Kezinde jýrnalynyń jarnamasyn jasaý úshin tyrdaı jalańash sheshinip, jurt aldyna shyǵýǵa arlanbaǵan beıbaqtan budan basqa ne kútýge bolady? Endi «qazaqtar dúngenderden keshirim suramady» dep tutas eldiń atynan sóılep, jurttyń nazaryn ózine aýdarýda.
Erǵalıeva Qaraǵandyda qazaq jigiti armıandardyń qolynan qaza tapqanda dıaspora ókilderi qazaqtardan keshirim suraǵanyn eske alyp, endi Qordaıdaǵy janjaldan keıin mert bolǵan dúngender úshin Úkimet, ákimdik, jalpy tutas qazaq tizerlep turyp dúngenderden keshirim suraýy kerek eken jazypty.
Shamasy Gúlekeńe bir aqparat jetse, endi biri jetpeı jatatyn sıaqty. Kúre joldyń boıynda kele jatqan qazaqtarǵa jol bermeı, seksendegi qarıany sabaǵan dúngender daýdy birinshi bastaǵanyn Gúlekeń bilmedi dep atý qıyn. Sonda kim – kimnen keshirim suraý kerek.
Gúljan hanym qazaqtardyń namysyna tıý ishin ádeıi aıtyp otyr. Qazaqtar jyǵylǵanda tóbesinen nuqyp, tuqyrtý Gúljan sekildi orysquldardyń qashanǵy ádeti emes pe?
Gúljan sıaqty ata-teginen alystap ketken shalaqazaqtardan taza orystar jaqsy. El ishindegi orystar ulttyń namysy synǵa túskende eń qurmaǵanda sóılemeı tynysh otyrady. Qazir kórgende kóresinde ózimizdiń shalaqazaqtardan kórip kelemiz
Bizge úı ishinen úı tigýge qushtar Gúljan sekildi qara orystardyń kesiri kóp tıip keledi. Bular qazaqtyń ón boıyna jabysqan irińdi jara ǵoı. Birden sylyp tastaı almaısyń. Janyńdy syzdatyp, birazǵa deıin saı-súıegińdi syrqyratady.
Gúljan aıtty eken dep eshkim daýdy bastaǵan dúngenderden keshirim suraıyn dep jatqan joq. Eger surasa Gúlekeń Qordaıǵa baryp betin tilip, jalańashtanyp keshirim suraı bersin.
Bizdińshe, Gúljan qazaq qoǵamyn arandatyp otyr. Oılańyzshy, budan asqan arandatýshylyq bola ma? Qany sorǵalap turǵan daýǵa tuz seýip, tutas eldiń janyn aýyrtqan Gúljan Erǵalıevanyń qolyna kisin salyp, daý basylǵansha abaqtyǵa qamap qoısa da artyq bolmas edi.
Esterińizde bolar osydan birneshe jyl buryn Gúljan apamyz Feısbýktaǵy paraqshasyna qazaq taksıt jaıynda jazba jazyp, jurttyń synyna qalǵan soń, jazbasyn óshirip tastaǵany esimizde.
Sol kezde apamyz bir jerge barý úshin taksı ustap, bir orystyń taza, jaıly máshınesimen yrǵalyp-jyrǵalyp dittegen jerine jetip alǵan ǵoı. Al qaıtarda bir qazaqtyń ishi las, Qaırat Nurtastyń ánin «baqyrtyp» qoıǵan kóligimen úıine áreń jetkenin aıtqan edi.
Jan-tánimen orys bolyp ketken apamyz qazaqtyń mýzykasynda, ómir saltynda qabyldaı almaıtynyn sol kezde baıqaǵanbyz.
Sol jazbasynda Gúlekeń qazaq taksıstiń eshteńe oqymaǵanyn, eshteńege qyzyqpaıtynyn, Dımash Qudaıbergen jaıynda múlde bilmeıtinin baıqap (apa, senimdi bolýyńyz úshin suraı salýyńyz kerek edi), qazaqqa qarsy zapyranyn tókken edi.
Erǵalıevanyń osyndaı ospadar qylyǵyn kórgende onyń bılikti synap, halyqtyń soıylyn soǵyp júrgeniniń bári beker ekenin túsineseń.
Gúlekeń Qordaıdaǵy jaǵdaıdyń qalaı oryn alǵanyn bilmedi dep aıtýǵa aýyzyń barmaıdy. Ol bárin biledi. Biraq boıynda qazaqqa degen óshpendiligi sonyń bárin jeńip, kózin tumshalap tastaıtyny anyq.
Erǵalıevanyń Feısbýktaǵy jazbasyn oqyp, qazaq úshin jany aýyrmaıtyn, oıynshyq oppozısıoner ekenin baıqadyq. Múmkin, apamyzdy oppozısıoner degennen góri «saıası saýdager» dep ataǵan durys shyǵar?
Nurlan JUMAHAN
https://dalanews.kz/36087
