«Týrkıston» óner saraıyndaǵy konserttik sharada jastar súıip tyńdaıtyn qazaqstandyq estrada juldyzdary óner kórsetti.
Konserttiń basty maqsaty- aǵaıyndy eki el arasyndaǵy mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyqty nyǵaıtý, qandastarymyzǵa, sonyń ishinde jas býyn ókilderine ulttyq rýhanıatty dáripteý.
Konsert shymyldyǵyn Ózbekstan Respýblıkasyndaǵy «Qazaq ulttyq mádenıet ortalyǵynyń» tóraǵasy Úsenov Serikbaı myrza ashyp, sharany uıymdastyryp otyrǵan «Otandastar qoryna» sheksiz alǵysyn bildirdi. Qazaqstan úkimetiniń «Otandastar qory» arqyly shettegi qazaqqa kórsetip otyrǵan jan-jaqty qoldaýy úshin shynaıy rızashylyqtaryn bildirip, jastarǵa arnalǵan túrli bilim jáne mádenı jobalardy kóptep qolǵa alýdy surady. Sóz sońynda, sharanyń sátti ótýine tilektestik bildirip, jastarǵa aq batasyn berdi.
Kesh qonaqtary Marhaba Sábı men Yenlik erekshe repertýarymen kórermenderdi tańǵaldyrsa, halyqaralyq baıqaýlardyń júldegeri atanyp júrgen Madistation men Musa Marat talantymen talaıdy tamsandyrdy. Sonymen qatar, 300-den asa kompozısıanyń avtorlary Ǵalamat pen Nurálı Beıseqoja aǵaıyndylar – týma talantymen kelgen qonaqtardyń ystyq yqylasyna bólendi.
«Qulaqtan kirip, boıdy alar, Ásem án men tátti kúı» demekshi, konserttiń jabylý saltanatynda jınalǵan kórermen «Atameken» ánin qosyla shyrqady. Qazaq ánderinen sýsaǵan halyq kózderine jas alyp, shettegi qandastardy izdep, arnaıy kelgen qonaqtarǵa alǵystaryn aıtyp, qımastyqpen qoshtasty. Qazaqstan men Ózbekstan jalaýlaryn qatar ustap, eki eldiń dostyǵy máńgilik bolýyna tilek bildirdi.
Atap aıtsaq, «Otandastar qorynyń» bul shettegi qazaqtar úshin bıyl uıymdastyrǵan 8-shi konserti. Budan buryn Germanıanyń Keln qalasy, Mońǵolıanyń Baıan-ólgeı, Qobda jáne Reseı Federasıasynda Máskeý, Qosaǵash, Barnaýyl syndy birneshe qalalarynda ótken bolatyn.
