Halyq Toqaevqa senedi
Dál qazir bizdiń eldegi jaǵdaı da máz emes. Atqarýshy bıliktiń epıdemıaǵa qarsy kúresi nátıjesiz bolýyn eshqandaı statısıkasyz-aq baıqaýǵa bolady.
Orta jolda vırýs juqtyryp, qyzmetinen ketken Birtanov jibergen qatelikterin áli moıyndaǵan joq.
Menińshe, Birtanov bastaǵan Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń jaýapty tulǵalaryn Fransıadaǵydaı quqyq qorǵaý organdary tergeýge alý kerek!
Memleket basshysyt Toqaev indetke qarsy kúresti bir ǵana salanyń aýmaǵynda emes, aýqymdy túrde uıymdastyrý kerek ekenin aıtyp, qazirgi júıe qoǵamnyń jańa talaptaryna jaýap bere almaıtynyn alǵa tartqan-dy. Osylaısha ol bılik júıesindegi kóptegen amal-tásilderdiń eskirgenin moıyndady.
Prezıdent birinshi kezekte Mamın úkimetin otstavkaǵa jiberý máselesin kótergeni belgili. Onyń bul oıyn halyq bir aýyzdan qoldaǵanyn da kórdik. Bul jaıttan osyndaı qıyn kezeńde halyq Toqaevqa senim artyp, oǵan qajetti quziret berýdi qoldaıtynyn baıqaımyz.
Bul jaıynda belgili qoǵam qaıratkeri Seıdahmet Quttyqadam jaqsy aıtty.
Ol «Buǵan deıingi tarıhqa kóz júgirtsek mundaı kóptegen tragedıalyq jaǵdaıdyń qabattasyp kelýi buryn-sońdy bolmady. Sol sebepti qazirgi jaǵdaı Sizden qatań ári sheshimdi áreketke barýdy talap etedi» degen bolatyn. Sonymen qatar ol jazbasynyń sońynda: «Halyq qoldap otyrǵanda eshkim Sizdiń aldyńyzǵa shyǵyp, kedergi keltire almaıdy» dedi.
Óz basym Seıdahmet Quttyqadam myrzanyń oıymen tolyqtaı kelisemin. Óıtkeni qazirgi tańda oryn alyp jatqan jaǵdaıdyń astaryna úńilip qarasań, elimizde basqarý salasynda haos oryn alyp jatqanyn birden ańǵarýǵa bolady. Mundaı jaǵdaıda halyq pen bılikti Toqaev qana biriktiretini belgili.
Prezıdent Úkimetti nege otstavkaǵa jibermedi?
Menińshe, mundaı sheshim qabyldaýǵa Q.Toqaev daıyn. Biraq Prezıdenttiń bul qadamǵa barmaýyna ne sebep boldy? Menińshe, bul jerdegi basty másele zańdyq jáne prosedýrlyq jaıttarǵa tirelip tur.
Prezıdenttiń Úkimetti taratýǵa quqy bar. Biraq Toqaev Májilistiń kelisimimen ǵana Úkimetti otstavkaǵa jiberetinin umytpaýymyz kerek.
Zań shyǵarýshy organ maýsym aıynyń aıaǵynda kezekti demalysqa ketti, depýtattar endi 1 qyrkúıekte ǵana jınalady.
Zań boıynsha jańa Úkimet basshysynyń kandıdatýrasyn Májilis qana bekitedi. Aıtpaqshy, Memleket basshysy jekelegen mınıstrlerdi qyzmetinen bosata alady. Al eger Premerdi qyzmetinen bosatsa, tutas Úkimet músheleri otstavkaǵa ketýi kerek! Sondyqtan depýtattardyń demalysqa shyǵyp ketýi, Mamın Úkimetine taǵy da múmkindik syılady desek bolady.
Mamın harakırı jasaı ala ma?
Úkimet basshysy óz erkimen otstavkaǵa kete alady. Biraq Asqar Mamın qyzmetinen aryz jazyp, ketken kúnniń ózinde jańa Úkimet quramyn jasaqtap, bekitý úshin Parlamenttiń basqosýy qajet.
Úkimet basshysynyń mindetin atqarýshy Premerdiń tolyq ókilettiligin paıdalana almaıdy. Budan keıin onyń jumysy da tıimsiz bolatyny sózsiz.
Sondyqtan Prezıdenttiń sabyrlyq tanytyp, shydaýyna týra keledi.
Menińshe, Toqaev Mamınge jaǵdaıdy retteýge múmkindik berdi. Dál qazirgi kezeńde muny pragmatıkalyq qadam dep baǵalaýǵa bolady.
Aldaǵy ýaqytta Mamın Úkimeti bul múmkindikti tıimdi paıdalanyp ózderin kórsetetine úmit artýymyzǵa týra keledi. Óıtkeni, Úkimette jaǵdaıdy rettep, ózderiniń jumys isteýge qabiletti ekenin kórsetip, tarıh aldynda bet-beınesin saqtap qalýǵa kúsh salýy kerek.
Osy rette keıbir mınıstrler men ákimderdiń memleket múddesi úshin otstavkaǵa ketýine bolady. Muny Toqaev emeýrinmen túsindirgen bolatyn. Jumys isteı almasań – oryndy bosatý kerek. Biraq bizdiń shendiler mundaı qadamǵa óz erikterimen bara qoıýy ekitalaı. Bári sońyna deıin kreslosynan aıyrylyp qalmaýǵa tyrysatyny belgili.
Qazirgi aqparat keńistiginde bári Toqaevtyń jumysyn kórsetýge kúsh salyp jatyr. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta Memleket basshysy Mamın men onyń komandasyna barynsha tıimdi jumys isteýde talap etýi kerek.
Eger Mamın komandasy ózderine júktelgen tapsyrmany oryndaı almasa, olardy kúzdiń alǵashqy kúninde otstavka kútip turýy múmkin.
Murat ÁBENOV
