Sheteldik kólikter qalai zańdastyrylady?
– Parlament Salyq kodeksine engizilgen alǵashqy túzetýlerdi qabyldady. Zańdastyrýǵa jatatyn avtokólikterdi bastapqy tirkeý úshin tólenetin alymdy 200 myń teńge kóleminde dep belgiledi.
Bir mezgilde ekinshi zańjobanyń aiasynda Ekologiialyq kodekske túzetýler engizilýde. Ol jerde zańdastyrylatyn avtokólikter úshin kádege jaratý tólemin alyp tastaý bóliginde túzetýler engiziledi.
Atalǵan túzetýler basqa zań jobasy sheńberinde Parlamentte qaralýda. Odan basqa Ishki ister ministrligi zańdastyrýdy júrgizýdiń tártibin, sharttary men merzimderin aiqyndaityn Úkimet qaýlysynyń jobasyn ázirleýde.
Atalǵan joba aǵymdaǵy jyldyń 29 qarashasynda ashyq talqylaý rásiminen ótý úshin IIM-niń resmi saityna ornalastyryldy.
– Qandai kólikter zańdastyrýǵa jatpaidy?
– Izdeýde júrgen (qylmystyq kólik) nemese tolyq kedendik tazartýdan ótpegen, sondai-aq 2022 jyldyń 1 qyrkúieginen keiin ákelingen avtokólikter.
– Qazir Qazaqstanda qansha sheteldik avtokólik bar?
– Qazaqstanda turaqty júrgen sheteldik avtokólikterdiń naqty sany týraly derekter joq. Sonymen qatar aǵymdaǵy jyldyń 1 qyrkúiegine deiin sheteldik avtokólikterge 300 myńnan astam avtosaqtandyrý polisi resimdelgenin anyqtadyq.
Avtosaqtandyrýlardyń eń kóbi Reseiden kelgen avtokólikterge berilgen, olar shamamen 260 myń, Qyrǵyzstan avtokólikteri – 25,5 myń jáne Armeniia kólikteri – 18 myń.
– Sheteldik avtokólikterdi zańdastyrý qashan bastalady jáne ol qansha ýaqytqa sozylady?
– Qajetti zańnamalyq ózgerister kúshine engennen keiin jáne tiisti Úkimet qaýlysy qabyldanǵannan keiin zańdastyrý bastalady.
Bul rette zańdastyrýdy jarty jyldyń kóleminde ótkizý josparlanýda.
– Avtokóliktiń Qazaqstanǵa kirý kúni qalai anyqtalady?
– Kirý kúni UQK Shekara qyzmetiniń derekter bazasy boiynsha aiqyndalatyn bolady. Búginde bul protsess tolyǵymen avtomattandyrylǵan. Eger Shekara qyzmetinde kólik quralyn ákelý týraly málimetter bolmaǵan jaǵdaida avtokóliktiń Qazaqstan Respýblikasynda naqty bolý kúni avtosaqtandyrý polisiniń alǵashqy resimdelgen kúni boiynsha aiqyndalatyn bolady.
– Azamattar osy zańdastyrý aiasynda «oń rýldi» kólikterdi qazaqstandyq tirkeýge qoia alady ma?
– Ózderińiz biletindei, Memleket basshysy zańdastyrýdyń eki kriteriiin belgilegen bolatyn. Birinshisi – avtokólik izdestirýde bolmaýy kerek. Ekinshisi – kedendik tazalaýdan ótýi kerek. Eger atalǵan avtokólikter osy talaptarǵa sáikes kelse, árine olardy tirkeýge esh kedergi joq.
– Avtokólikterdiń shyǵarylǵan jyly men ekologiialyq klasy boiynsha zańdastyrýǵa shekteýler bola ma?
– Zańdastyrýǵa jatatyn avtokólikterdiń jylyna jáne ekologiialyq klasyna talaptar qoiylmaidy.
– Qazaqstanda «sary» nómirlerdi bere otyryp, ýaqytsha tirkelgen «armian» avtokólikterine zańdastyrý qoldanyla ma?
– Bizdiń elde ýaqytsha tirkelgen «armian» avtokólikteri de zańdastyrýǵa jatady. Olardy kedendik deklaratsiialaý talap etilmeidi, sebebi 2023 jyldyń 1 qańtarynan bastap olar Eýraziialyq ekonomikalyq odaqtyń taýarlary bolyp tanylady.
– Zańdastyrý úshin qansha tóleý kerek?
– Negizgi tólem – bastapqy tirkeý úshin alym, ol 200 myń teńgeni quraidy. Qalǵany tehpasport pen memlekettik nómir úshin alynatyn tólemder, olar úshin taǵy 13 171 teńge tóleý qajet (2023 jylǵy 1 qańtardan bastap memlekettik nómir men tehnikalyq pasport úshin tólem somasy shamaly ózgeredi, óitkeni bajdar AEK-ke bailanysty esepteledi).
– Zańdastyrý protsesi qalai júretinin qysqasha sipattai alasyz ba?
– Zańdastyrýǵa ótinishti «Elektrondyq úkimet» portaly arqyly nemese arnaiy Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna jeke ótinish jasaý arqyly berýge bolady.
Usynylǵan qujattar men kólik quraly izdestirý bazalary boiynsha tekseriledi. Odan keiin avtokólik arnaiy Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵynyń tekserý pýnktine nómirlik agregattardy salystyrý úshin usynylady.
Sodan keiin eger talap etilse, avtokólikke kedendik deklaratsiialaý júrgiziledi, 200 myń teńge mólsherinde bastapqy alym, sondai-aq tehpasport pen memlekettik nómir úshin memlekettik baj tólenedi. Tirkeý bekitilgennen keiin avtokólik iesine qazaqstandyq tehpasport jáne memlekettik nómir beriledi.
