Saiasattanýshy Edýard Poletaevtyń aitýynsha Qazaqstan men Reseidiń arasyndaǵy mádeni bailanystar jyl ótken saiyn qarqyndy damyp keledi.
«Bir ǵana TMD aiasynda kóptegen mańyzdy sharalar qolǵa alyndy. Byltyrǵy jyly TMD – nyń mádeni astanasy retinde Armeniianyń Goris qalasy tanyldy. Kelesi kezekte Belorýssiianyń Brest qalasy osyndai deńgeige ie bolmaq.
Al 2020 jyly Shymkent qalasy TMD-nyń mádeni astanasy atanatyn bolady.
Al 2019 jyl TMD keńistiginde Kitap jyly dep atalmaq» dedi ol
Mádeniettanýshy Eldes Seiitkemeldiń aitýynsha, kommýnistik qundylyqtar birte-birte umytylyp jatyr. Olardyń ornyn ulttyq, islami dúnieler almastyrýda.
«Alaida áli de bolsa ótkenge úńiletinder, sol kezdi saǵynatyndar kóp. Bul óz kezeginde qazir táýelsiz el atanyp otyrǵan memleketterdiń mádeni dialog ornatýyna kedergi keltiredi» dedi ol.
Óz kezeginde professor Bolat Sultanov: «Kórpeni óz jaǵyna tartýmen eshbir el mádeni dialog ornata almaidy. Áli esimde 2017 jyldyń qazanynda Sankt-Peterborda Qazaq tóńkerisiniń 100 jyldyǵy atalyp ótti.
Mine, sol kezde keibir baǵdarlamalarda muny orys tóńkerisi retinde kórsetkender boldy.
Bul qatelik. Resei kópulty el jáne solai bolyp qalady da. Eger Resei bir kezde bir imperiia astynda bolǵan eldermen mádeni bailanysty úzgisi kelmese, mundai aýqymdaǵy sharalardy jekelemeýi kerek. Iá, keńestik mádeniet kelmeske ketti. Biraq, sonyń jaqsy sipattaryn saqtap qalýǵa bolady», – degen oiyn aitty.
Otyrysty túiindegen elimizdegi IýNESKO ortalyǵynyń direktory
Láilá Ahmetova: «dál qazirgi qoǵamda mádeni daǵdarys bar» degen pikir bildirdi.
«Qazaqstanǵa keler bolsaq, bizdiń óz ulttyq, qazaqi mádenietimiz bar.
Internatsionaldyq sipattaǵy mádeniet kelmeske ketti. Iá, ol ara tura tóbe kórsetip qalady. Bizdiń maqsatymyz osy mádenietterdi ózara árekettestirý. Ótken men búgingini bailanystyra bilý.
Ekinshiden, mádeniettiń, ónerdiń baǵalanbaý máselesi bar. Sonyń biri Dimash nemese áigili Maira Muhamedqyzy. Bul kisiler óz elimizde án salǵanda baǵalanbady. Elenbedi. Tek shetel moiyndaǵasyn baryp bizdiń kózimiz ashyldy. Anyǵy bul da mádeniet» dedi ol.
