Shyǵys Eýropa jáne Baltyq elderi ózderiniń táýelsizdigi úshin soǵys jyldarynan keiin 40 jyl boiyna kúresti. Olar shynymen de ójet edi jáne erkindik alýdy ańsaityn: Býdapesht 1956, Praga 1968, Varshava 1980, Vilniýs 1991 jyly táýelsizdik aldy…
Anyǵynda, shynaiy táýelsizdikke bular KSRO qulaǵannan keiin ǵana qol jetkizdi. «Qyzyl imperiiany» munaidyń baǵasyn quldyratqan jáne qarýlaný jarysynda oza shapqan Batys «tunshyqtyryp» tastady.
Qazir de sol kóriniske kýámiz. KSRO joq, «ólgen imperiianyń» jurtynda qalǵan jalǵyz el – Resei áli de jantalasyp jatyr. Ótkendi umyta alar emes. Ókinishi kóp. Onymen kórshiles qonǵan bizder jańa neoimperiia tolyq kúiregende ǵana shynaiy táýelsizdik alamyz.
Neoimperiiany «tunshyqtyra» alatyn jalǵyz kúsh – Batys.
Sol sebepti de men NATO-nyń áskeri is-qimyldarynyń jáne ekonomikalyq sanktsiialardyń barysyn muqiiat baqylap otyramyn.
Keshegi NATO sammitiniń sheshimi Batystyń Reseige qatysty illiýziiadan tolyqtai arylǵanyn jáne Shyǵys Eýropaǵa qatysty naqty jospar qabyldaǵanyn kórsetti. Ol ne jospar?
— Polsha jáne Baltyq elderine turaqty maqsatta bir-bir batalon kirgiziledi.
— Alianstiń aimaqtaǵy áskeri-áýe kúshteri, áýe shabýylyna qarsy qorǵanys júiesi (PVO) kúsheitiledi.
— Rýmyniiadaǵy áskeri baza nyǵaitylyp, Qara teńizde Bolǵar-Rýmyn áskeri-teńiz toraby paida bolady.
— AQSh Ispaniiadaǵy áýe shabýylyna qarsy qorǵanys júiesin NATO-nyń tolyq basqarýyna tapsyrady.
— Jerorta teńizdegi NATO-nyń áskeri qatysýy kúsheitiledi.
— Kievke kórsetiletin áskeri kómek odan saiyn artady. Sonymen qatar, osy sammitte alǵash ret NATO-nyń músheligine Grýziia men Moldovanyń kirýi múmkin ekeni aityldy.
— Sonymen qatar, uzaq ýaqyttan beri alǵash ret alians óz shekarasyn postkeńestik elder arqyly keńeitetinin málimdedi. Bul alianstiń jáne táýelsiz elderdiń sheshimi bolady. Buǵan kóldeneń kók attynyń kiligýge quqy joq.
— NATO Reseiden Donbasstaǵy separatisterge kómek kórsetýdi doǵarýdy jáne Qyrymdy Ýkrainaǵa keri qaitarýdy talap etti.
Qysqasy, Batys óziniń shyǵysyndaǵy álsiz, buzaqy ári araqqumar kórshisine «otpen oinamaýdy» eskertti. Endi sońǵysy, óziniń júris-turysyn túzeýdi muqiiat oilanyp – aýladaǵy balalardy renjitpeýdi, boqaýyz sóileýdi jáne araqqa salynǵanyn doǵarýy kerek.
Túsingenim, keshegi sammittiń qorytyndysyn estigen araqqumar ázir óz kózine ózi sener emes. Tipti, aýyz ashatyn shamasy joq. Sammit ótip ketti.
Al qarsy tarap tynysh. Eshqandai málimdeme, qarsy jaýap… eshteńe joq.
Kór de turyńyz, budan keiin araqqumardyń sózi de, áreketi de ózgerýi ábden múmkin. Sebebi, shyntýaitynda, onyń ózinen álsizder men kishilerge ǵana kúshi jetedi.
