Eksporttalatyn qoı eti Iran memleketine arnaıy muzdatylǵan kúıde jetkiziledi. Ár týsha arnaıy daıyndalǵan materıalǵa oralyp, syrtyna aǵylshyn jáne ıran tilderinde aqparat jazylady. Dál búginge kúnge Iran Islam memleketine 1000 tonna et ushaq arqyly jóneltildi. Al, kombınat bir kúnde 1500 usaq mal men 150 iri qarany óndeýge qaýqarly.
Jambyl oblysynda óndirilgen et ónimderi syrt memlekette óte joǵary baǵalanady. Kóbine bizdiń elde óndirilgen ónimdi ırandyqtar, reseılikter jáne qytaılyqtar tutynýǵa qumar. Degenmen, mundaı úlken suranystardy qanaǵattandyrý úshin dúnıejúzilik standartarǵa saı bolý qajet.
Oblysymyzdaǵy irgeli «Merki» JSHS-i búgingi kúnniń talabyna saı arnaıy jańǵyrtylýdan ótken. Óndiris ornyna elektrondy tarazy qoıylyp, arnaıy et óndeıtin oryndardyń qabyrǵalary men edenderi jóndeýden ótkizildi. Sondaı-aq, 350 tonnaǵa jýyq et ónimderin saqtaıtyn muzdatqysh ta qoıylǵan.
Qazir kópshilik satyp alatyn ónimin arnaıy «halal» standary belgisin qoıylǵanyn qalaıdy. Bul turǵyda seriktestiktiń jumysy oń jolǵa qoıylǵan. Sonymen qatar, «Merki» JSHS-inde 20 túrli shujyq óndirilip jatyr. Sondaı-aq, óndiris orny janynan buqtyrylǵan et konservilerin shyǵarýda jolǵa qoıylǵan.
Ótken jyly Jambyl oblysynda et óndirisi 5,3 paıyzǵa (113,5 myń tonna) joǵarylasa, mal basy 1 den 2,4 paıyzǵa deıin kóbeıdi. Múıizdi iri qara maldyń sany 1,6 paıyzǵa (320,6 myń bas), qoı men eshki 2,2 paıyzǵa (2,47 mln. bas), jylqy 1,6 paıyzǵa (105 myń bas), túıe 2,4 paıyzǵa (5,8 myń bas), shoshqa 1,5 paıyzǵa (31,5 myń bas) artty. Al, 2016 jyly oblys boıynsha 451,3 tonna sıyr eti eksportqa shyǵaryldy (Qyrǵyzstan, Oman, OAE).
Sharýanyń tirligin tiktegen «Sybaǵa», «Altyn asyq», «Qulan», «Jaılymdardy sýlandyrý» baǵdarlamalary oblysymyzda 100 paıyzdan asa oryndaldy.
Jambyl oblys ákiminiń Baspasóz qyzmeti
