáne taǵy da basqa qazaqstandyq ánshi-ártisterdiń eki qolǵa bir kúrek izdep kelgen qara jumysshylardan esh artyqshylyǵy joq. Muny ashyp aıtpasa da, sóz aýanynan anyq ańǵardyq.
Orys tiliniń yqpalyn keńeıtý arqyly Orta Azıany ashsa alaqanynda, jumsa judyryǵynda ustaǵysy keletin Kreml bul oıyn Mırzaıannyń aýzymen aıtqyzypty. Mıllıondaǵan mıgranttyń Reseıden “pana tapqanyn” buldap, Reseı bolmaǵanda Orta Azıa buratylyp, ash-jalańash qalar edi degenge meńzegen eken.
Sarapshynyń málimetinshe byltyr ózbek mıgranttary úılerine 913 mln dollar aýdarǵan. Al tájik jumysshylary 350 mln dollarǵa jeteqabyl qarajatty eldegi aǵaıyn-týysyna jóneltken.
“Ádil men Nurlan? 90-shy jyldary ómirge kelgen qazaq jastarynyń kópshiligi bul ekeýindeı emes, orysshasy olqy. Shala-pula sóıleıdi.
Orystildi naryqta tanylýdyń basy sharty – oryssha taza sóıleý. Onsyz bizdiń keńistikke kire almaısyń. Saǵan joǵary jalaqy tólenbeıdi. Tipti daıashy bolatyn dármeniń joq. Kúndelikti turmysta aıaqqa oratylatyn tildik faktor qanshama”, – deıdi keıingi qazaqtardyń orys tilin kerek etpeıtinine qynjylǵan Kreml sarapshysy.
…
Mırzaıannyń pikirinshe Orta Azıanyń, onyń ishinde Qazaqstannyń orys tilinen túbegeıli bas tartyp, orys álemimen qatynasty short úzetin shamasy joq. Kerisinshe orys tiline oralý prosesi bastalýy múmkin.
Mıgranttar máselesinde Kremlge baılanyp qalǵan Ózbekstan, Tájikstan, Qyrǵyzstan sekildi elder orys tiline qaıta kóńil bólýde. Reseı astanasynda aıaldap qalǵan qara jumysshylar ul - qyzdaryn orys mektebine berýde. Bulardyń basyna týǵan kún qazaqqa da keledi dep boljaıdy Mırzaıan myrza.
“Qyrǵyzstanda balasyn orys mektebine bergisi keletin ata-analar uzynsonar kezekte tur. Ózbekstanda oryssha oqytatyn ustazdar jetispeýde. Túrkmenstanda oryssha oqıtyn balanyń orny bólek. Oǵan aıryqsha statýs berilgen. Ata-analar balasyn orys mektebine berý úshin qomaqty qarjy tóleıdi. 30 myńǵa jýyq tájik jastary Reseı JOO-larynda bilim alýda”, – deıdi ol.
Sóı degen Mırzaıan Kremldiń orys tiliniń qulashyn keńeıtýge qatysty uly jospary júzege asaryna kámil senimdi. “Reseıge oqý izdep kelgen Orta Azıa jastaryn fılfakka túsirý qajet. Orys tili muǵalimi atanyp, elinde óz mamandyǵy boıynsha jumys istesin. Járdemdeseıik…”, – deıdi.
…
Ánshi-ártistiń emıgrasıasy shoý-bıznes úshin kóz úırengen qalypty úrdis. Kremldiń jaǵdaıynda bul kezekti aqparattyq propagandaǵa azyq bolatyn arzanqol naýqan. Otandyq orystildi óner ókilderiniń Reseıge umtylýy, sol jaqtyń shoý-bıznesimen qan-jyny aralasyp, ataǵy shyǵýy orys tiliniń ulylyǵyn bildirmeıdi. Kerisinshe Qazaqstandaǵy orys tiliniń órisi tarylyp, oryssha kontentke suranystyń tómendep jatqanyn ańǵartsa kerek. Elimizdegi orystildi óner ókilderiniń aqyrǵy aıaldamasy – Reseı.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
https://dalanews.kz/del-qazir/86958-ardager-yenergetik-akhmetkarim-qurman
