QYZǴYLT QAMALDAR QORǴANY

Dalanews 23 qań. 2015 05:33 761

 

Sharyn shatqaly... Alyp ańǵarlar. Qyzǵylt qamaldar. Mystan saılar. Jalmaýyz kempir ózegi... Ańyz kóp osy bir aıryqsha oryn týraly aıtylatyn. Aqıqatyn eshkim arshyp ala almasy taǵy belgili. Óıtkeni Sharyn kanony myna jer betine adamnyń tabany tımeı turyp, mıllıon jyldar buryn paıda bolǵan. Óıtkeni mundaı ker dalanyń tósinen adam balasy myń jyldar kertise de, dál osyndaı ǵajapqa toly álemdi jasaýlary múmkin emes, oǵan tek bólekshe kúsh, mıllıondaǵan jyl ýaqyt qajet. Sharynǵa baryp, óz kózimen kórgen jan onyń keremetin anyq túsinedi, ertegiler elinde, ıakı bir erte zamanda qıraǵan alyp qaǵanattyń ornynda turǵandaı kúı keshetini ras. Nege deısiz ǵ...

Jeti ıirimdi sýy bar áıgili Jetisýdyń orta bóliginde myńjyldyqtar jumbaǵyn ishine búgip dańqy alysty sharlaǵan Sharyn jatyr. Almatydan 200 shaqyrymdyq jerde, Narynqol men Kegenniń etegin basyp, Shyǵysqa bet túzegen kerýen joldardan sál qıys shette ornalasqan bul ózgeshe órnekti meken týraly adam balasynyń bilgenine kóp bola qoıǵan joq. Joq, qatelesip turmyz, ózgeler bul sulý mekendi kórmegenimen, bizdiń babalarymyz san myń jyldardan beri osy taýlardyń qoınaýynda ómir súrip, tylsymy kóp mekenge tańyrqaýmen keledi. Áýel deseńiz, sonaý qola dáýirinen buryn-aq osyndaǵy quzdardyń basyna, tastardyń, ýaqyt mújip bitirgen, totyqtyrǵan qyzǵylt kerish topyraqtardyń betine – ejelgi adamdar, bálkim, prototúrkiler, baǵzy kóshpendiler shyǵar, túrli-tústi sýretter syzǵanyn kórer bolsańyz, oıyńyzdyń on saqqa keteri sózsiz. Bahadúr babalarymyz ne jazdy eken? Ne syzdy eken? Qyzyqsańyz, solaı tartyńyz!

[caption id="attachment_8749" align="alignright" width="398"]Sharyn Kórgen de armanda, kórmegen de armanda...[/caption]
Bir qarasań aıbarly arystanǵa, endi bir qarasań jalama quz jartastarǵa, taǵy birde munaralar tizbegine uqsaıtyn jal-jal qyrattardyń ishinen – saǵymdar áleminen munartyp neshe túrli formadaǵy beıneler eles berip ótkendeı. Munaralar ishinen ýildep, daýyldy jel ıakı yzǵyryqty úskirik soqqanda, túrli dybystar shyǵyp, jyn-periniń mekenindeı bolyp ketedi deıdi jergilikti jurt

Álemniń arǵy jarty bóliginde aty jalpaq jurtqa máshhur osyndaı bir kanon bar. Soltústik Amerıkadaǵy Kolorado kanondarynyń  týra bir úzilip túsken bólshegi osy Sharyn dersiz. Koloradony adamdar bertinde baıqap, jıi zertteý júrgizip, týrıserdiń nazaryn aýdarǵaly ǵasyrdan astam ýaqyt ótti. Úndisterdiń syrly mekenin alǵash ashqan amerıkalyq saıahatshylar orta ǵasyrlyq handyqtardyń ústinen tústik pe dep te oılaǵan kórinedi. Alǵashqy kórgen janǵa sondaı sulý, ásemdigimen qosa, aıbarly, sýyq, qorqynyshty da elesteıtin bul kanon jaıly da ańyzdardyń san taraý nusqasy bar. Al Sharyn shatqalyn alǵash kórgen orys geologtary mundaı tabıǵattyń basqa aımaqtarda joqtyǵyn aıtyp aýzynyń sýy quryǵan. Tipti Koloradońyzdyń ózi aýqymy sál úlkenirek demeseńiz, sharynnyń qyzǵylt topyraǵy, ózgeshe oıylymdyq órnekteri, tabıǵı jaqpar quzdary janynda jip ese almaıdy deıdi biletinder.

Bir qarasań aıbarly arystanǵa, endi bir qarasań jalama quz jartastarǵa, taǵy birde munaralar tizbegine uqsaıtyn jal-jal qyrattardyń ishinen – saǵymdar áleminen munartyp neshe túrli formadaǵy beıneler eles berip ótkendeı. Munaralar ishinen ýildep, daýyldy jel ıakı yzǵyryqty úskirik soqqanda, túrli dybystar shyǵyp, jyn-periniń mekenindeı bolyp ketedi deıdi jergilikti jurt. Eshqandaıda jyn men periniń mekeni emes, Alla ózi ǵajap jaratqan bul shatqaldar qosynynan jeldiń ekpinine, qaı baǵyttan soqqanyna qaraı, ańǵarlar aýrasynan ózi sondaı tabıǵı ún shyǵatyn kórinedi.

Geolog ǵalymdardyń boljamyna júginsek, búgingi Táńir taýdyń kúngeı qaptaly kezinde alyp darıa bolǵan kórinedi. Sol darıanyń túbinde budan shamamen 25 mıllıon jyl buryn tas pen qumdardyń úlken tunbasy qalyptasqan. Kúnderdiń kúninde darıa tartylyp, sý aıaǵy qurdymǵa sińedi. Mine, osy kezde baıyrǵy alyp tunbanyń ornyna osy Sharyn shatqaly mırasqa qalǵan. Odan beri de shamamen 12 mıllıon jyl jyljyǵan... Muny ǵalymdar osy Sharynnyń ker topyraǵynan tabylǵan teńiz jándikteriniń qańqalary arqyly dáleldep otyr. Osy qupıaǵa toly qyzyl ańǵardy ekige jaryp Sharyn ózeni aǵady. Onsyzda kórkem mekenge tipten kórik berip, ıreleńdep aqqan ózen sýy Shalkóde jaılaýynan bastaý alyp, aryndap kelip, Kegenge kelip az damyl alǵandaı bolady. Sosyn Qarqara sýyna qosylyp, Sharynǵa aınalady. Sharyn 225 shaqyrym boıy tynymsyz aǵady. Dál osy ańǵardyń ózimen úsh shaqyrymdyq qashyqtyqty shaýyp ótedi. Sýynyń tereńdigi 2-3 metrden bastalyp, keı jeri odan da tereńge tartady. Aınalasyndaǵy alyp qorǵandardy, túksıgen jarqabaqtardy, burylys-qaltarysy kóp ıinderdi kesip ótken saıyn jany rahat tabatyndaı arynyn báseıtip, birtúrli yrǵaqpen jylystap aǵady. Sóıtedi de, sońyra áıgili İle darıasyna quıady.

[caption id="attachment_8750" align="alignleft" width="440"]Sharyn1 Tylsym tabıǵatqa tańyrqamaı tura almaısyz![/caption]

Sharyn shatqaly eń bir ekzotıkalyq, tabıǵı kórinisteri kóz súrindirerlik shyraıly mekenniń biri. Qumdaýytty jardyń bıiktigi 100-150 metrden bastalyp, 300 metrge deıin jetedi. Ár qyrynan qaraǵan saıyn, kún sáýlesiniń túsýine ári jeldiń soǵýyna, maýsymdardyń aýysýyna oraı bul jerdiń kórinisteri, topyraqtyń túsi, músinderdiń bederi de ózgerip otyratyny qyzyq. Qys, kúz mezgilderinde qyryq qabat topyraǵy sarǵysh-kúlgin túske ózgerip, sál tomsaryńqy seziletini bar. Esesine osy mezgilde alýan túrli músinderdi elestetin qorǵandardyń shynaıy beınesin aıqyn bajaılaýǵa bolady. Al kóktem men jaz mezgilderinde tańerteń men keshkilik kógiljim munar ústin jaýyp, biliner-bilinbes bir qabat bý qorshaıdy da turady qashan kórseń. Tús áletinde qyzǵylt-sary nur topyraǵynyń túsin odan ármen qyzyldandyryp, kóz aldyńda alýan saǵym arpalysyp jatady...
irde alystan munarlanyp, endi birde dál ıyq tusyńnan tónip turǵandaı kórinetin qart Alataýǵa qarap otyryp, eki júz shaqyrymdyq qashyqtyqty qalaı basqanyńdy baıqamaı qalýyń ǵajap emes.

Bul mekenge aıaq basqan jan Almatydan shyqqasyn, jol boıy ózińmen birge zýlap, Shyǵysqa qaraı jarysyp otyratyn Alataý silemderin tamashalap barady. Birde alystan munarlanyp, endi birde dál ıyq tusyńnan tónip turǵandaı kórinetin qart Alataýǵa qarap otyryp, eki júz shaqyrymdyq qashyqtyqty qalaı basqanyńdy baıqamaı qalýyń ǵajap emes. Endi, mine Alataýdyń baýyryna ózge mekennen ádeıi oıyp ákep ornatqandaı qamaldar ańǵaryna jolyǵasyz. Syrt qaraǵan janǵa jataǵandaý kóringenimen, jalǵyz aıaq soqpaqpen jaǵalaı júrgen saıyn árbir qyrtystyń ózindik qaıtalanbas sýretterge toly ekenin baıqaısyz. Kókke boı sozǵan munaralar arasynan kókjıektiń qıǵash túsken sáýlesin jutyp, ósimdikter álemi myń qubylady. Ózge jerge qaraǵanda mundaǵy ósimdikterdiń ózi basqashalaý. Bıologtar men zoologtar munda 1500-den astam ósimdik túri kezdesedi deıdi, sonyń 17-si «Qazaqstan Respýblıkasynyń Qyzyl kitabyna» engeni taǵy bar. Sútqorektilerdiń 62 tuqymy emin-erkin jaıǵassa, uıa basar qustardan 103, baýyrymen jorǵalaýshylardyń 25 túri kezigedi. Aıtpaqshy, Sharyn ulttyq parkinde tabıǵat Eskertkishi retinde saqtalyp, memlekettik qorǵaýǵa kirgen Sheten toǵaıynyń ózi bir keremet. Bul ósimdikter áleminiń eń kónesi esebinde tirkelgenin bireý bilse, bireý bilmes. Soltústik Amerıka men Qazaqstanda ǵana bar bul toǵaı shatqaldy kórgisi keletin jandar úshin de qyzyqtyrarlyq qýatqa ıe.

Sharyn týraly sońǵy kezderi jıi jazylyp, álemde eki-aq elde bar kanonnyń qadir-qasıeti týraly sóz bola bastady.Bul mekendi kórgisi keletin ǵalymdar da, týrıser de kóp. Memlekettik dárejede kóńil bólip, osy jerdi kórgisi keletinderdi ertip aparatyn týrısik fırmalar da jeterlik. Degenmen, Amerıkadaǵy Grand-kanon (Kolorado ańǵarlary) sıaqty múmkindikter jasalmaǵany jáne shyndyq. Eger Amerıkadaǵy sol bir oıly-shuńqyrly, tabıǵaty múldem bólek meken týraly kórgińiz kelse, aldymen ol týraly túsirilgen derekti fılmderdiń birtalaıyn aqtarar edińiz. San myń boljamdar men ańyzdar ıirimi Sizdi ózine tartary daýsyz ári Siz barmaı turyp-aq talaı aqparatqa qanyǵyp alasyz. Al ol týraly zertteý eńbekter, estelikter, saıahatshylardyń kúndelikteri, sondaǵy ańyzdardyń jelisi boıynsha túsirilgen kórkem fılmderdiń ózi bir tóbe. Al Sharynǵa kúnine ary ketkende myń adamdy qabyldaýǵa bolady. Jáne bul meken týraly, qalyptasý barysy jóninde durys aqparattyń joqtyǵy qynjyltady. Tek sandyq sıfrlar ǵana bar. Derekti fılmniń ózi neken-saıaq...

Toqtaráli TAŃJARYQ

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar