Apta basynda munaı baǵasy aqyryndap kúsh alǵanymen, ol teńgege shaqqandaǵy AQSH dollaryna yqpal ete almaı jatyr. Teńgeniń qunsyzdanýyna, syrttan góri ishki faktorlar kóbirek áser etýde. Al qor bırjasynda QMA aksıalaryna suranys artty, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Atalǵan naryqtarǵa sholýdy Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵynyń sarapshylary ázirledi.
VALÚTA NARYǴY
Bul apta ulttyq valúta baǵamynyń ary qaraı álsireı túsýinen bastaldy: qor bırjasynda dúısenbidegi saýda-sattyq kólemi 287,0 mln dollarǵa (+92,9 mln) aıtarlyqtaı ósip, 1 AQSH dollardyń quny 489,15 teńgeni (+0,88 teńge) qurady. Negizinen, syrtqy naryqtaǵy jaǵdaı oń sıpatqa ıe, ıaǵnı azdap baǵasy ósken munaı dollarǵa qysym kórsetýi tıis, alaıda bul rette ishki faktorlar kóbirek ról oınap, teńge qunsyzdana tústi. Shetel valútasyn belsendi satyp alý jergilikti naryqtyń jekelegen iri oıynshylaryna kerek boldy. Bul qazaqstandyq kompanıalardyń ımporttyq kelisimsharttar jáne syrtqy mindettemeler ótemi syndy tólem maqsattaryn júrgizý úshin qajet bolsa kerek. QR UB derekterine sáıkes, İİİ-toqsanda ımport kólemi 2%-ǵa, ıaǵnı 15,5 mlrd dollarǵa deıin ulǵaıdy, al qazan-jeltoqsan aılarynda syrtqy qaryz boıynsha tólemder 10,2 mlrd dollardy (2024 jyly İİİ-toqsanda - 8,7 mlrd.) quraýy múmkin. Al elimizdegi aqsha aıyrbastaý oryndarynda 1 AQSH dollary 490-492 teńge aralyǵynda satylýda.
QOR NARYǴY
Dúısenbide kúndizgi saýda-sattyq qorytyndysy boıynsha KASE ındeksi is júzinde ózgergen joq (+0,03%), ol 5 213,56 tarmaq belgisinde qalyptasty. "Qazatomónerkásip" aksıalarynyń quny azdap ósti (+0,9%), al qarjylyq nátıjeleri kelesi aptanyń sońynda kútilip otyrǵan BSK-nyń úlestik baǵaly qaǵazdary baǵasy azdap tómendedi (-0,9%). Sonymen qatar, S&P Global kredıttik reıtıńisinde QazTransOıl kompanıasy "VV+" deńgeıi saqtap qalǵany habarlandy, boljam -"Turaqty". Búgingi saýda-sattyqta jergilikti ınvestorlar tarapynan keshe ǵana 2024 jyldyń 9 aıynyń qorytyndysy boıynsha óndiristik kórsetkishteri týraly esebin jarıalaǵan QMG aksıalary (munaı/gaz kondensatyn óndirý jáne munaı tasymaly kólemi ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 3,1% jáne 6,4%-ǵa ósti) suranysqa ıe bolýda.
MUNAI
Dúısenbide Brent munaıynyń bir barreli OPEK+ elderi munaı óndirisi kólemin qalpyna keltirý josparyn keıinge qaldyrý týraly sheshiminen 75,2 dollarǵa (+ 1,4%) deıin ósti. Qysqa jáne uzaq merzimdi perspektıvada munaıǵa degen suranystyń artý boljamyna qaramastan, munaı óndirisi kólemin táýligine 2,2 mln barelge deıin qysqartý týraly sheshim aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin uzartyldy. Degenmen, Eni-diń bas dırektory OPEK+ tiń óndiristi azaıtý jónindegi qadamy jańa óndiriske tartylýy tıis ınvestısıalardy tejeıdi, bul bolashaqta álemdik naryqtaǵy munaıǵa degen usynystardyń tómendeýine ákelýi múmkin ekenin aıtady. Sondaı-aq, munaı treıderleri Meksıka shyǵanaǵy qaırańynda munaı óndirisine qaýip tóndirýshi jańa tropıkalyq daýylǵa nazar aýdarady. Sondaı-aq Fedrezerv otyrysynyń jáne Búkilqytaılyq jınalystyń qorytyndysy negizgi tutynýshylardyń munaıǵa degen suranysyna áser etýi múmkin. Osy jaǵynan alǵanda, munaı baǵamynyń bolashaqta qymbattaý yqtımaldylyǵy joǵary.
Buǵan deıin OPEK+ elderi munaı óndirisi kólemin arttyrý týraly jospardy taǵy da keıinge qaldyrǵanyn jazǵan bolatynbyz.
