Sharyn shatqaly... Alyp ańǵarlar. Qyzǵylt qamaldar. Mystan sailar. Jalmaýyz kempir ózegi... Ańyz kóp osy bir airyqsha oryn týraly aitylatyn. Aqiqatyn eshkim arshyp ala almasy taǵy belgili. Óitkeni Sharyn kanony myna jer betine adamnyń tabany timei turyp, million jyldar buryn paida bolǵan. Óitkeni mundai ker dalanyń tósinen adam balasy myń jyldar kertise de, dál osyndai ǵajapqa toly álemdi jasaýlary múmkin emes, oǵan tek bólekshe kúsh, milliondaǵan jyl ýaqyt qajet. Sharynǵa baryp, óz kózimen kórgen jan onyń keremetin anyq túsinedi, ertegiler elinde, iaki bir erte zamanda qiraǵan alyp qaǵanattyń ornynda turǵandai kúi keshetini ras. Nege deisiz ǵoi...
Jeti iirimdi sýy bar áigili Jetisýdyń orta bóliginde myńjyldyqtar jumbaǵyn ishine búgip dańqy alysty sharlaǵan Sharyn jatyr. Almatydan 200 shaqyrymdyq jerde, Narynqol men Kegenniń etegin basyp, Shyǵysqa bet túzegen kerýen joldardan sál qiys shette ornalasqan bul ózgeshe órnekti meken týraly adam balasynyń bilgenine kóp bola qoiǵan joq. Joq, qatelesip turmyz, ózgeler bul sulý mekendi kórmegenimen, bizdiń babalarymyz san myń jyldardan beri osy taýlardyń qoinaýynda ómir súrip, tylsymy kóp mekenge tańyrqaýmen keledi. Áýel deseńiz, sonaý qola dáýirinen buryn-aq osyndaǵy quzdardyń basyna, tastardyń, ýaqyt mújip bitirgen, totyqtyrǵan qyzǵylt kerish topyraqtardyń betine – ejelgi adamdar, bálkim, prototúrkiler, baǵzy kóshpendiler shyǵar, túrli-tústi sýretter syzǵanyn kórer bolsańyz, oiyńyzdyń on saqqa keteri sózsiz. Bahadúr babalarymyz ne jazdy eken? Ne syzdy eken? Qyzyqsańyz, solai tartyńyz!
[caption id="attachment_8749" align="alignright" width="398"]
Bir qarasań aibarly arystanǵa, endi bir qarasań jalama quz jartastarǵa, taǵy birde munaralar tizbegine uqsaityn jal-jal qyrattardyń ishinen – saǵymdar áleminen munartyp neshe túrli formadaǵy beineler eles berip ótkendei. Munaralar ishinen ýildep, daýyldy jel iaki yzǵyryqty úskirik soqqanda, túrli dybystar shyǵyp, jyn-periniń mekenindei bolyp ketedi deidi jergilikti jurt
Álemniń arǵy jarty bóliginde aty jalpaq jurtqa máshhur osyndai bir kanon bar. Soltústik Amerikadaǵy Kolorado kanondarynyń týra bir úzilip túsken bólshegi osy Sharyn dersiz. Koloradony adamdar bertinde baiqap, jii zertteý júrgizip, týristerdiń nazaryn aýdarǵaly ǵasyrdan astam ýaqyt ótti. Úndisterdiń syrly mekenin alǵash ashqan amerikalyq saiahatshylar orta ǵasyrlyq handyqtardyń ústinen tústik pe dep te oilaǵan kórinedi. Alǵashqy kórgen janǵa sondai sulý, ásemdigimen qosa, aibarly, sýyq, qorqynyshty da elesteitin bul kanon jaily da ańyzdardyń san taraý nusqasy bar. Al Sharyn shatqalyn alǵash kórgen orys geologtary mundai tabiǵattyń basqa aimaqtarda joqtyǵyn aityp aýzynyń sýy quryǵan. Tipti Koloradońyzdyń ózi aýqymy sál úlkenirek demeseńiz, sharynnyń qyzǵylt topyraǵy, ózgeshe oiylymdyq órnekteri, tabiǵi jaqpar quzdary janynda jip ese almaidy deidi biletinder.
Bir qarasań aibarly arystanǵa, endi bir qarasań jalama quz jartastarǵa, taǵy birde munaralar tizbegine uqsaityn jal-jal qyrattardyń ishinen – saǵymdar áleminen munartyp neshe túrli formadaǵy beineler eles berip ótkendei. Munaralar ishinen ýildep, daýyldy jel iaki yzǵyryqty úskirik soqqanda, túrli dybystar shyǵyp, jyn-periniń mekenindei bolyp ketedi deidi jergilikti jurt. Eshqandaida jyn men periniń mekeni emes, Alla ózi ǵajap jaratqan bul shatqaldar qosynynan jeldiń ekpinine, qai baǵyttan soqqanyna qarai, ańǵarlar aýrasynan ózi sondai tabiǵi ún shyǵatyn kórinedi.
Geolog ǵalymdardyń boljamyna júginsek, búgingi Táńir taýdyń kúngei qaptaly kezinde alyp dariia bolǵan kórinedi. Sol dariianyń túbinde budan shamamen 25 million jyl buryn tas pen qumdardyń úlken tunbasy qalyptasqan. Kúnderdiń kúninde dariia tartylyp, sý aiaǵy qurdymǵa sińedi. Mine, osy kezde baiyrǵy alyp tunbanyń ornyna osy Sharyn shatqaly mirasqa qalǵan. Odan beri de shamamen 12 million jyl jyljyǵan... Muny ǵalymdar osy Sharynnyń ker topyraǵynan tabylǵan teńiz jándikteriniń qańqalary arqyly dáleldep otyr. Osy qupiiaǵa toly qyzyl ańǵardy ekige jaryp Sharyn ózeni aǵady. Onsyzda kórkem mekenge tipten kórik berip, ireleńdep aqqan ózen sýy Shalkóde jailaýynan bastaý alyp, aryndap kelip, Kegenge kelip az damyl alǵandai bolady. Sosyn Qarqara sýyna qosylyp, Sharynǵa ainalady. Sharyn 225 shaqyrym boiy tynymsyz aǵady. Dál osy ańǵardyń ózimen úsh shaqyrymdyq qashyqtyqty shaýyp ótedi. Sýynyń tereńdigi 2-3 metrden bastalyp, kei jeri odan da tereńge tartady. Ainalasyndaǵy alyp qorǵandardy, túksigen jarqabaqtardy, burylys-qaltarysy kóp iinderdi kesip ótken saiyn jany rahat tabatyndai arynyn báseitip, birtúrli yrǵaqpen jylystap aǵady. Sóitedi de, sońyra áigili Ile dariiasyna quiady.
[caption id="attachment_8750" align="alignleft" width="440"]
Sharyn shatqaly eń bir ekzotikalyq, tabiǵi kórinisteri kóz súrindirerlik shyraily mekenniń biri. Qumdaýytty jardyń biiktigi 100-150 metrden bastalyp, 300 metrge deiin jetedi. Ár qyrynan qaraǵan saiyn, kún sáýlesiniń túsýine ári jeldiń soǵýyna, maýsymdardyń aýysýyna orai bul jerdiń kórinisteri, topyraqtyń túsi, músinderdiń bederi de ózgerip otyratyny qyzyq. Qys, kúz mezgilderinde qyryq qabat topyraǵy sarǵysh-kúlgin túske ózgerip, sál tomsaryńqy seziletini bar. Esesine osy mezgilde alýan túrli músinderdi elestetin qorǵandardyń shynaiy beinesin aiqyn bajailaýǵa bolady. Al kóktem men jaz mezgilderinde tańerteń men keshkilik kógiljim munar ústin jaýyp, biliner-bilinbes bir qabat bý qorshaidy da turady qashan kórseń. Tús áletinde qyzǵylt-sary nur topyraǵynyń túsin odan ármen qyzyldandyryp, kóz aldyńda alýan saǵym arpalysyp jatady...
irde alystan munarlanyp, endi birde dál iyq tusyńnan tónip turǵandai kórinetin qart Alataýǵa qarap otyryp, eki júz shaqyrymdyq qashyqtyqty qalai basqanyńdy baiqamai qalýyń ǵajap emes.
Bul mekenge aiaq basqan jan Almatydan shyqqasyn, jol boiy ózińmen birge zýlap, Shyǵysqa qarai jarysyp otyratyn Alataý silemderin tamashalap barady. Birde alystan munarlanyp, endi birde dál iyq tusyńnan tónip turǵandai kórinetin qart Alataýǵa qarap otyryp, eki júz shaqyrymdyq qashyqtyqty qalai basqanyńdy baiqamai qalýyń ǵajap emes. Endi, mine Alataýdyń baýyryna ózge mekennen ádeii oiyp ákep ornatqandai qamaldar ańǵaryna jolyǵasyz. Syrt qaraǵan janǵa jataǵandaý kóringenimen, jalǵyz aiaq soqpaqpen jaǵalai júrgen saiyn árbir qyrtystyń ózindik qaitalanbas sýretterge toly ekenin baiqaisyz. Kókke boi sozǵan munaralar arasynan kókjiektiń qiǵash túsken sáýlesin jutyp, ósimdikter álemi myń qubylady. Ózge jerge qaraǵanda mundaǵy ósimdikterdiń ózi basqashalaý. Biologtar men zoologtar munda 1500-den astam ósimdik túri kezdesedi deidi, sonyń 17-si «Qazaqstan Respýblikasynyń Qyzyl kitabyna» engeni taǵy bar. Sútqorektilerdiń 62 tuqymy emin-erkin jaiǵassa, uia basar qustardan 103, baýyrymen jorǵalaýshylardyń 25 túri kezigedi. Aitpaqshy, Sharyn ulttyq parkinde tabiǵat Eskertkishi retinde saqtalyp, memlekettik qorǵaýǵa kirgen Sheten toǵaiynyń ózi bir keremet. Bul ósimdikter áleminiń eń kónesi esebinde tirkelgenin bireý bilse, bireý bilmes. Soltústik Amerika men Qazaqstanda ǵana bar bul toǵai shatqaldy kórgisi keletin jandar úshin de qyzyqtyrarlyq qýatqa ie.
Sharyn týraly sońǵy kezderi jii jazylyp, álemde eki-aq elde bar kanonnyń qadir-qasieti týraly sóz bola bastady.Bul mekendi kórgisi keletin ǵalymdar da, týrister de kóp. Memlekettik dárejede kóńil bólip, osy jerdi kórgisi keletinderdi ertip aparatyn týristik firmalar da jeterlik. Degenmen, Amerikadaǵy Grand-kanon (Kolorado ańǵarlary) siiaqty múmkindikter jasalmaǵany jáne shyndyq. Eger Amerikadaǵy sol bir oily-shuńqyrly, tabiǵaty múldem bólek meken týraly kórgińiz kelse, aldymen ol týraly túsirilgen derekti filmderdiń birtalaiyn aqtarar edińiz. San myń boljamdar men ańyzdar iirimi Sizdi ózine tartary daýsyz ári Siz barmai turyp-aq talai aqparatqa qanyǵyp alasyz. Al ol týraly zertteý eńbekter, estelikter, saiahatshylardyń kúndelikteri, sondaǵy ańyzdardyń jelisi boiynsha túsirilgen kórkem filmderdiń ózi bir tóbe. Al Sharynǵa kúnine ary ketkende myń adamdy qabyldaýǵa bolady. Jáne bul meken týraly, qalyptasý barysy jóninde durys aqparattyń joqtyǵy qynjyltady. Tek sandyq tsifrlar ǵana bar. Derekti filmniń ózi neken-saiaq...
Toqtaráli TAŃJARYQ
