Kezinde jýrnalynyń jarnamasyn jasaý úshin tyrdai jalańash sheshinip, jurt aldyna shyǵýǵa arlanbaǵan beibaqtan budan basqa ne kútýge bolady? Endi «qazaqtar dúngenderden keshirim suramady» dep tutas eldiń atynan sóilep, jurttyń nazaryn ózine aýdarýda.
Erǵalieva Qaraǵandyda qazaq jigiti armiiandardyń qolynan qaza tapqanda diaspora ókilderi qazaqtardan keshirim suraǵanyn eske alyp, endi Qordaidaǵy janjaldan keiin mert bolǵan dúngender úshin Úkimet, ákimdik, jalpy tutas qazaq tizerlep turyp dúngenderden keshirim suraýy kerek eken jazypty.
Shamasy Gúlekeńe bir aqparat jetse, endi biri jetpei jatatyn siiaqty. Kúre joldyń boiynda kele jatqan qazaqtarǵa jol bermei, seksendegi qariiany sabaǵan dúngender daýdy birinshi bastaǵanyn Gúlekeń bilmedi dep atý qiyn. Sonda kim – kimnen keshirim suraý kerek.
Gúljan hanym qazaqtardyń namysyna tiiý ishin ádeii aityp otyr. Qazaqtar jyǵylǵanda tóbesinen nuqyp, tuqyrtý Gúljan sekildi orysquldardyń qashanǵy ádeti emes pe?
Gúljan siiaqty ata-teginen alystap ketken shalaqazaqtardan taza orystar jaqsy. El ishindegi orystar ulttyń namysy synǵa túskende eń qurmaǵanda sóilemei tynysh otyrady. Qazir kórgende kóresinde ózimizdiń shalaqazaqtardan kórip kelemiz
Bizge úi ishinen úi tigýge qushtar Gúljan sekildi qara orystardyń kesiri kóp tiip keledi. Bular qazaqtyń ón boiyna jabysqan irińdi jara ǵoi. Birden sylyp tastai almaisyń. Janyńdy syzdatyp, birazǵa deiin sai-súiegińdi syrqyratady.
Gúljan aitty eken dep eshkim daýdy bastaǵan dúngenderden keshirim suraiyn dep jatqan joq. Eger surasa Gúlekeń Qordaiǵa baryp betin tilip, jalańashtanyp keshirim surai bersin.
Bizdińshe, Gúljan qazaq qoǵamyn arandatyp otyr. Oilańyzshy, budan asqan arandatýshylyq bola ma? Qany sorǵalap turǵan daýǵa tuz seýip, tutas eldiń janyn aýyrtqan Gúljan Erǵalievanyń qolyna kisin salyp, daý basylǵansha abaqtyǵa qamap qoisa da artyq bolmas edi.
Sol kezde apamyz bir jerge barý úshin taksi ustap, bir orystyń taza, jaily máshinesimen yrǵalyp-jyrǵalyp dittegen jerine jetip alǵan ǵoi. Al qaitarda bir qazaqtyń ishi las, Qairat Nurtastyń ánin «baqyrtyp» qoiǵan kóligimen úiine áreń jetkenin aitqan edi.
Jan-tánimen orys bolyp ketken apamyz qazaqtyń mýzykasynda, ómir saltynda qabyldai almaitynyn sol kezde baiqaǵanbyz.
Sol jazbasynda Gúlekeń qazaq taksistiń eshteńe oqymaǵanyn, eshteńege qyzyqpaitynyn, Dimash Qudaibergen jaiynda múlde bilmeitinin baiqap (apa, senimdi bolýyńyz úshin surai salýyńyz kerek edi), qazaqqa qarsy zapyranyn tókken edi.
Erǵalievanyń osyndai ospadar qylyǵyn kórgende onyń bilikti synap, halyqtyń soiylyn soǵyp júrgeniniń bári beker ekenin túsineseń.
Gúlekeń Qordaidaǵy jaǵdaidyń qalai oryn alǵanyn bilmedi dep aitýǵa aýyzyń barmaidy. Ol bárin biledi. Biraq boiynda qazaqqa degen óshpendiligi sonyń bárin jeńip, kózin tumshalap tastaityny anyq.
Erǵalievanyń Feisbýktaǵy jazbasyn oqyp, qazaq úshin jany aýyrmaityn, oiynshyq oppozitsioner ekenin baiqadyq. Múmkin, apamyzdy oppozitsioner degennen góri «saiasi saýdager» dep ataǵan durys shyǵar?
Nurlan JUMAHAN
https://dalanews.kz/36087
