– Parlament Salyq kodeksine engizilgen alǵashqy túzetýlerdi qabyldady. Zańdastyrýǵa jatatyn avtokólikterdi bastapqy tirkeý úshin tólenetin alymdy 200 myń teńge kóleminde dep belgiledi.
Bir mezgilde ekinshi zańjobanyń aıasynda Ekologıalyq kodekske túzetýler engizilýde. Ol jerde zańdastyrylatyn avtokólikter úshin kádege jaratý tólemin alyp tastaý bóliginde túzetýler engiziledi.
Atalǵan túzetýler basqa zań jobasy sheńberinde Parlamentte qaralýda. Odan basqa İshki ister mınıstrligi zańdastyrýdy júrgizýdiń tártibin, sharttary men merzimderin aıqyndaıtyn Úkimet qaýlysynyń jobasyn ázirleýde.
Atalǵan joba aǵymdaǵy jyldyń 29 qarashasynda ashyq talqylaý rásiminen ótý úshin İİM-niń resmı saıtyna ornalastyryldy.
– Qandaı kólikter zańdastyrýǵa jatpaıdy?
– İzdeýde júrgen (qylmystyq kólik) nemese tolyq kedendik tazartýdan ótpegen, sondaı-aq 2022 jyldyń 1 qyrkúıeginen keıin ákelingen avtokólikter.
– Qazir Qazaqstanda qansha sheteldik avtokólik bar?
– Qazaqstanda turaqty júrgen sheteldik avtokólikterdiń naqty sany týraly derekter joq. Sonymen qatar aǵymdaǵy jyldyń 1 qyrkúıegine deıin sheteldik avtokólikterge 300 myńnan astam avtosaqtandyrý polısi resimdelgenin anyqtadyq.
Avtosaqtandyrýlardyń eń kóbi Reseıden kelgen avtokólikterge berilgen, olar shamamen 260 myń, Qyrǵyzstan avtokólikteri – 25,5 myń jáne Armenıa kólikteri – 18 myń.
– Sheteldik avtokólikterdi zańdastyrý qashan bastalady jáne ol qansha ýaqytqa sozylady?
– Qajetti zańnamalyq ózgerister kúshine engennen keıin jáne tıisti Úkimet qaýlysy qabyldanǵannan keıin zańdastyrý bastalady.
Bul rette zańdastyrýdy jarty jyldyń kóleminde ótkizý josparlanýda.
– Avtokóliktiń Qazaqstanǵa kirý kúni qalaı anyqtalady?
– Kirý kúni UQK Shekara qyzmetiniń derekter bazasy boıynsha aıqyndalatyn bolady. Búginde bul proses tolyǵymen avtomattandyrylǵan. Eger Shekara qyzmetinde kólik quralyn ákelý týraly málimetter bolmaǵan jaǵdaıda avtokóliktiń Qazaqstan Respýblıkasynda naqty bolý kúni avtosaqtandyrý polısiniń alǵashqy resimdelgen kúni boıynsha aıqyndalatyn bolady.
– Azamattar osy zańdastyrý aıasynda «oń rúldi» kólikterdi qazaqstandyq tirkeýge qoıa alady ma?
– Ózderińiz biletindeı, Memleket basshysy zańdastyrýdyń eki krıterııin belgilegen bolatyn. Birinshisi – avtokólik izdestirýde bolmaýy kerek. Ekinshisi – kedendik tazalaýdan ótýi kerek. Eger atalǵan avtokólikter osy talaptarǵa sáıkes kelse, árıne olardy tirkeýge esh kedergi joq.
– Avtokólikterdiń shyǵarylǵan jyly men ekologıalyq klasy boıynsha zańdastyrýǵa shekteýler bola ma?
– Zańdastyrýǵa jatatyn avtokólikterdiń jylyna jáne ekologıalyq klasyna talaptar qoıylmaıdy.
– Qazaqstanda «sary» nómirlerdi bere otyryp, ýaqytsha tirkelgen «armán» avtokólikterine zańdastyrý qoldanyla ma?
– Bizdiń elde ýaqytsha tirkelgen «armán» avtokólikteri de zańdastyrýǵa jatady. Olardy kedendik deklarasıalaý talap etilmeıdi, sebebi 2023 jyldyń 1 qańtarynan bastap olar Eýrazıalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tanylady.
– Zańdastyrý úshin qansha tóleý kerek?
– Negizgi tólem – bastapqy tirkeý úshin alym, ol 200 myń teńgeni quraıdy. Qalǵany tehpasport pen memlekettik nómir úshin alynatyn tólemder, olar úshin taǵy 13 171 teńge tóleý qajet (2023 jylǵy 1 qańtardan bastap memlekettik nómir men tehnıkalyq pasport úshin tólem somasy shamaly ózgeredi, óıtkeni bajdar AEK-ke baılanysty esepteledi).
– Zańdastyrý prosesi qalaı júretinin qysqasha sıpattaı alasyz ba?
– Zańdastyrýǵa ótinishti «Elektrondyq úkimet» portaly arqyly nemese arnaıy Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna jeke ótinish jasaý arqyly berýge bolady.
Usynylǵan qujattar men kólik quraly izdestirý bazalary boıynsha tekseriledi. Odan keıin avtokólik arnaıy Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵynyń tekserý pýnktine nómirlik agregattardy salystyrý úshin usynylady.
Sodan keıin eger talap etilse, avtokólikke kedendik deklarasıalaý júrgiziledi, 200 myń teńge mólsherinde bastapqy alym, sondaı-aq tehpasport pen memlekettik nómir úshin memlekettik baj tólenedi. Tirkeý bekitilgennen keıin avtokólik ıesine qazaqstandyq tehpasport jáne memlekettik nómir beriledi.
