19 maýsymda QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev tarıhı Jarlyqqa qol qoıdy, oǵan sáıkes Ońtústik Qazaqstan oblysy Túrkistan oblysy retinde qaıta ataldy, al Túrkistan — oblys ortalyǵy bolyp bekitildi. Oblys basshylyǵy eki aı ishinde ákimshilik ortalyqty kóshirý boıynsha belsendi jumystar atqaryp jatyr.
Jumys sapary barysynda Premer-Mınıstr Baqytjan Saǵyntaev búgingi tańda memlekettik organdar ornalasqan birqatar nysandy aralady. Sondaı-aq, Túrkistanǵa memlekettik organdardy kóshirý jáne Shymkent qalasyn damytý máseleleri jóninde keńester ótkizý josparlanǵan.
Baqytjan Saǵyntaev jumys saparyn Túrkistan qalasynan bastady. Munda ákimshilik ǵımarattardyń qurylysy salyný ýaqytynda (2020 j. deıin) memlekettik organdar ornalasatyn komýnaldyq menshik jáne komersıalyq nysan ǵımarattaryna bardy.
Aralaý barysynda Premer-Mınıstrge oryn aýystyrý jumystary bekitilgen josparǵa sáıkes júrgizilip jatqany baıandaldy — 27 jergilikti atqarýshy organnyń 22 basqarmasy aýysty, sonymen qatar 14 aýmaqtyq organ ókilderi búginde Túrkistanda qyzmet kórsetýde. Kelesi jyly barlyq vedomstvolardy kóshirý jumystaryn aıaqtaý josparlanǵan: oblys ákimdigi, 24 salalyq basqarma, máslıhat apparaty, tekserý komısıasy. Budan ózge, toǵyz búdjettik uıym kóshiriledi. Birinshi kezeńde 842 adam aýysady, qalada olar ornalasatyn ǵımarattar anyqtalǵan, qajetti komýnıkasıamen qamtamasyz etý jumystary júrgizilip jatyr. Turǵyn úıi joq memlekettik qyzmetkerlerge jataqhanalardan oryndar daıyndalǵan.
Túrkistan oblysynyń Ońtústik Qazaq oblysy ataýymen 10.03.1932 jyly negizi qalandy, keıin 1936 jyly ataýy Ońtústik Qazaqstan oblysy dep ózgertildi. 03.05.1962 jyldan bastap 06.06.1992 jyl aralyǵynda Shymkent oblysy dep ataldy, 1992 jyly burynǵy ataýy berilip, Ońtústik Qazaqstan oblysy dep qaıta ataldy. 19.06.2018 jyly Prezıdent Jarlyǵymen oblys Túrkistan oblysy dep atalyp, ákimshilik ortalyǵy Túrkistan qalasyna aýystyryldy; Shymkentke respýblıkalyq mańyzdaǵy qala mártebesi berilgennen keıin oblystar quramynan shyǵaryldy. Oblys aýdany 116 280 km² (el aýmaǵynyń 4,3%). Soltústik jáne ońtústik ýchaskeleri arasyndaǵy alshaqtyq — 600 shaqyrym.
Oblystyń ónerkásip ónimderi óndirisiniń kólemi qańtar–shilde aılarynda 250,7 mlrd teńgeni qurady. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısıalar — 118,5 mlrd teńge, bul 2017 jylǵy tıisti kezeńge qaraǵanda 5,1% artyq.
Mektep-ınternat ǵımaratynda 10 aýmaqtyq organ ornalasqan, bul — «Departamentter úıi». Sonymen qatar, oblys ákiminiń birinshi orynbasary Q. Núkenov óńirde bilim berý júıesiniń ınfraqurylymyn damytý jónindegi sharalar kesheni iske asyrylyp jatqanyn jetkizdi. Bıyl respýblıkalyq búdjet esebinen 4,4 mlrd teńge somasyna 16 bilim berý nysanynyń qurylysyn júrgizý, sondaı-aq, jataqhanalar qurylysy men memlekettik-jekemenshik áriptestik esebinen kolejderdi jaraqtandyrý sharalary qarastyrylǵan.
Budan ózge, segiz jergilikti atqarýshy organdar kóshirilgen burynǵy «Ámına» klınıkasynyń ǵımarattary jáne bes memlekettik organǵa arnalǵan «Versal» oıyn-saýyq kesheni tekserildi. Múmkindikti paıdalana otyryp, Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary E. Sadyr óńirde barlyǵy 96 emdeý jáne 263 ambýlatorlyq-emhanalyq uıymdary medısınalyq kómek kórsetetinin aıtty. Sondaı-aq, jańa densaýlyq saqtaý nysandaryn salý jumystary júrgizilip jatyr: «100 mektep, 100 aýrýhana» jobasy boıynsha úsh nysan daıyn, «350 dáriger ambýlatorıasy, feldsherlik-akýsherlik pýnktiler jáne emhanalar» jobasy boıynsha 4,8 mlrd tg somasyna 57 nysan salyndy.
Baqytjan Saǵyntaev tarıhı-mádenı etnografıalyq ortalyqty tekserý barysynda Túrkistan oblysy máslıhaty men ákiminiń apparatyn ornalastyrý jaǵdaıymen tanysty. Aıta ketý kerek, búginde óńirde 688 mádenıet jáne óner mekemesi bar. Onyń – 390 kitaphana, 249 mádenıet úıi, 25 mýzeı.
Oblystyq mýzeıde Qalany damytýdyń bas josparynyń tujyrymdamasy jobasynyń tanystyrylymy ótti. QR Prezıdentiniń Jarlyǵyna sáıkes Túrkistandy túrki áleminiń mádenı-rýhanı ortalyǵy retinde damytýdyń úzdik tujyrymdamasyna ashyq halyqaralyq baıqaý jarıalandy. Baıqaýdy uıymdastyrý men ótkizý maqsatynda úkimettik komısıa qurylyp, jumys istep jatyr. 11 shildeden bastap 11 tamyzǵa deıin baıqaýǵa Túrkıanyń, Ońtústik Koreıanyń, Ózbekstannyń qala qurylysshylary men 35 otandyq, 7 sheteldik sáýletshiler qatysty. Usynylǵan jobalar kórmesi Túrkistanda 17–20 tamyz aralyǵynda ótýde. Osy kezeńde komısıa músheleri bas jospardyń eń úzdik tujyrymdamasyn anyqtaýy tıis.
Eske sala keteıik, B. Saǵyntaev Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha el óńirlerin jumys saparymen aralap júr. Buǵan deıin Atyraý, Qaraǵandy, Qostanaı, Qyzylorda, Mańǵystaý, Ońtústik Qazaqstan, Aqmola, Aqtóbe, Batys Qazaqstan oblystaryna jumys saparymen bardy.
QR Premer-Mınıstriniń baspasóz qyzmeti
