Turǵyndarynyń mádenı jáne rýhanı sezimderin qalyptastyrý, destrýktıvti dinı aǵym jaqtastaryn qazaqstandyq qoǵam qundylyqtaryna beıimdeý jáne memleket pen din arasyndaǵy zaıyrlylyq ustanymy boıynsha halyqty jan-jaqty aqparattandyrý maqsatynda uıymdastyrylǵan kezdesýge nasıhattyq top músheleri, qoǵamdyq uıym ókilderi men máslıhat depýtattary, aýyl turǵyndary men jastar qatysty.
Jıyndy aýdan ákimi Erlan Aıtahanov ashyp, Elbasymyzdyń jýyrda ǵana jarıalaǵan «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy men dástúrli Joldaýlary jóninde baıandady.
– Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda «Keńistik – barlyq nárseniń, al ýaqyt – búkil oqıǵanyń ólshemi. Ýaqyt pen keńistiktiń kókjıegi toǵysqan kezde ult tarıhy bastalady» dep kórsetken Ult Kóshbasshysynyń tereń mazmundy, taǵylymy mol maqalasy qalyń buqarany erekshe serpiltip tastady. Tylsym tarıhtyń jeti qyry ótkenimizdi tarıh tuǵyrynan baǵamdap, tereń zerdeleýge, onyń kúrmeýli túıinin sheshýge jol ashty, salt-dástúrimizdi jańǵyrtyp, týra jolǵa bastaǵan dinimizdi, dilimizdi, mádenıetimizdi qurmetpen qaraýǵa shaqyrdy.
Uly dalamyzdyń ǵalamat mádenıeti men dinine, rýhanıatyna ólsheýsiz úles qosqan Qoja Ahmet Iasaýı, onyń ustazy Arystanbab babalarymyzdyń izgi jolynan búgingi urpaq adaspaýy tıis.
Memleket basshysynyń salıqaly saıasatynyń arqasynda táýelsiz memleketimiz turaqtylyq pen tynyshtyqty, dinı ózara túsinistik pen tatýlyqty tý etip, baǵdarly bolashaqqa qadam basyp keledi, – dedi aýdan basshysy Erlan Qýanyshuly.
Ulttyq qundylyqtar men dástúrli dinimiz jóninde arnaıy daıyndalǵan beınerolıkti tamashalaǵan jıynǵa qatysýshylar din, mádenıet jaıly aqparattar almasyp, pikir bólisti.
Shara barysynda dinı aǵym jetegine ermeý, tarıhı qundylyqtarǵa qurmetpen qaraý, otbasy tatýlyǵy men baıandy bolashaǵy, urpaq tárbıesi jóninde keńinen sóz bolyp, qarıalar da óz aqyldary men oılaryn búkpesiz ortaǵa saldy.
Búgingi tańda baqytty otbasyn saqtap qalý eń birinshi kezekte jas jubaılardyń tárbıesi men sanaly jaýapkershiligine tikeleı baılanysty bolsa, aqyldy, sanasy sergek urpaq ósirip jetildirý de elimizdiń kemeldi keleshegi úshin eń basty úles ekendigi de aıtyldy.
Otyrys barysynda oblystyq din máselelerin zertteý ortalyǵy dırektorynyń orynbasary Mádı Ábzelbekuly, Otyrar aýdandyq qoǵamdyq keńestiń tóraǵasy Myrzahmet Temirbekovter babalardan mıras bolyp qalǵan dástúrli qundylyqtar men asyl dinimiz ıslam jóninde oılaryn ortaǵa saldy.
Tárbıe men taǵylymǵa toly kezdesýler buǵan deıin de aýdanda turaqty túrde uıymdastyrylyp kelgen. Elge belgili aqyn-jazýshylar, abyz aqsaqaldar jáne aq jaýlyqty analarmen kezdesip, syr-suhbat almasý, ómiri men ónegesine úńile otyryp, danalyq pen izgi joldy nasıhattaý sharalarynyń bereri mol bolǵandyqtan únemi jalǵasyn taýyp otyrmaq.
Búgingi qundylyqtardy saqtaı otyryp keleshekke mıras etýge, týǵan jer men eldiń qadir-qasıetin arttyryp, syryna úńilýge shaqyrǵan jıyndy qorytyndylaǵan aýdan basshysy Aıtahanov:
– Keleli kezdesýdiń máni men maǵynasy, búkpesiz aıtylǵan oılar, qarıalar aqyly jastar úshin erekshe qundy maǵlumat. «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń»,-dep dana halqymyzdyń tárbıeli qundylyqtarynyń mańyzdylyǵy da otbasy men urpaqty, el men jerdi syılaýdan kórinis tabady. Memlekettiń basty mindeti men maqsaty da osy dástúrli qundylyqtarymyzdy saqtap, keler urpaqqa durys jol kórsetý. Búgingi izgilikti sharada oı bólisip, óz salalary boıynsha túsindirý jumystaryn júrgizgen qonaqtarǵa alǵysymdy bildiremin, – dedi.
Dalanews.kz
