Shyǵys Eýropa jáne Baltyq elderi ózderiniń táýelsizdigi úshin soǵys jyldarynan keıin 40 jyl boıyna kúresti. Olar shynymen de ójet edi jáne erkindik alýdy ańsaıtyn: Býdapesht 1956, Praga 1968, Varshava 1980, Vılnús 1991 jyly táýelsizdik aldy…
Anyǵynda, shynaıy táýelsizdikke bular KSRO qulaǵannan keıin ǵana qol jetkizdi. «Qyzyl ımperıany» munaıdyń baǵasyn quldyratqan jáne qarýlaný jarysynda oza shapqan Batys «tunshyqtyryp» tastady.
Qazir de sol kóriniske kýámiz. KSRO joq, «ólgen ımperıanyń» jurtynda qalǵan jalǵyz el – Reseı áli de jantalasyp jatyr. Ótkendi umyta alar emes. Ókinishi kóp. Onymen kórshiles qonǵan bizder jańa neoımperıa tolyq kúıregende ǵana shynaıy táýelsizdik alamyz.
Neoımperıany «tunshyqtyra» alatyn jalǵyz kúsh – Batys.
Sol sebepti de men NATO-nyń áskerı is-qımyldarynyń jáne ekonomıkalyq sanksıalardyń barysyn muqıat baqylap otyramyn.
Keshegi NATO samıtiniń sheshimi Batystyń Reseıge qatysty ıllúzıadan tolyqtaı arylǵanyn jáne Shyǵys Eýropaǵa qatysty naqty jospar qabyldaǵanyn kórsetti. Ol ne jospar?
— Polsha jáne Baltyq elderine turaqty maqsatta bir-bir batalón kirgiziledi.
— Alánstiń aımaqtaǵy áskerı-áýe kúshteri, áýe shabýylyna qarsy qorǵanys júıesi (PVO) kúsheıtiledi.
— Rýmynıadaǵy áskerı baza nyǵaıtylyp, Qara teńizde Bolǵar-Rýmyn áskerı-teńiz toraby paıda bolady.
— AQSH Ispanıadaǵy áýe shabýylyna qarsy qorǵanys júıesin NATO-nyń tolyq basqarýyna tapsyrady.
— Jerorta teńizdegi NATO-nyń áskerı qatysýy kúsheıtiledi.
— Kıevke kórsetiletin áskerı kómek odan saıyn artady. Sonymen qatar, osy samıtte alǵash ret NATO-nyń músheligine Grýzıa men Moldovanyń kirýi múmkin ekeni aıtyldy.
— Sonymen qatar, uzaq ýaqyttan beri alǵash ret aláns óz shekarasyn postkeńestik elder arqyly keńeıtetinin málimdedi. Bul alánstiń jáne táýelsiz elderdiń sheshimi bolady. Buǵan kóldeneń kók attynyń kıligýge quqy joq.
— NATO Reseıden Donbasstaǵy separatısterge kómek kórsetýdi doǵarýdy jáne Qyrymdy Ýkraınaǵa keri qaıtarýdy talap etti.
Qysqasy, Batys óziniń shyǵysyndaǵy álsiz, buzaqy ári araqqumar kórshisine «otpen oınamaýdy» eskertti. Endi sońǵysy, óziniń júris-turysyn túzeýdi muqıat oılanyp – aýladaǵy balalardy renjitpeýdi, boqaýyz sóıleýdi jáne araqqa salynǵanyn doǵarýy kerek.
Túsingenim, keshegi samıttiń qorytyndysyn estigen araqqumar ázir óz kózine ózi sener emes. Tipti, aýyz ashatyn shamasy joq. Samıt ótip ketti.
Al qarsy tarap tynysh. Eshqandaı málimdeme, qarsy jaýap… eshteńe joq.
Kór de turyńyz, budan keıin araqqumardyń sózi de, áreketi de ózgerýi ábden múmkin. Sebebi, shyntýaıtynda, onyń ózinen álsizder men kishilerge ǵana kúshi jetedi.
