Májilis otyrysynda depýtat Rinat Zaiytov ministr Aida Balaevaǵa tótesinen suraq qoidy. Negizgi másele elimizdegi beldi mádeniet oshaqtaryna qatysty, - dep habarlaidy Dalanews.kz.
Mádeniet jáne aqparat ministri Aida Balaeva Májilis otyrsynda "Qazaqstan Respýblikasynyń keibir zańnamalyq aktilerine aqparat, qoǵamdyq damý, mádeniet jáne arhiv isi salalaryndaǵy normalardyń artyq (shamadan tys) zańnamalyq reglamenttelýin bolǵyzbaý máseleleri boiynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" zań jobasy jóninde baiandama jasady.
Baiandama jasap bolǵan ministrge Zaiytov saýal tastady. Depýtattyń sózinshe, Mádeniet jáne aqparat ministrliginiń quzyretindegi mekemelerdiń ainalasyndaǵy daý toqtamai tur.
"Qara shańyraǵymyz "Qazaqfilm" qazir talan-tarajǵa túsip, qurýǵa jaqyn qaldy. Qara shańyraǵymyz Abai atyndaǵy opera jáne balet teatryn keiingi ýaqytta "restoran" qylǵan da derekter bar. Mende dálel joq emes, bar. Sondyqtan aityp otyrmyn", - deidi Zaiytov.
Ministr Aida Balaeva bul máselede ashyq ekenin, depýtattarmen talqylaýǵa daiyn ekenin málimdedi.
"Alasapyrandaityn jaǵdai joq. Ministrlik óziniń júieli jumysyn istep jatyr. Mádeni oshaqtarǵa, kinematografiiaǵa qatysty óz usynysymdy bergenmin. Májilistiń bir otyrysynda jaqsy talqylaýlar júrgizip, atqaryp jatqan jumystardy aldaryńyzǵa salyp, suraqtaryńyzǵa jaýap berýge daiynmyn. Basqa da uiymdarǵa qatysty suraqtar bolsa, ony da aitýǵa bolady. Biraq barlyq jumysty joqqa shyǵaryp, barlyǵy jaman dep aitý durys emes", - dedi ministr.
Aita keteiik, "Qazaqfilm" tóńireginde daý jii shyǵady. Buǵan deiin animatsiia bóliminiń birneshe qyzmetkeri 7 ai boiy jalaqy almaǵanyn, "Altyn adam" jobasy úshin de aqy almaǵanyn, Úkimet bekitken 500 million teńgeniń jobasy bastalmaǵanyn aityp shaǵymdandy. Artynsha Azamat Satybaldy "Qazaqfilm" prezidenti qyzmetinen ketti.
Depýtat Rinat Zaiytov ta buǵan deiin "Qazaqfilm" máselesin birneshe ret kóterdi.
"Sháken Kenjetaiuly Aimanov atyndaǵy qara shańyraq Qazaqfilmdi qurtý protsesi sanaly túrde, ádeii júrip jatyr. Bul, qatelespesem, Ahmetjan Esimovtiń be, Baýyrjan Baibektiń be kezinde bastaldy. Qazaqfilmniń turǵan jerin bilesiz, qalanyń qaq ortasy. Bular sol jerdi alǵysy kelip otyr. Saýda úiin be, birdeńe salǵysy kelgen sasyq armandary bar. Bes gektaryn alyp aldy. Endi qalǵanyn qurtqaly otyr. Áitpese Qazaqfilm degenińiz kezinde 2000-ǵa jýyq shtaty bar, qanshama materialdyq bazasy bar, bálenbai pavilony jumys istep turǵan úlken ujym edi. Qazir 150-dei adam shtatta qaldy. Segiz pavilonnyń bireýi ǵana istep tur ǵoi deimin. Segizi isteitin bolsa, Qazaqfilm óz kúnin ózi kóre alatyn jer edi.
Qazaqfilm memleketten qarjylanbaidy. Bul Arystanbek Muhamediuly degen myrzanyń jasap ketken qastyǵy. Ol "Kino qory" degendi qurdy da, búkil memlekettiń aqshasyn sonda aýdarady, Qazaqfilmge jylyna eki-aq filmge ruqsat etiledi. Al animatsiialyq mýltfilm túsirýge múldem ruqsat etilmeidi. Sondai qaýly shyǵaryp tastaǵan. Ótkendegi animatorlardyń zar jylap júrgeni - sol.
Azamat myrzanyń jumystan ketýi, meniń túsingenim, ol bul jumystyń nátijesiz bolatynyn túsindi de, "Qazaqfilm meniń tusymda qurydy degen sózge qalǵym kelmeidi" dep sharasyzdyqtan ketken siiaqty. Bálkim, qatelesýim múmkin. Tek ózimniń boljamym. ...Urpaqtyń aldynda uiatty bolmaý úshin, arýaqtyń aldynda kináli bolmaý úshin Qazaqfilmdi saqtap, bir arqasynan qaǵyp jibersek, ary ketse úsh jylda tabys tabatyn deńgeige jete alady", - dedi depýtat buǵan deiingi suhbatynda.
