Anadaıda tý syrtynda «MCHS Rossıı» degen jazýy bar jartylaı áskerı formadaǵy uzyn boıly orys jigiti men orys qyzy «SSSR» degen qyzyl jalaý kóterip barady. Ortasynda áreń qozǵalatyn dáý semiz ıti bar.
– Pochemý vy nesete flag SSSR?
– Chto nelzá?
– Nelzá!
– Pochemý?
– Potomý, chto eto mená oskorbláet. SSSR – byl samoı krovojadnoı stranoı. Za 74 goda vo vlastı onı ıstrebılı okolo 90 mln svoıh grajdan, v tom chısle 10 mıllıonov kazahov. V rezýltate rýkotvornogo genosıda pogıblı neposredstvenno moı blızkıe rodstvennıkı, dedy ı babýshkı!
– My ız MCHS Rossıı!
– Ný ı chto? Kto vas prosıl podnát flag SSSR?
Álgiler úndemeı aýǵan soǵysy ardagerleriniń eskertkishi jaqqa tyǵyldy.
Ol jaqta da jaýyngerlik formadaǵy bir qazaǵymyz qyzyl jalaý kóterip alypty.
– Eı, shyraǵym, mynaý ne?
– Oı, aǵa bul Rahymjan Qoshqarbaevtyń Reıhstagqa tikken jalaýy ǵoı! –deıdi. Oıpyrm-aı, zymıan ıdeologıanyń SSSR jalaýyn ózderinshe búrkemelegen túri. Batyrdyń atyn aıtsaq eshkim aýzyn asha almaıdy degeni ǵoı. Iaǵnı kelesi jyldarda búkil SSSR atrıbýtıkasyna tyıym salý qajet degen sóz.
Tipti atrıbýtıkasymen qosa búginde otqa tabynýshylyqtyń kórinisine aınalyp ketken Máńgilik alaýdy da máńgilikke óshiretin kez jetken sıaqty. 28 panfılovshylar parkiniń atyn «Otan qorǵaýshylar parki» dep ózgertý jóninde usynys jasap kele jatqanymyzǵa da bes jyl boldy. Klochkovtyń oıdan shyǵarylǵan erliginen góri Sonaý Atılladan bastap, sońy Qaırat Rysqulbekovke deıin kúlli batyrlarymyzǵa ashyq aspan astynda murajaı ashyp qoısa eń ǵajaby sol emes pe?
Munda eki saǵat júrip eki tanysymyzdy ázer keziktirdik. Qazaqtardyń ózderiniń áli sanasy tómen. «Pobeda» dese boldy, fashısermen bolsa da qushaqtasyp sýretke túsýge ázir.
Qaldaıaqov kóshesine qaraı ótip bara jatyp, buryshta gúl satyp turǵan kempirdi oıbaılatyp, býketterin julyp syndyryp jatqan eki polısıany kórdim. Biri syndyrǵan býketterdi qoltyǵyna qysyp kóligine alyp ketti. «Gúlderimdi qaıtaryńdarshy, aqshaǵa satyp aldym ǵoı, balalarymdy qaıtip asyraımyn?!» dep zar qaqqan kempirge qoqan-loqy jasap máshınesimen alyp ketpek bolyp turǵan ekinshi polısıaǵa «Analaryńdaı úlken adamǵa tıisip qaıtesińder? Qoısańdarshy!» desem «Bastyqtarymyz solaı talap etip jatyr, men qaıteıin!» deıdi aqtalyp. Polısıa shet eldiń týyn kóterip taırańdap júrgenderde sharýasy joq ta, ánsheıin gúl satyp tıyn-tebenmen bala-shaǵasynyń nápaqasyn aıyryp júrgenderdiń tóbesin shoqıdy.
Qazaqstan úshin úırenshikti kórinis! Osylaı kóńilimiz qulazyp úıge qaıttyq. Tek keýdemizde «Kóp uzamaı Máńgilik alaý da máńgilikke ósher!» degen senim ǵana laýlaı berdi.
Marat Báıdildauly (Toqashbaev), jazýshy-pýblısıst (Feısbýktaǵy jazbasy)
