Saıasattanýshy Edýard Poletaevtyń aıtýynsha Qazaqstan men Reseıdiń arasyndaǵy mádenı baılanystar jyl ótken saıyn qarqyndy damyp keledi.
«Bir ǵana TMD aıasynda kóptegen mańyzdy sharalar qolǵa alyndy. Byltyrǵy jyly TMD – nyń mádenı astanasy retinde Armenıanyń Gorıs qalasy tanyldy. Kelesi kezekte Belorýssıanyń Brest qalasy osyndaı deńgeıge ıe bolmaq.
Al 2020 jyly Shymkent qalasy TMD-nyń mádenı astanasy atanatyn bolady.
Al 2019 jyl TMD keńistiginde Kitap jyly dep atalmaq» dedi ol
Mádenıettanýshy Eldes Seıitkemeldiń aıtýynsha, komýnıstik qundylyqtar birte-birte umytylyp jatyr. Olardyń ornyn ulttyq, ıslamı dúnıeler almastyrýda.
«Alaıda áli de bolsa ótkenge úńiletinder, sol kezdi saǵynatyndar kóp. Bul óz kezeginde qazir táýelsiz el atanyp otyrǵan memleketterdiń mádenı dıalog ornatýyna kedergi keltiredi» dedi ol.
Óz kezeginde profesor Bolat Sultanov: «Kórpeni óz jaǵyna tartýmen eshbir el mádenı dıalog ornata almaıdy. Áli esimde 2017 jyldyń qazanynda Sankt-Peterborda Qazaq tóńkerisiniń 100 jyldyǵy atalyp ótti.
Mine, sol kezde keıbir baǵdarlamalarda muny orys tóńkerisi retinde kórsetkender boldy.
Bul qatelik. Reseı kópulty el jáne solaı bolyp qalady da. Eger Reseı bir kezde bir ımperıa astynda bolǵan eldermen mádenı baılanysty úzgisi kelmese, mundaı aýqymdaǵy sharalardy jekelemeýi kerek. Iá, keńestik mádenıet kelmeske ketti. Biraq, sonyń jaqsy sıpattaryn saqtap qalýǵa bolady», – degen oıyn aıtty.
Otyrysty túıindegen elimizdegi IýNESKO ortalyǵynyń dırektory
Láılá Ahmetova: «dál qazirgi qoǵamda mádenı daǵdarys bar» degen pikir bildirdi.
«Qazaqstanǵa keler bolsaq, bizdiń óz ulttyq, qazaqı mádenıetimiz bar.
Internasıonaldyq sıpattaǵy mádenıet kelmeske ketti. Iá, ol ara tura tóbe kórsetip qalady. Bizdiń maqsatymyz osy mádenıetterdi ózara árekettestirý. Ótken men búgingini baılanystyra bilý.
Ekinshiden, mádenıettiń, ónerdiń baǵalanbaý máselesi bar. Sonyń biri Dımash nemese áıgili Maıra Muhamedqyzy. Bul kisiler óz elimizde án salǵanda baǵalanbady. Elenbedi. Tek shetel moıyndaǵasyn baryp bizdiń kózimiz ashyldy. Anyǵy bul da mádenıet» dedi ol.
