Halyq Toqaevqa senedi
Dál qazir bizdiń eldegi jaǵdai da máz emes. Atqarýshy biliktiń epidemiiaǵa qarsy kúresi nátijesiz bolýyn eshqandai statistikasyz-aq baiqaýǵa bolady.
Orta jolda virýs juqtyryp, qyzmetinen ketken Birtanov jibergen qatelikterin áli moiyndaǵan joq.
Menińshe, Birtanov bastaǵan Densaýlyq saqtaý ministrliginiń jaýapty tulǵalaryn Frantsiiadaǵydai quqyq qorǵaý organdary tergeýge alý kerek!
Memleket basshysyt Toqaev indetke qarsy kúresti bir ǵana salanyń aýmaǵynda emes, aýqymdy túrde uiymdastyrý kerek ekenin aityp, qazirgi júie qoǵamnyń jańa talaptaryna jaýap bere almaitynyn alǵa tartqan-dy. Osylaisha ol bilik júiesindegi kóptegen amal-tásilderdiń eskirgenin moiyndady.
Prezident birinshi kezekte Mamin úkimetin otstavkaǵa jiberý máselesin kótergeni belgili. Onyń bul oiyn halyq bir aýyzdan qoldaǵanyn da kórdik. Bul jaittan osyndai qiyn kezeńde halyq Toqaevqa senim artyp, oǵan qajetti quziret berýdi qoldaitynyn baiqaimyz.
Bul jaiynda belgili qoǵam qairatkeri Seidahmet Quttyqadam jaqsy aitty.
Ol «Buǵan deiingi tarihqa kóz júgirtsek mundai kóptegen tragediialyq jaǵdaidyń qabattasyp kelýi buryn-sońdy bolmady. Sol sebepti qazirgi jaǵdai Sizden qatań ári sheshimdi áreketke barýdy talap etedi» degen bolatyn. Sonymen qatar ol jazbasynyń sońynda: «Halyq qoldap otyrǵanda eshkim Sizdiń aldyńyzǵa shyǵyp, kedergi keltire almaidy» dedi.
Óz basym Seidahmet Quttyqadam myrzanyń oiymen tolyqtai kelisemin. Óitkeni qazirgi tańda oryn alyp jatqan jaǵdaidyń astaryna úńilip qarasań, elimizde basqarý salasynda haos oryn alyp jatqanyn birden ańǵarýǵa bolady. Mundai jaǵdaida halyq pen bilikti Toqaev qana biriktiretini belgili.
Prezident Úkimetti nege otstavkaǵa jibermedi?
Menińshe, mundai sheshim qabyldaýǵa Q.Toqaev daiyn. Biraq Prezidenttiń bul qadamǵa barmaýyna ne sebep boldy? Menińshe, bul jerdegi basty másele zańdyq jáne protsedýrlyq jaittarǵa tirelip tur.
Prezidenttiń Úkimetti taratýǵa quqy bar. Biraq Toqaev Májilistiń kelisimimen ǵana Úkimetti otstavkaǵa jiberetinin umytpaýymyz kerek.
Zań shyǵarýshy organ maýsym aiynyń aiaǵynda kezekti demalysqa ketti, depýtattar endi 1 qyrkúiekte ǵana jinalady.
Zań boiynsha jańa Úkimet basshysynyń kandidatýrasyn Májilis qana bekitedi. Aitpaqshy, Memleket basshysy jekelegen ministrlerdi qyzmetinen bosata alady. Al eger Premerdi qyzmetinen bosatsa, tutas Úkimet músheleri otstavkaǵa ketýi kerek! Sondyqtan depýtattardyń demalysqa shyǵyp ketýi, Mamin Úkimetine taǵy da múmkindik syilady desek bolady.
Mamin harakiri jasai ala ma?
Úkimet basshysy óz erkimen otstavkaǵa kete alady. Biraq Asqar Mamin qyzmetinen aryz jazyp, ketken kúnniń ózinde jańa Úkimet quramyn jasaqtap, bekitý úshin Parlamenttiń basqosýy qajet.
Úkimet basshysynyń mindetin atqarýshy Premerdiń tolyq ókilettiligin paidalana almaidy. Budan keiin onyń jumysy da tiimsiz bolatyny sózsiz.
Sondyqtan Prezidenttiń sabyrlyq tanytyp, shydaýyna týra keledi.
Menińshe, Toqaev Maminge jaǵdaidy retteýge múmkindik berdi. Dál qazirgi kezeńde muny pragmatikalyq qadam dep baǵalaýǵa bolady.
Aldaǵy ýaqytta Mamin Úkimeti bul múmkindikti tiimdi paidalanyp ózderin kórsetetine úmit artýymyzǵa týra keledi. Óitkeni, Úkimette jaǵdaidy rettep, ózderiniń jumys isteýge qabiletti ekenin kórsetip, tarih aldynda bet-beinesin saqtap qalýǵa kúsh salýy kerek.
Osy rette keibir ministrler men ákimderdiń memleket múddesi úshin otstavkaǵa ketýine bolady. Muny Toqaev emeýrinmen túsindirgen bolatyn. Jumys istei almasań – oryndy bosatý kerek. Biraq bizdiń shendiler mundai qadamǵa óz erikterimen bara qoiýy ekitalai. Bári sońyna deiin kreslosynan aiyrylyp qalmaýǵa tyrysatyny belgili.
Qazirgi aqparat keńistiginde bári Toqaevtyń jumysyn kórsetýge kúsh salyp jatyr. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta Memleket basshysy Mamin men onyń komandasyna barynsha tiimdi jumys isteýde talap etýi kerek.
Eger Mamin komandasy ózderine júktelgen tapsyrmany oryndai almasa, olardy kúzdiń alǵashqy kúninde otstavka kútip turýy múmkin.
Murat ÁBENOV
